Audiitorkontroll 2012 ska lektor

Auditeerimise alused
Sisekaitseakadeemia

Sergei Tšistjakov
sets@me.com
5065581

Audit Excellence Centre OÜ, September 2012

Sissejuhatus ainesse – audiitori roll
Kava Ülevaade riskianalüüsi põhisest auditist

Eetikakoodeks, Standardid, Kvaliteedikontroll

Auditi dokumentatsioon

Sisekontrollisüsteem – eesmärk ja
komponendid

Väited finantsaruannetes

Olulisus ja (auditi)risk

Riskianalüüs

Vastused riskidele

Edasised auditi protseduurid

Audiitori aruanded

Muu kutsetegevus

Kirjandus:
• Guide to Using International Standards on Auditing in the
Audits of Small- and Medium-Sized Entities, 2nd Edition
Volume 1 – Core Concepts; IFAC 2010
• www.audiitorkogu.ee
• Audiitortegevuse seadus
• Kindlustandvate teenuste rahvusvaheline raamistik
(Eesti)
• Kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeks
• muud, siinnimetamata kutsestandardid


Audiitor


Erinevad auditid

• Finantsaudit

• Tulemusaudit

• Vastavusaudit


Finantsaudit
• Finantsaruannete audit, mille puhul hinnatakse kas
auditeeritavad finantsaruanded on kooskõlas rakendatava
finantsaruandluse raamistikuga.

• Aruandlusraamistikke:

• Hea raamatupidamistava (Eesti)
• IFRS
• IFRS for SME
• US-GAAP
• IPSAS (International Public Sector Accounting
Standards)

Tulemusaudit

• Tulemusaudit on audit, mille puhul hinnatakse, kui
säästlikult, tõhusalt ja mõjusalt kasutab auditeeritav
üksus ressursse oma kohustuste täitmiseks.

• 3 E-d:

• Säästlikkus (economy),

• tõhusus (efficiency) ja
• mõjusus (effectiveness).


Tulemusaudit

• Säästlikkus - Tegevuse sooritamiseks kasutatud
ressursside viimine miinimumini, pidades silmas
kvaliteedinõudeid

• Tõhusus - Tulemuse ja selle saamiseks kasutatud
ressursside suhe

• Mõjusus - Tulemused võrrelduna eesmärkidega ja
suhestatuna nende eesmärkide saavutamiseks kasutatud
ressurssidega


Vastavusaudit

• Audit, mille puhul hinnatakse kas auditeeritav on oma
tegevuses olnud vastavuses asjakohase regulatsiooniga
(seadused, määrused, eeskirjad) / kokkulepetega
(lepingud).

• Näiteid:

• maksurevisjonid;

• Hangete audit (vastavus Riigihanke seadusega).


Erinevad auditid

• välisaudit
• IFAC (ISA),
• AICPA (SAS)
• siseaudit
• IIA
• maksurevisjon
• Riigikontroll
• INTOSAI, RK käsiraamatud


Eesti: uus algus


Välisaudit

ISA 200 (EE) 11:

Audiitori üldised eesmärgid auditeerimisel:

✴ põhjendatud kindlus võimaldamaks avaldada
arvamust, kas finantsaruanded on kooskõlas
rakendatava finantsaruandluse raamistikuga, ja

✴ anda aru(anne) finantsaruannete kohta ja vahetada
infot


Audit skemaatiliselt

VASTUSED
RISKIANALÜÜS RAPORTEERIMINE
RISKIDELE


Audiitorite roll

Informatsiooni usaldusväärsuse kasv (Inforiski vähendamine)

Väärkajastamised finantsaruannetes:

•Vead
•Teadmatus
•Eelarvamused
•Aruandluspettused
Auditeeritav info on reeglina minevikukeskne. .


Erinevad auditid: sarnasused

• Kompetents

• Eetiline normistik ja objektiivsus

• Metodoloogia

• Auditi riski mudel


Suurim audititevaheline
erinevus:
sõltumatuse aste

• siseaudiitor annab aru ettevõtte tippjuhtkonnale

• välisaudiitor annab aru kõikidele finantsaruannete
kasutajatele (kuigi formaalselt on aruanne adresseeritud
omanikele)


Auditi olemuslikud piirangud
Aruandluse olemus
• Aruande koostaja(te) subjektiivsed hinnangud ja interpretatsioonid

• Võimalik on kasutada alternatiive

• Võimalike vigade, puuduliku informatsiooni jms riskid

• Piirangud (nt info esitamisest saadav tulu vs ajalised ja kulupiirangud)

Auditi tõendusmaterjali olemus
• Audiitori subjektiivne hinnang

• Tõendusmaterjal on pigem veenva kui otsustava (lõpliku) iseloomuga

• Allikate olemuse mõjud

• Mõistlik rahaline kulu

Auditi olemuslikud piirangud

Auditi protseduuride olemus
• Maht (väiksem kui 100%)

• Auditeeritav informatsioon ei tarvitse olla täielik või õige (vt
aruandluse olemus)

Ajalised ja eelarvepiirangud
• Info väärtuse kadu aja jooksul

• Mõistlik ajakulu

• Mõistlik rahaline kulu

Ajafaktor
“Basing audit plans on an
annual snapshot of risk is like
relying on a security camera
that films once a day for five
minutes.”

Richard Chambers, Responding
to Change, Identify areas of
Internal Auditor Magazine
(2010)

Kindlustandvad töövõtud: laiem
vaade

Kutsesse sisenemine
ja väljumine

Statistikat – (1)
02 03 04 05 06 07 08
Aasta alguses 445 433 408 390 379 369 370

Lisandunud 12 7 2 6 8 17
Kutsetegevus
taastatud 5 0 0 4 1 2
Lõpetatud 6 13 15 12 10 7
Kutsetegevus lõppes 4 1 1 1 3 2
Kutsetegevus peatati 19 18 4 8 6 11
Aasta lõpus 433 408 390 379 369 370

Iive: -12 -25 -18 -11 -10 +1

Audiitortegevuse seadus

Peatükk 2:
Kutseeksam, kutse ja kutsetase (kutsesse sissetulek ja
lahkumine);


Mõisteid

• Vandeaudiitor on isik:
• kes on sooritanud arvestusala ekspordi kutseeksami
raamatupidamise ja vandeaudiitori eriosa;
• Kellele on antud rahandusministri otsusega
vandeaudiitori kutse;
• Kes on andnud vande.


§ 14 Kutseeksami korraldus

• Kutseeksamit korraldab Rahandusministeerium ja võtab vastu
eksamikomisjon.
• Kutseeksami korra kehtestab rahandusminister määrusega.
• Küsimusi saab valida vaid õigusakti redaktsiooni kohta, mis on
avaldatud vähemasti 2 kuud enne eksamit.
• Küsimused valitakse kutseeksami programmi alusel koostatud
küsimuste hulgast juhuslikult.
• Kutseeksami aja ja koha ning dokumentide esitamise aja määrab
järelvalvenõukogu (toimub vähemalt korra aastas).
• Eksam korraldatakse eesti keeles ning kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis (isikuomaduste sobivuse testi võib teha
suuliselt).
• Hindamise objektiivsuse huvides kasutatakse hinnatava
isikuandmeid kodeeritult (va. suuline sobivustest).


