1. Atmosfääri koostis
Sille Tekku
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium
2012

2. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad
ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest,
mida hoiab kinni gravitatsioonijõud.

3. Atmosfääri tähtsus
 Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades
hapnikku: hingamine, põlemine

4. Atmosfääri tähtsus
 Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades
hapnikku: hingamine, põlemine
 Võimaldab roheliste taimede elu: CO2
fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks

5. Atmosfääri tähtsus
 Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades
hapnikku: hingamine, põlemine
 Võimaldab roheliste taimede elu: CO2
fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks
 Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm:
tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed

6. Atmosfääri tähtsus
 Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:
hingamine, põlemine
 Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks
ja lämmastik taimekasvuks
 Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja
soojusvahetus, veeringe ja sademed
 Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle
kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu
süsihappegaasile ja veeaurule

7. Atmosfääri tähtsus
 Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:
hingamine, põlemine
 Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja
lämmastik taimekasvuks
 Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja
soojusvahetus, veeringe ja sademed
 Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi:
looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule
 Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest

8. Atmosfääri tähtsus
 Tagab elu võimalikkuse Maal, sisaldades hapnikku:
hingamine, põlemine
 Võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja
lämmastik taimekasvuks
 Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja
soojusvahetus, veeringe ja sademed
 Tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi:
looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule
 Kaitseb Maad kosmiliste taevakehade ja UV- kiirguse eest
 Seal toimuvad keemilised reaktsioonid, nt oksüdeerumine

9. Õhu koostis
Teised gaasid 1%
Hapnik ~ 21%
Teised gaasid:
Argoon ~ 0,9%
Süsihappegaas 0,03-
0,04%
Metaan
Veeaur
Neoon
Heelium
Lämmastik ~78% Vesinik
Osoon …
http://elearning.stkc.go.th/lms/html/earth_science/LOcanada7/701/1_en.htm

10. Lämmastik
Tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud
organismid).
Vajalik toitaine taimedele

11. Hapnik
Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus
6 CO2 + 12 H2O + footonid → C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
süsihappegaas + vesi + valgusenergia → glükoos + hapnik + vesi
Vajalik elusorganismidele hingamiseks

12.  Ööpäevas kulub inimesel hingamiseks ca
11000 liitrit õhku.
 Sissehingatavas õhus on 78%
lämmastikku, 21% hapnikku ja 0,03%
süsihappegaasi
 Väljahingatavas õhus on 78%
lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4%
süsihappegaasi.

13. Hapnikusisaldus Toime organismile
14 – 16% tähelepanuvõime väheneb,
pulss kiireneb
10 – 14% hingamishäired, peapööritus,
teadvuse kaotamine
6 – 7% südametegevus seiskub

14. Süsihappegaas
Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste
põlemisel, vulkaanipurskel
Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega
atmosfääri temperatuuri;
osaleb fotosünteesil

15. Veeaur H2O
Tekib aurumisel aluspinnalt, hingamisel,
vulkaanipurskel
Neelab soojust, vähendab
temperatuurikõikumisi atmosfääris,
osaleb veeringes

16. Osoon O3
Tekib päikesekiirguse mõjul O2 ja N2O
reageerimisel, kõige suurem kogus
ekvaatori kohal.
Neelab enamiku Päikeselt Maa atmosfääri
jõudvast ultraviolettkiirgusest

17. Osooniaugud
Hõredamad kohad osoonikihis.
Tekivad päikesekiirguse puudumisel
(polaaröö) ja freoonide mõjul.
Suurim registreeritud osooniauk, Antarktika kohal 2000. a. septembris.

18. Kasvuhooneefekt
 Atmosfääri temperatuuri tõus selle tagajärjel, et
teatud gaasid atmosfääris lasevad läbi
päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi
maailmaruumi Maalt lähtuvat soojuskiirgust.
Joonis: annikaseppa.blogspot.com

19. Kasvuhoonegaasid
 CO2, O3 ja H2O neelavad otseselt maalt
lahkuvat kiirgust ja suunavad suure osa
sellest Maale tagasi (kiirguslikult aktiivsed gaasid).
 CO ja NO osalevad reaktsioonides, mis
muudavad kiirguslikult aktiivsete gaaside
osakaalu atmosfääris.
 CH4 ja freoonidel on mõlemad toimed
võrdsed.

20. Allikad:
 Atmosfääriökoloogia õppematerjal:
http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1137/Atmosphere%20ecology.zip/
index.html