1. Õhk ja taimed
Viia Hang
2013

2. Õhk ja organismid
Õhk on osa meie normaalsest elukeskkonnast.
See ümbritseb meid ja kõiki teisi olendeid, kes elavad
maismaal.
Peaaegu kõik organismid vajavad õhku hingamiseks.
Vanasti pidasid inimesed hingamist elu kõige tähtsamaks
tunnuseks, sellest tuleneb ka sõna „hing”.

3. Taimedele on õhk vajalik seetõttu, et sealt saavad nad
süsihappegaasi toitainete valmistamiseks.
Osale taimedele on õhk abiks paljunemisel ja levimisel.

4. Õhutemperatuur
Õhutemperatuurist sõltub, millised taimed ühel või teisel
maal elavad.
Aja jooksul on
välja kujunenud
igale piirkonnale
omased taimeliigid.

5. Sügiskülmade tulekul langevad lehtpuudel lehed,
üheaastased taimed kuivavad ning elavad talve üle
seemnetena.
Suurel osal mitmeaastastest taimedest elavad ületalve
vaid maaalused osad.

6. Niiskus
Õhuniiskus on tähtis paljudele taimedele.
Näiteks sõnajalad ja samblad vajavad enamasti niisket
õhku.
Kuivade kasvu-
kohtade taimed
kipuvad liiga
niiskes õhus
haigestuma.

7. Õhu puhtus
Kõigele elusale on oluline neid ümbritseva õhu puhtus.
Kui õhk on saastatud kahjulike
ainetega, avaldab seemõju ka
taimedele .
Väga tundlikud õhu puhtuse
suhtes on samblikud.
Linnapuudel ei kasva paljud
sellised samblikuliigid, kes on
tavalised linnast eemal puhtama õhuga paikades.
Samblike järgi saab hinnata õhu puhtust.
Kui puutüvedel samblikke pole, võib järeldada, et õhk on väga
saastunud.

8. TAIMED LISAVAD ÕHKU HAPNIKKU
Õhu gaasiline koostis püsib enam-vähem muutumatuna.
Hingamisel ja põlemisel
kulub pidevalt hapnikku
ja eraldub õhku
süsihappegaasi.
Seega peab kuskilt ka
hapnikku juurde tekkima.

9. Nii nagu loomad, peavad ka taimed kuskilt toitu saama.
Taimed valmistavad ise oma rohelistes lehtedes toitaineid.
Nad võtavad juurtega mullast vett ja selles lahustunud
lihtsamaid toitaineid.

10. Õhust saavad taimed süsihappegaasi.
Roheliste lehtedega püüavad nad päikesevalgust.
Valguse energia abil valmistavad taimed veest ja
süsihappegaasist suhkrut, mida nimetatakse glükoosiks.
Sealjuures tekib ka hapnik.
Niisugust taimede tegevust nimetatakse fotosünteesiks.

11. Video was not exported from SlideRocket

12. Taimed saavad fotosünteesida vaid siis, kui valgust on
küllaldaselt.
Taimed hingavad pidevalt.
Hingates kulutavad taimed osa enda toodetud hapnikust
ära, kuid seda jääb ka kõikidele teistele organismidele
piisavalt üle.
Kasutades õhust süsihappegaasi ja tootes hapnikku,
hoiavad taimed õhu koostise enam-vähem püsivana.
Hapnikku toodavad kõik rohelised taimed ja vetikad.

13. Glükoos on kõige lihtsam „ehituskivi”, millest
moodustuvad taimes teised vajalikud ained.
Glükoosis sisaldub ka taime eluks vajalik energia.
Taimede valmistatud aineid tarvitavad toiduks loomad ja
ka inimesed.
Seega, nii meie kui ka muud loomad ei saaks elada ilma
taimede toodetud hapniku ja toitaineteta.

14. Taimedel aitab valgust kinni püüda rohelise värvusega
aine, mida nimetatakse klorofülliks.
Klorofüll tähendab kreeka keeles „leherohelist”.
Kui loodus kevadel rohetama lööb, on taimed valmis
valgust „püüdma”.
Kui aga puulehed sügisel kollaseks ja punaseks
värvuvad, näitab see, et klorofüll on hakanud külmaga
lagunema.
Nüüd valmistuvad taimed puhkuseks.

15. Video was not exported from SlideRocket

16. Tolmlemine
Eri liiki taimed võivad elada väga erineva vanuseni.
Paljude umbrohtude elu tärkamisest seemnete valmimise
ja surmani kestab vaid mõni kuu. Mitmed puud võivad aga
elada isegi sadu aastaid vanaks. Varem või hiljem iga
taim sureb. Et taimed maakeralt ei kaoks, peavad nad
paljunema. Õistaimed paljunevad seemnetega, mis
arenevad nende viljades. Viljad ja seemned arenevad
õitest. Õun, mida sa sööd, on vili. See on arenenud
õunapuuõiest. Õuna südamikust leiad seemned.

17. Loomad saavad tänu liikumisvõimele otsida toitu ja leida
eluks sobivaid paiku.
Taimed on kinnitunud juurtega mulda ja ise liikuda ei saa.
Kui taime viljades on valminud seemned, peavad need
sattuma emataimest kaugemale.
Kõik ei mahu ühe ja sama koha peal kasvama, nad ei
saaks piisavalt valgust ega toitaineid.
Seepärast on taimedele tähtis, et nende seemned
leviksid.
Selleks on taimedel mitmeid kavalaid mooduseid.

18. Näiteks paljude taimede viljad levivad õhu kaudu.
Et viljad tuulega kaugele kanduks, peavad nad olema
väikesed ja kerged.
Selleks, et nad võimalikult kaua õhus püsiks, on neil
kujunenud kas lendkarvad või mitmesugused
tiivakesetaolised moodustised.

19. Kasutatud kirjandus:
http://www.avita.ee/pdf/loodus5.1.pdf
Pildid:
Sliderocketi keskkonda toetab Flickr.com