§ 15 Eksamikomisjon

• Komisjoni liikmed ja esimehe määrab järelvalvenõukogu.
• Komisjon on vähemalt viieliikmeline.
• Liikme volituste tähtaeg on 3 aastat määramisest.
• Komisjoni töökord sätestatakse kutseeksami korras.


§ 16 Kutseeksami tasu

• Kutseeksamitasu maksimaalne suurus on:
• raamatupidamise eriosa - 150 eurot;
• vandeaudiitori eriosa - 250 eurot;
• tunnustamise sobivustest - 650 eurot;
• avaliku õiguse eriosa - 150 eurot;
• siseaudiitori kutsetegevuse standardite alamosa -
150 eurot;
• avaliku sektori siseaudiitori alamosa - 300 eurot;
• siseaudiitori atesteerimise alamosa - 550 eurot.
• Kutseeksamitasu kasutatakse kutseeksami
korraldamise ja vastuvõtmise kulude

Eksami eesmärk:

• Veenduda, et eksamineeritavate kutseoskused
ja teadmised vastavad audiitori tööks vajalikule
tasemele
• Seadusandluse ja erialastandardite
(auditeerimiseeskirja) nõuete teadmine ja
arusaamine nende nõuetest
• Oskus iseseisvalt rakendada erialaseid teadmisi ja
standardeid
• Loogika, üldistusvõime, järelduste tegemine ja
käitumine audiitorina

§ 18 Kutseeksami sooritamine

• Eksami hindamisel hinnatakse tulemusi
pallides 1 – 100 (sooritamiseks on eksami jao
või alamosa aritmeetilise keskmisena saada
60 palli).
• Isikuomaduste testi tulemused on sobivad või
mittesobivad.
• Kutseeksam on sooritatud, kui kutseeksami
kõik jaod või alamosad on sooritatud.
• Kutseeksami soorituse otsustab tulemuste
põhjal järelvalvenõukogu.


§ 19 Kutseeksami jaod ja alamosad

• Kutseeksami jaod on
• raamatupidamise eriosa;
• vandeaudiitori eriosa;
• avaliku õiguse eriosa;
• siseaudiitori eriosa;
• tunnustamise sobivustest.
• Kutseeksami jao võib jaotada alamosadeks ning lisaks
võib järelevalvenõukogu oma otsusega moodustada
alamosasid ja neid rühmitada.
• Vandeaudiitori või siseaudiitori eriosa üheks alamosaks
võib olla järelevalvenõukogu määratud teemal essee
kirjutamine (essee alusel hinnatakse eksamineeritava
isiksuseomaduste sobivust).

§ 20 Eksamineeritava kohustused seoses
kutseeksamiga.

• Eksamineeritav peab:
• Omama avalduse esitamise päevaks bakalaureusekraadi või
rakenduskõrghariduse diplomit või nendega samaväärset haridusalast
kvalifikatsiooni (saab asendada ka 7 aastase töökogemusega).
• Sooritama kutseks vajalikud kutseeksami jaod ja alamosad.
• Tasuma kutseeksami tasu enne avalduse esitamist.
• Eksamineeritav peab olema avalduse esitamise päevaks
praktiseerinud:
• Vandeaudiitori juhendamisel vähemalt 3 aastat (koos hariduse
kriteeriumiga saab asendada 15 aastase tegutsemisega kutsealal,
mis annab küllaldased teadmised rahanduse, õiguse ja arvestuse
valdkonnas);
• Tunnustatud siseaudiitori juhendamisel vähemalt 2 aastat.
• Eelnevad korrad kehtestab rahandusminister määrusega.
• Eksamitasu võib katta ka audiitorettevõtja, kus kutse taotleja
töötab.

§ 21 Kutseeksami programm

• Programmi kehtestab rahandusminister
määrusega.
• Programmi koostab:
• Audiitorkogu (raamatupidamise, vandeaudiitori ja
tunnustuse sobivustesti eriosade kohta).
• Riigikontroll (avaliku õiguse eriosa kohta).
• Kutseeksami korra alusel koostab küsimused ja
näidisvastused Audiitorkogu või muu isik (pooled
neist on avalikud).

§ 22 Programmiga hõlmatavad
valdkonnad.
• Kutseeksami programm hõlmab vandeaudiitori
ja siseaudiitori kutsetegevuse ulatuses
vähemalt järgmised valdkonnad:
• arvestus, sealhulgas raamatupidamine ja
audiitortegevus;
• ettevõtte rahandus;
• õigus;
• juhtimine;
• infotehnoloogia;
• matemaatika ja statistika.

§ 22 Programmiga hõlmatavad teemad
Valdkonnad liigendatakse vähemalt järgmisteks teemadeks:
1) finantsarvestus;
2) IFRS- d ja nende tõlgendused;
3) Eesti hea raamatupidamistava ja selle tõlgendused;
4) kulu-, juhtimis- ja maksuarvestus;
5) vande- ja siseaudiitori ning audiitorühingu tegevuse alused;
6) seaduse §-des 46 ja 70 sätestatud kutsetegevuse standardid ja tõlgendused;
7) riskijuhtimine, sisekontroll ja siseaudiitori kutsetegevus;
8) ühinguõigus, sealhulgas hea ühingujuhtimise tava;
9) majandushaldusõigus;
10) kaubandusõigus;
11) võlaõigus;
12) tööõigus;
13) pankrotiõigus;
14) maksuõigus;
15) riigiõigus;
16) haldusmenetlus;
17) mikro- ja makroökonoomika;
18) äri- ja avaliku sektori juhtimine.

§ 23 Kutseeksami tegemiseks
esitatavad dokumendid
• Dokumendid esitab eksamineeritav registri infosüsteemi
vahendusel Rahandusministeeriumile:
• avalduse kutseeksami tegemiseks, näidates eri- ja alamosa,
kui see on asjakohane;
• elulookirjelduse, sealhulgas kontaktandmed;
• kutseeksamitasu tasumist tõendava dokumendi koopia.
• Eksamineeritav kinnitab esitatavas avalduses muu hulgas:
• kõigi esitatud ja esitatavate andmete õigsust;
• oma head mainet ja usaldusväärsust.
• Täiendavale kutseeksamile suunatud eksamineeritav esitab
registri infosüsteemi vahendusel.
• Elulookirjelduse;
• Eksamitasu tasumist tõendava dokumendi koopia.


§ 24 Vandeaudiitori kutse taotleja ja
vandeaudiitori kohustused

• Kutse saamiseks peavad nad sooritama raamatupidamise
ja vandeaudiitori eriosad (Avaliku sektori vandeaudiitor
peab sooritama veel lisaks avaliku õiguse eriosa).
• Audiitorkogu juhatuse otsusega suunatakse vandeaudiitor
täiendavale kutseeksamile, kui vandeaudiitori tegevuse või
tegevusetuse tõttu tekib juhatusel põhjendatud kahtlus, et
vandeaudiitori teadmised või oskused võivad olla
ebapiisavad või mittesobivad ulatuses, mis seaks ohtu
vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi.
• Kui isik taotleb füüsilisest isikust kolmanda riigi
vandeaudiitori või lepinguriigi vandeaudiitori kutse
samaväärseks tunnistamist, peab ta sooritama
tunnustamise sobivustesti Eestis kehtivate vandeaudiitori
tööks vajalike õigusaktide tundmise kohta.


§ 28 ja 29 Kutse andmine

• Vandeaudiitori ja avaliku sektori vandeaudiitori
kutse antakse:
• Kutseeksami sooritanud taotlejale Audiitorkogu
ettepanekul rahandusministri otsusega
• Kutset kinnitav märge tehakse registrisse otsuse
alusel (vandeaudiitori puhul lisaks ka peale vande
andmist).


Edukas eksamisooritus? (4)

• Eksami sooritamise strateegia
• Ajaressursi kasutusoskus (Time Management)
• Punktiskoor (Point Management)
• Ülesannete lahendamisjärjekord


Kas siiski võib ebaõnnestuda?


Euroopa: MORI on-line
küsitlus
• 3 Detsember 2004 … 3 Jaanuar 2005.
• 25 Euroopa Liidu maad
• 6 suurimat audiitorfirmade ketti
• 1 557 vastajat 3 429-st (45% küsitletutest)
• 520 partnerit


MORI 2005: Key findings
• Support for the profession is high
• But deep concern over recent developments
• Four in 10 say changes have made them more likely to
think of moving out
• Almost a quarter say unlikely to be in audit work in five
years time
• Sense that profession is no longer as attractive as
before


Riskianalüüsipõhine audit
sahvris (viljasalves)

Riskianalüüsi põhine audit
www.audiitorkogu.ee

VASTUSED
RISKIDELE

Allikas: IFAC, Guide to Using International Standards on Auditing in the Audits of Small- and Medium-Sized Entities, Vol 1 Core Concepts, 2d Ed

IFAC standards and guidance
IFAC issues guidance in six key areas:
• auditing and related services,
• education,
• ethics,
• financial and management accounting,
• information technology, and
• public sector accounting.


Five areas of ethics
• Integrity (ausus)
• Objectivity (objektiivsus)
• Competency (kompetentsus)
• Technical and professional standards (erialastandardid)
• Courtesy and consideration (viisakus ja hoolikus)


IFAC Guidance
International Standards on Auditing (ISAs)
• The International Auditing Practices Committee (IAPC)
issues ISAs, which are intended for international
acceptance. ISAs are to be applied in the audit of
financial statements. ISAs are also to be applied,
adapted as necessary, to the audit of other information
and to related services.
International Auditing Practice Statements (IAPSs)
• IAPSs are issued to provide practical assistance to
auditors in implementing the ISAs or to promote good
practice. These statements are not intended to have
the authority of standards.


ISA standardite raamistik


Auditi dokumenteerimine – miks?
• Põhifunktsioonid:
• Tõendab, kuidas jõuti nn sõltumatu audiitori
arvamuseni
• Tõendab, et audit teostati/ei teostatud
kooskõlas auditeerimisstandarditega
• Lisafunktsioonid:
• Aitab audiitoril ja tema meeskonnal auditit
planeerida ja teostada
• Märkmed
• Auditi teostusest ülevaate saamine
• Tiimiliikmete panus
• Kvaliteedikontrollijate töö alus
• Abi järgnevatele audiitoritele

Dokumentatsiooni piisavus?
Peab olema piisav, et:
Kogemustega audiitor saaks aru, mida ja
mil moel tehti ja kuidas kokkuvõteteni jõuti
Dokumenteerija(te) isik(uid) peab olema
võimalik identifitseerida
Tõendada, kuidas raamatupidamisregistrite
informatsioon on seotud ja kuidas seda on
võrreldud finantsaruannetes esitatud
informatsiooniga

Dokumenteerida tuleb kõik tuvastatud olulised
asjaolud ja kuidas nendele reageeriti

Auditi dokumenteerimine


Audiitori tööpaber
Päis
Periood
Indeks (viide)
Dokumenteerija isik
Kuupäev
kontrollivaldkond
Tööpaberi eesmärk
Teostatavate protseduuride kirjeldus ja läbiviimise
dokumenteerimine
Tulemused, nende dokumenteerimine
Järeldused
Kontrollija allkiri


Audiitori tööpaber
Eesmärk:
Arusaadav sõnastus
tuleneb programmist
Teostatavate protseduuride kirjeldus ja läbiviimise
dokumenteerimine
Peaks andma piisava kindlustunde kontrollitu kohta
arvamuse avaldamiseks
Audit Trail (üldiselt üksikule ja üksikult üldisele)
Tulemused, nende dokumenteerimine.
Alternatiivsete protseduuride vajadus?
Kasutatud valemite ja sümbolite (n: “linnuke”) selgitused
Järeldused
Olulised tähelepanekud?

Audit kui projekt!
1. reegel:
Kontrollitava perioodi dokumentatsioon;
Mitmel perioodil tõendusmaterjalina
kasutatav? - püsivate dokumentide kausta!
2. reegel:
Sektsioonideks jaotamine (vahelehed).
3. reegel:
Dokumentide indekseerimine;
(rist)viitamine dokumenteerimisel.


Ühekordse iseloomuga dokument?
• Dokument: Ühekordne Püsiv
• Aastaaruanne? x x
• Asutamisdokumendid (sh põhikiri)? x
• Olulisemad lepingud?
• Ettevõtte andmed?
• Majandustegevuse kirjeldus?
• Kontrolldokumendid
(raamatupidamise sise-eeskirjad)?
• Töövõtukiri (auditi leping)?
• Audiitori raportid?
• Kaardistused?
• Registriandmed kinnisvara jms
kohta?
• Pandid ja tagatised?
• Kliendi ja 3. isikute kinnituskirjad?


Näide: Sektsioonideks jagamine
A Ülevaade kliendist ja tema tegevusest
(sh audiitori sõltumatuse, erialatehniliste oskuste, kliendi vajaduste,
kliendisuhte ja töövõtu jätkamise analüüs)
B Korralduslikud dokumendid
(sh leping, plaan ja koosolekute protokollid)
C Aruanded ja andmikud
(sh aruannete analüüs, kontrollküsimustikud, eelarve täitmise aruanne,
juhtkonna kinnituskirjad, ja hinnangute analüüs)
D Standardprogrammid ja nendega seotud tööpaberid
F, G, H … Oluliste ja kriitiliste kontrollivaldkondade programmid ja
nendega seotud tööpaberid
P Püsiva iseloomuga tööpaberid ja dokumendid


Näide: indekseerimine (viitamine)
Müügi ja nõuete kontroll
• Sektsioon Programm Tööpaber Koopia
• F FP F101…F199, F201…F299,
F301…F399, F401…F399,
Alternatiiv: F601…F699,
FA1…FAxx, F801…F899,
FB1…FBxx, F001…F099
FC1…FCxx
Müüdud kauba, varude ja võlgnevus hankijatele kontroll
Sektsioon Programm Tööpaber Koopia
G GP G101…G199, G201…G299,
G301…G399, G401…G499,
G501…G599, G601…G699,
… …

Näide: Tööpaberite (rist)viitamine
Auditi plaan Programm Tööpaber
B1/3 FP F101

Väljavõte Viide programmile Eesmärk: Viide plaanile: Sisu: Viide programmile:
plaanist:

Olulisteks FP Planeerimisel oleme pidanud B1/3 Nõuete vanuseline FP/10
kontrolli müügitegevust ja nõudeid ostjatele analüüs
valdkonda-deks olulisteks kontrolli valdkondadeks.
on müük ja Eesmärgiks on CEA müük ja VOP
nõuded …. nõuded.

Protseduurid: Viide tööpaberile:

10. Nõuete vanuseline analüüs F101

Olulised asjaolud ja tähelepanekud: Järeldused programmist (FP) Müügi periodiseerimise viga ca 10 mln EEK ja nõuete hulgas
B3/1 auditi kokkuvõtte dokumenti lootusetuid ca 5 mln EEK. Juhtkond keeldub parandusi sisse
viimast.
(B3/1):

Näide: Kilpla Veevärk
Standardprogramm
Intervjuud Kilpla A10/x DP ja seotud
linnapea,
B10/x
tööpaberid D101…D199
OÜ juhataja
ja pearaamatupi-
või
dajaga DA1…DAxxx
DB1…DBxxx

Kilpla linna vee C1/x
ja kanalisatsiooni-
tariifid, teenuse Cn/x B1/3
osutaja hinnakiri, B4/x
OÜ eelarve,
finantsaruanded jne Plaan Raport(id)
Kokkuvõtted ja
tähelepanekud B9/x
P6/x
Ajakirjandus, Kontrollivaldkondade
internet A10/x programm(id)
ja seotud tööpaberid
B10/x
D10/x FP FA1…FQxxx

Kontroll

Aruandluse usaldusväärsus;
Tegevuse efektiivsus ja tõhusus;
Vastavus seadusandlu- sele ja regulatsioonile.


Sisekontrollisüsteem

NB! Iseseisev lugemine: Guidance, ptk 5, lk-d 51…76


Kontrollitoimingud
(Controls, Control Activities)

• Põhimõtete ja toimingute kogum (süsteem),
mille eesmärgiks on riskijuhtimise eesmärkide
saavutamine.
• Hõlmab kõiki organisatsiooni erinevaid
tasandeid ja funktsioone, sh IT-d.


Sisekontrollisüsteem


Sisekontrollitoimingud - baas
• Ametiülesannete lahusus
(Segregation of Duties)
• Aktseptimistoimingud
(Authorisation)
• Kirjalik poliitika (manuaalid)
(Writtern procedures)
• Füüsiline turve
(Physical Security)
• Hästi korraldatud raamatupidamine
(Adequate Accounting System)
• Dokumendikäive
(Documentation)
• Auditid (nii sise- kui välis-)
(Internal & Independent Audits)

Kontrollitoimingud - näited
Ennetavad Tuvastavad Parandavad
Prevent(at)ive Detective Corrective
Parameetrid Eelarve täitmise aruanded Programmi “kommentaarid”

Vaiketingimused Täituvusaruanded Automaatne
veaparandus
Andmete klasifitseerimine Võrdlused (pangakonto ...
saldo võrdlus panga
väljavõttega)

Salasõnad Inventuurid
Tabad/lukud ...
Loasüsteem
Ametiülesannete lahusus

Aruandluspettus ja kontrollsüsteemi
kuritarvitused?

Võimalus Surve
(näiteks mittetoimiv isiklikud
sisekontroll) finantsprobleemid

NB! Vaata kahte
lisatud minikaasust

Isikuomadused
Moraal (eetika)

Ajalugu: Templiordu 1119-1312

• Templiordu suurmeister võis kõige
tähtsamaid otsuseid, nagu sõja
alustamine /..../, maa võõrandamine,
lossi ostmine /.../ vastu võtta ainult
pärast kapiitliga nõupidamist.
• Suurmeistril oli sõnaõigus eelarve
jagamisel.


Ajalugu: Templiordu 1119-1312

• Suurmeistri ja Jeruusalemma
kuningriigi komtuuri (ordu
varahoidja) õigused ja
kohustused jagunesid nii, et
kumbki ei saanud varaga
omatahtsi ümber käia.


Titanicu näide: kommunikatsiooni
tähtsust ei tohi allahinnata!


(Juhtkonna) väited aruannetes
Finantsaruanded hõlmavad / sisaldavad otseselt või
kaudselt juhtkonna väiteid

Esitluslaad ja
Tehingud Konto saldod
lisainfo

Juhtkond väidab, et Juhtkond väidab, et Juhtkond väidab, et
aruandes kajastuvad aruandes kajastatud aruannetes olev info
tehingud tegelikult varad tegelikult on klassifitseeritud ja
toimusid. kuuluvad ettevõttele. kajastatud hea tava
kohaselt.
43

Väited
Õigused ja Hindamine
kohustused ja jaotamine

Täpsus &
Täielikkus Klassifit-
seerimine

Saldod
Toimumine / Tehingulii- Periodi-
olemasolu gid seerimine
Lisad


Näidiseesmärgid: Varad

• Veenduda, et raamatupidamises kajastatud varad
tegelikult eksisteerivad (olemasolu (existence))
• Veenduda, et ettevõttel on majanduslik kontroll (varad
on ettevõtte valduses tema majandustegevuse käigus)
(Omand, kontroll ja õigused (Ownership, Control,
Rights)
• Veenduda, et kõik varadega toimunud tehingud on
kajastatud (Täielikkus (completeness))
• Veenduda, et varade väärtus on kajastatud hea tava
kohaselt ja neid ei tule ümber hinnata (Väärtus
(valuation))
• Veenduda, et nõuetekohased lisad on aruandes
nõutud mahus esitatud (Esitluslaad, lisainformatsioon
ja täpsus (presentation and disclosure))


Testimissuund


Olulisus (E5)

Olulisus aruande
1
tasemel
Testide
ulatus
Läbiviimise olulisus;
2 Veakünnis
(triviaalne viga)

©2003 Prentice Hall Business Publishing, Auditing and Assurance Services 9/e, Arens/Elder/Beasley 9-

Olulisus (E5 vs A2)
Kirje(te)
3
väärkajastamised

Tulemuste
4 Väärkajastamiste koond
valideeri-
mine
Väärkajastamiste
5 võrdlemine
olulisusega
9-

Olulised tehinguklassid
Tehinguklassid, milles on märkimisväärne viga võimalik
tulenevalt nt:

tegevusmahust (tehingute maht, tehingute väärtus)

Konto (kirje) suurusest ja analüütikast

Tehingutüübist

Pettuse / märkimisväärsuse vea riski vastuvõtlikkusest

Märkimisväärsetest muutustest võrreldes eelneva
perioodiga


Tehingute olemus

Mitte-
Rutiinsed rutiinsed Hinnangud


Audit skemaatiliselt

VASTUSED
RISKIDELE


Riskihindamisprotseduurid
Auditi protseduurid jagunevad:


Edasised (muud) auditi protseduurid

Riskihindamis-
protseduurid

mõlemad annavad
tõendusmaterjali
Edasised
auditi
protseduurid


Mida riskihinnangud määravad?
Nõutav on:

arusaamine
majandusüksusest ja selle
keskkonnast, sealhulgas millele kontsentreeruda
majandusüksuse (kõrgema riskiastmega
sisekontrollist; kontrollivaldkondadele)
olemuslik risk
olulise väärkajastamise määrab
riskide tuvastamine ja kontrollirisk
hindamine aruande väikse riskiastme puhul
tasandil; saab olla efektiivne (vähem
protseduure).
olulise väärkajastamise
riskide tuvastamine ja
hindamine väidete
tasandil.


Vaatlus
Inspek-
teerimine

Analüütilised
Päringud
protseduurid

Riski-
hindamis-
protse-
duurid

Riskianalüüsi põhine audit

TÖÖVÕTU ÜLDPLAAN JA
RISKIHINDAMINE
EELPROTSEDUURID STRATEEGIA


Esimene samm:
Eeltöö ja selle dokumenteerimine
www.audiitorkogu.ee
• ÜLESANNE
• Eesmärk
• Sisu
• Lõpptulemus
• KLIENDI SOBIVUS
• Usaldusväärsus
• Töö kasutusotstarve
• Maksejõulisus
• ENDA SOBIVUS
• Sõltumatus
• Pädevus
• Aeg

Auditi riskivalem

Auditi risk

Kliendirisk Avastamisrisk

Olemuslik Valimiväline
Kontrollirisk Valimirisk
risk risk


Auditi riskivalem

Auditi risk

Kliendirisk Avastamisrisk

Olemuslik
Kontrollirisk
risk


Riskide hindamine auditi teostamisel

ESMAKORDSE
KLIENDISUHTE /
TÖÖVÕTU
AKTSEPT

TAUSTALUURE ESMASED AUDIITORI
EELARVE AUDIITORI
ANALÜÜTILISED PAKKUMINE VALIMISE LEPING
(PÄRINGUD) PROGNOOS NÕUSOLEK
PROTSEDUURID DOKUMENT

KORDUVA
TÖÖVÕTU
AKTSEPT



2-

Probleemid ja ohud

1990 2000

Majanduskasvu tingimustes (1990. lõpp
-2000 algus) nägid audiitorfirmad
lisandväärtuse tekitamise võimalust läbi
muude teenuste müügi, mille tulusus oli
kõrgem kui auditi tulusus.

Probleemid ja ohud


2-

Tulemus: skandaalid!

Enron WorldCom

Ahold

Parmalat
Xerox
9-

Auditi lähenemisviis

Sisu
Ulatus
Ajastus

- 32 -

Riskide hindamine
auditi teostamisel

ANALÜÜ-
KONSOLI- TILISED TÖÖVÕTU
DEERIVA PLANEERI- EELARVE
ÜKSUSE MISPROT- PLANEERIMIS-
JA OLULISUS MEMO
AUDIITORI SEDUURID
AJA-
(JUHT-
JUHISED
TABELID)
PLAAN



Riskide hindamine auditi teostamisel

OLEMUSLIKE RISKIANALÜÜS
ÜLEVAADE LÄHENEMISVIISI
RISKIDE
ETTEVÕTTEST KONTROLLID KOKKUVÕTTED
KÜSIMUSTIK



Riskianalüüs

Riski Riski Riski
hinnang juhtimine monitooring

Identifitseeri Kontrolli Protsessi tasand

Mõõda Jaga või siirda Toimingu tasand

Prioritiseeri Killusta või väldi Ettevõtte tasand


Riskihinnangul on kaks mõõdet:
Ilmnemise
tõenäosus

A Likvideerimisrisk (EÜ)

A B Inflatsioonirisk
Suur
C Mainerisk
D D Konkurentsirisk
G
E Streigirisk
C B
F Keskkonnarisk
Keskmine
G Regulatsioonirisk
……………………
E
……………………
……………………

Väike

Nõrk Keskmine Tugev Mõju aste

Riskianalüüs
Kliendi ja võtmeisikute PEST / SWOT / Porteri 5 jõudu
taustinformatsioon ja Tegevuse ülevaade
ärikeskkonna analüüs
Juhtimine ja järelvalve
Riskituvastus ja Eesmärgid ja strateegia
analüüs Mõõdikud ja finantsedu

AKR
Lähenemisviis AR =
OR x KR
8-

Näide: audiitorbüroo


Auditi lähenemisviis

Sisu
Ulatus
Ajastus


Lähenemisviis


Toetuda kontrollsüsteemile või mitte?

(TR) + (KR) = OVR = Auditi protseduurid ja raportid

K
O Substantsi-
N protseduurid
V
T A
R H
O E
L K Tõendid
L O kontroll-
R
I D
süsteemi
D toimivusest


Toetuda kontrollsüsteemile või mitte?

(TR) + (KR) = OVR = Auditi protseduurid ja raportid

K
O Substantsi-
N protseduurid
V
T A
R H
O E
L
Tõendid K
L kontroll- O
R
I süsteemi D
D toimivusest


Aruandluspettus ja
kontrollsüsteemi kuritarvitused?

Surve
Isikuomadused
isiklikud finantsprobleemid
Moraal (eetika)

Võimalus
(näiteks mittetoimiv sisekontrollisüsteem)

Riskianalüüsi kokkuvõte
• Toimumise tõenäosus
Riskid • Mõju aruandele

• Täielikkus / Toimumine / Olemasolu / Täpsus /
Väited Klassifitseerimine / Hindamine (Väärtus) / Õigused ja
kohustused / Periodiseerimine

• Toime (Manuaalne / Automaatne; Ennetav, Tuvastav,
Kontrollid
Korrigeeriv)
• Sagedus (Pidev, Kuine, Kvartaalne)


Vastused riskidele

RISKIVASTUSTE VÄLITÖÖD
(PROTSEDUURIDE) (PROTSEDUURIDE
KUJUNDAMINE TEOSTAMINE)


Auditi programmis dokumenteeritakse seos väite
tasandil riskide ja planeeritud protseduuride
vahel.

Auditi risk
millele
kontsentreeruda
Kliendirisk
kõrgema
riskiastmega
Olemuslik kontrollivald-
Kontrollirisk
risk kondadele
väikse riskiastme
puhul saab olla
efektiivne
vähem
protseduure.

Näidiseesmärgid: Varad
Veenduda, et raamatupidamises kajastatud varad
tegelikult eksisteerivad (olemasolu (existence))
Veenduda, et ettevõttel on majanduslik kontroll
(varad on ettevõtte valduses tema
majandustegevuse käigus) (Omand, kontroll ja
õigused (Ownership, Control, Rights)
Veenduda, et kõik varadega toimunud tehingud on
kajastatud (Täielikkus (completeness))
Veenduda, et varade väärtus on kajastatud hea tava
kohaselt ja neid ei tule ümber hinnata (Väärtus
(valuation))
Veenduda, et nõuetekohased lisad on aruandes
nõutud mahus esitatud (Esitluslaad,
lisainformatsioon ja täpsus (presentation and
disclosure))

Detailsed auditi plaanid
(programmid)
Lähenemisviisi detailiseerimine

Jätkatakse üldplaanis alustatud riskianalüüsi väidete tasemel

Teostatakse sisekontrollisüsteemi toime testprotseduure

Defineeritakse edasiste testprotseduuride

sisu (nature)

ajastus (timing)

Ulatus (extent)

Defineeritakse auditi eesmärgid spetsiifilistes kontrollivaldkondades

Testide kokkuvõtted ja lõplik riskihinnang

Testimissuund

Ostu- Saateleht Müügiarve
tellimus
Täielikkus

Müügi- Pearaamat = Müügi-
register reskontro

Toimumine

Riskide hindamine väidete
tasandil
NB! Kui protseduuride järgne riskihinnang erineb esialgsest,
tuleb kaaluda täiendavate protseduuride vajadust!


Lähenemisviis

Olemusliku Kontrolliriski hinnang
riski hinnang
Max Suur Mõõdukas Väike
Aktsepteeritav avastamisriski tase
Max Min Min Väike Väike
Suur Min Väike Väike Mõõdukas
Mõõdukas Väike Väike Mõõdukas Suur
Väike Väike Mõõdukas Suur *
* Substantiivseid teste konkreetse väite puhul ei tarvitse teha


Lähenemisviis
Müük Kulud Palgakulud
& & &
Nõuded Tarnijad Palgavõlad
Olemuslik
A risk
Mõõdukas Suur Väike
Kontrolli-
B risk
Mõõdukas Väike Väike
Aktsept.
C auditi risk
Väike Väike Väike
Planeeritav
D avastamisrisk
Mõõdukas Mõõdukas Suur

Lähenemisviis
Varud Finantseerimine
& &
MKK Tasumised
Olemuslik
A Suur Väike
risk
Kontrolli-
B Suur Mõõdukas
risk
Aktsept.
C Väike Väike
auditi risk
Planeeritav
D Väike Mõõdukas
avastamisrisk

Tõendusmaterjal?
Sobiv (kvaliteet: olulisus ja usaldusväärsus);
Piisav (kvantiteet).


Tõendusmaterjali kogumisviisid

Võrdlus
Arvutused
Kinnitused
Päringud
Inspekteerimine
Vaatlus
Füüsiline kontroll


Tõendusmaterjali kogumine

• Auditi plaani koostamisel tuleb otsustada kuidas saada
vajalik tõendusmaterjal. Valikud:
• Kontrollimehhanismide test
• Substantiivne analüütiline protseduur
• Substantiivne detailide test
• Olulised faktorid valikute tegemisel on:
• Väited, mida soovime testida ja vajatav kindlus
• Andmekogum (andmete maht ja iseloomulikud
tunnused)
• Töö tõhus läbiviimine (lühiajaline ja pikaajaline
vaade)

Tõendusmaterjalide usaldatavus
välised tõendusmaterjalid (kolmandalt
osapoolelt saadud kinnitused) on üldjuhul
usaldatavamad kui sisesed
tõendusmaterjalid;
sisesed tõendusmaterjalid on suhteliselt
usaldatavamad, kui sisekontrolli tase on
rahuldav;
audiitori enda genereeritud tõendusmaterjalid
on usaldatavamad kui kliendisisesed
tõendusmaterjalid;
kirjalikud tõendusmaterjalid on
usaldatavamad kui suulised.

Tõendusmaterjali usaldatavus

Usaldatavus Tüüp Näide
Kõrge Füüsiline Osalemine inventeerimisel

Dokumentaalne
Väline pangakonto väljavõte
Sisemine/Väline Ostuarve
Sisemine Müügiarve

Madal Kliendi kinnitused Esitiskiri


Riskivastused
Edasised
auditi
protseduurid

Kontrollide Substantsi-
testid testid

Analüütilised Detailide
protseduurid testid


Kontrollide testimine

Toimimise
tulemus-
likkuse test

Üles-
ehituse
test

Riskide
identifit-
seerimine


Praktiseerimine:
Arusaamine ettevõttest

• Ülesehituse test;
• Toime
Kontrollid tulemuslikkuse
test.


Tuvastatud sisekontrolli-
süsteemi nõrkus
VÄITED ÜLESEHITUSE TOIMIMISE HINNANGULINE
→ TEST (“ÜET”): TULEMUSLIKKUSE TOIME AJAS
TESTI (“TTT”) (TP VIIDE;
Toimumine

Täielikkus
RISKI- JÄRGNE TTT KPV
KAS RISK ON
VALIDEERIMIS-
FAKTORID KONTROLLIDE MÄRKEGA)
POOLT HINNANG
↓
MAANDATUD: (TULEMUSLIKKUS)

SR 4578 K5, K6 J /E T / ET
SR 1555 K1 J /E T / ET
J /E T / ET
J /E T / ET
J /E T / ET
J /E T / ET


Kontrollimehhanismide test

• Kasutatav juhul kui:
• Kontrollimehhanismid eeldatavasti toimivad
• Substantiivsetest testidest ei piisa vajaliku kindluse
saamiseks (mahukad rutiinsed tehingud / IT kontrollide
toimimine).
• Kontrollimehhanismid eeldatavasti ei muutu
• Soovitakse hajutada töökoormust auditis


• Võimalik lähenemine:
• Valitakse juhuslikud dokumendid etteantud vahemikust
(kasutades juhuslike arvude generaatorit)
• Valitakse juhuslik algus ja vastavalt sammule (kas
summa või kogus) valitakse testitavad dokumendid
• Kontrollimehhanismide test tehakse kombineeritult
substantiivsete detailide testiga.


Kas kontrolle testida?

Identifitseeri riskid, mille puhul ainult substantiivsetele
testidele tuginemine ei ole piisav


Milliseid kontrolle testida?

Kontrolle tuleb (taas)testida vähemalt kord
kolme aasta jooksul;

Roteeruva testimise puhul tuleb mingeid
kontrolle testida iga-aastaselt;

Pettuseriskidega (alati märkimisväärsed) ja
muude märkimisväärsete riskidega seotud
kontrolle tuleb testida iga-aastaselt.


Milliseid kontrolle testida?



• Kui kasutatakse statistilist valimit, siis valimi suurus ei pea
kasvama kui kasvab populatsioon
• Valimi suurus = kindluse faktor / lubatav hälve

• Näide - lubatava hälve (lubatava vea määr 5%)
• Soovitav kindlus 95% (kõrge) ehk kindluse faktor 3,0
• Valimi suurus = 3,0/0,05 =60
• Soovitav kindlus 78% (keskmine) ehk kindluse faktor 1,5
• Valimi suurus = 1,5/0,05=30


Juhuvalimiga valides 30 objekti, annab see kõrge
kindluse kontrollisüsteemidest, juhul kui ühtegi viga ei
tuvastata


Kontrollimehhanismide test –
vigade kokkuvõte
• Hälbe ülempiir = korrigeeritud kindluse faktor / valimi
suurus
• Otsustades jätkata teste: uus valimi suurus = korrigeeritud
kindluse faktor / aktsepteeritava vea määr



NB! Teised reeglid kehtivad mitte igapäevaste kontrollide
ja IT-süsteemide poolsete automaatsete kontrollide osas.


Kokkuvõte - Kontrollimehhanismide test

Tugevused, mida võiks kaaluda:

Võimaldab teha palju tööd ära enne majandusaasta lõppu

Annab võimaluse õigeaegselt korrigeerida riskihinnanguid
väidete lõikes ning anda tagasisidet juhtkonnale puuduste
osas.

Tehtud testi tulemus on korduvkasutatav ehk saame
tugineda järgneval kahel aastal


Riskivastused: substantsitestid

Substantsi-
testid

Analüütilised Detailide
protseduurid testid


Riskivastused: substantsitestid
Baasprotseduurid
(analüütilised protseduurid, teatud detailide
testid (nt periodiseerimine))

Baas- ja
ulatuslikud
Piiratud maht protseduurid
(madal auditi risk,
ebaolulised kirjed)
(Detailide testid ja
ulatuslikud analüütilised
Substantsi- protseduurid;
testid kõrgema riskiga
valdkonnad / väited)

Substantiivsed testid


Substantiivsed testid:
meeldetuletus!


Substantiivse analüütilise testi
kavandamine
• Kas on sõltumatut ja usaldusväärset
lähteinfot, mida saab kontrollida ning
mida saab kasutada testi läbiviimiseks?
• Kas on olemas seosed, mille põhjal saab
teha prognoose (audiitori ootus)?
• Kui suur on aktsepteeritava erinevuse
suurus (või vahemik), mis ei vaja edasist
selgitamist?


Substantiivne analüütiline test
• Kirjelda audiitori ootuse eeldused
• Leia audiitori oodatav summa
• Võrdle audiitori ootust raamatupidamises
kajastatud summaga (leia erinevus)
• Võrdle saadud erinevust aktsepteeritava
erinevusega
• Juhul kui erinevus ületav aktsepteeritavat
erinevust selgita vahet või hinda ümber
testist saadav kindlus

Substantiivne detailide test

• Olulised valemid:
Valimi samm = LV olulisus / kindluse faktor
Valimi suurus = populatsioon / valimi samm

Näidis SME juhendist :

Vajatav kindlus Kindluse faktor
madal 1,0 – 1,4
keskmine 1,5 – 2,2
kõrge 2,3 - 3,0


Testi tulemuste kokkuvõte
• Arvuta iga vea suurus (%)
• Leia vigade % summa saldeerides pluss ja
miinusmärgiga vead
• Leia vigade keskmine protsent testitud tehingute
koguarvust
• Projitseeri tulemus kogupopulatsioonile ja hinda saadud
hinnangulise koguvea olulisust.

• NB! Anomaaliaid juhtub väga harva (ISA 530.13)


Kokkuvõte – substantiivsed detailide
testid
• Kui audiitor on kindlaks määranud, et hinnatud olulise
väärkajastamise risk väite tasandil on märkimisväärne
risk, peab audiitor viima läbi substantiivsed protseduurid,
mis on spetsiifiliselt vastuseks sellele riskile. Kui
lähenemine märkimisväärsele riskile koosneb ainult
substantiivsetest protseduuridest, peavad nende
protseduuride hulka kuuluma detailide testid.


Tulutsükkel: mõned näited
Fiktiivse tulu kajastamine (libasaadetised, olematu kaup)
Salajased lisakokkulepped, mis annavad ostjale võimaluse kauba
tagastada
Konsignatsioonimüügi kajastamine lõpliku müügina
Suur aastalõpu müük (nn 13. kuu) raamatupidamisregistrites
Tingimustele mittevastava kauba lähetamine
Ennetähtaegne kauba lähetamine
Libaarved (pika-ajalise maksetähtajaga, välisresidendid)
Väärlähetus (lähetatakse mittetellitud kaupa, ebakorrektsed kogused
vms)
Bill & Hold Sales müügi kajastamine kui pole asjakohane
Asenduskauba lähetamist kajastatakse müügina

Aruandlus ja kommunikatsioon

LÕPLIKUD
RISKIVASTUSTE KONTROLL- LÕPETAMIS-
ANALÜÜTILISED
VALIDEERIMINE KÜSIMUSTIKUD MEMO
PROTSEDUURID


TAGASI
RISKIHINDA-
MISFAASI Tõendusmaterjali hindamine
UUED RISKID
UUENENUD RISKIHINNANGUD
OLULISUSE MUUTUS
HINDA TÄIENDAVATE KOMMUNIKATSIOON
TÕENDITE HINDAMINE PROTSEDUURIDE PROTSEDUURIDE KOKKUVÕTTED
VAJADUST

OLULISTE ASJAOLUDE
KOKKUVÕTTED
TÄIENDAVATE
TÕENDITELE VASTAV AUDIITORI ARUANNE
PROTSEDUURIDE
VAJADUS? AUDIITORI ARUANNE

AUDIITORI ARUANNE


Tõendusmaterjali hindamine


Kogutud tõendusmaterjali hindamine

• Kas riskihinnang väidete tasemel jääb
asjakohaseks?
• Kas leitud viga ei viita pettuse riskile?
• Kas on omandatud piisav ja asjakohane
tõendusmaterjal väidete osas, kus on
võimalik olulise väärkajastamise teke?


Aruandlus ja kommunikatsioon

TÖÖVÕTU
KVALITEEDI MUU
AUDIITORI
ESITISKIRI KOMMUNI-
KONTROLL- ARUANDED
KATSIOON
ÜLEVAATUS


Raporti mõiste
• Raport on audiitori kirjalik aruanne kliendile,
milles ta annab aru oma töö tulemustest.


Audiitori raportid jagunevad:

Sõltumatu audiitori aruanne (end. järeldusotsus)
Finantsinformatsiooni ülevaate aruanne
Eriotstarbelised aruanded
Märgukirjad
Eritööde raportid


Sõltumatu audiitori aruanne
OLULISELT VIGANE VASTUPIDINE
(Adverse Opinion)
VÄHEMOLULISELT MÄRKUS(T)EGA
VIGANE (Qualified Report)
EI SUUDA HINNATA EI AVALDA
ARVAMUST
(Disclaimer of Opinion)
ÕIGE PUHAS
(Unqualified Report)

NB! LISAINFO LÕIK Explanatory paragraph /
Emphasis of matter

Sõltumatu audiitori aruannete tüübid


Raportid: The Four C’s
Clarity
(selgus)
Conciseness
(lühidus,
ratsionaalsus)
Coherence
(ülesehituse
loogilisus; seosed)
Courtesy
(neutraalne ja
viisakas)


Tõhus panus
raporteerismiajalukku….
Selliste näitajatega ei saa börsile minna!

Ettevõte juhtkond on olnud tubli ja käitunud oma põhikirja piirides.
Teen ettepaneku preemiat määrata.

Ettevõte on kasumis ning on avanud uue müügipunkti Lasnamäel. Nii
jätkata! Eelisjärjekorras tasuda riigimaksud.

Minu arvates on kaasnev aastaaruanne õige ja õigeaegne.

Minu arust kajastab aruanne õigelt ja õiglaselt ettevõtte
majandusseisu koos finantsanalüüsiga!


Muu kommunikatsioon ...
• Aruandluspettus või illegaalsed toimingud
• Sisekontrollisüsteemi vajakajäämised
• Audiitori vastutuse temaatika
• Ülevaade auditi käigus teostatud olulisematest
korrigeerimistest ja nende põhjustest
• Juhtkonna poolt teostamata korrigeeringutest
kui ebaolulistest ülevaate andmine (nt vigade
koondtabeli vormis juhtkonna kinnituskirja
lisana)
• Kommentaarid valitud arvestuspõhimõtete ja
hindamismeetodite asjakohasuse osas
• Lahkhelid juhtkonnaga
• .... Audit Excellence Centre OÜ, September 2012

Auditi lõppjärk
• Dokumentatsiooni süstematiseerimine
• Dokumentatsiooni ülevaade
• Auditi kontrollküsimustik: sign-off
• Tiimikoosolekute teemade lahendused?
• Viimased analüütilised protseduurid
• Aastaaruande informatsiooni kontrollimine
kontrollküsimustikuga veendumaks, et kogu
nõutud informatsioon oleks esitatud
(avalikustatud)
• Viimased protseduurid seoses
bilansikuupäevajärgsete sündmustega
• Kinnituskiri juhtkonnalt
• Süstematiseeritud dokumendifaili arhiveerimine
• Debriefing

AudTS § 2 lg 3:
Audiitor ja auditeerimine
• Audiitori kutsetegevus on
• auditeerimine,
• ärinõustamine ja
• audiitorile õigusaktidega pandud teiste
ülesannete täitmine.


Atesteerimistegevuse liigitus
• Eksamineerimised (Examinations)
• Välisaudit
• Siseaudit
• Tulemusaudit
• Vastavusaudit
• Finantsinformatsiooni ülevaatused (Reviews)
• Kokkuleppelised toimingud (Agreed-upon
procedures)
• Konkreetse arvestuslõigu kontroll
• Arvamuse avaldamine sisekontrollisüsteemi toimivuse
kohta
• Aruannete kompilatsioon
• Muu (Vt slaidi # 131)

Finantsinformatsiooni
ülevaatus
Arvamuse andmine vähema tõendusmaterjali
alusel, kui auditi puhul
Annab mõõduka kindlustunde
Audit – positiivne kinnitus
Finantsinformatsiooni ülevaade – negatiivne
kinnitus


Finantsinformatsiooni
ülevaatus (järg)
Töövõtu tingimused audiitori ja kliendi
kokkuleppel
Olulisuse kriteeriumid peaksid olema
samad nagu auditi puhul, erineb
vigade avastamise tõenäosus
Juhtkonnalt kirjalike kinnituste
hankimine
Sõltumatu audiitori aruande
komponendid ja tüübid samad nagu
(täismahulise) auditi puhul

Seadustest tulenevad
täiendavad ülesanded
ÄRISEADUSTIK
audiitoriks nimetamiseks nõusolek (ÄS
§328)
mitterahalise sissemakse väärtuse
hindamise kontroll (ÄS §143,
§249,§346)
erikontroll (ÄS §191,§330)
lõppbilansi ja vara jaotusplaani kontroll
(ÄS §378)
üleantavate (neto)varade piisavus (ÄS
§424, §468)
ühinemislepingu kontroll (ÄS §394-396)
jagunemislepingu kontroll (ÄS §437-
439)

Eriotstarbelised raportid
Kõik muud v.a. Sõltumatu
audiitori arvamused
Märgukirjad
Hinnangud
Arvamused
Kinnitused
Võivad olla väga
erilaadsed ning sõltuvad
eelkõige adressaadist
(kasutusotstarbest)

Mitterahalise sissemakse
väärtuse hindamise kontroll
AUDIITOR KONTROLLIB MITTERAHALISE SISSEMAKSE
VÄÄRTUSE HINDAMIST JA ESITAB ARVAMUSE SELLE
KOHTA, KAS SISSEMAKSE VASTAB ÄS-s NIMETATUD
NÕUETELE:
KAS HINDAMINE PÕHIKIRJA KOHANE?
KAS TEGEMIST HARILIKU VÄÄRTUSEGA?
KAS ON RAHALISELT HINNATAV?
KAS ON ÄRIÜHINGULE ÜLEANTAV?
KAS SAAB SISSENÕUET PÖÖRATA (ei ole teenus või
tegevus)?
KAS KOLMANDATEL OSAPOOLTEL ON ÕIGUSI?


Erikontroll
EESMÄRK
Äriühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimuste
erikontroll

NB! TAVAPÄRASELT PEIDAB ENDAS POTENTSIAALSET
KONFLIKTI, MISTÕTTU TÖÖDE JA JÄRELDUSTE
TÄPSUS TOPELTOLULINE!


Netovara piisavuse kontroll

HINNANG, KAS ÜHENDATAVATE
(JAGUNEVATE) ÜHINGUTE
NETOVARAST PIISAB AKTSIA- või
OSAKAPITALIKS (SUURENDAMISEKS)
Mitterahalise sissemakse hindamise korras
Ühingute netovara
Ühinemis- või jagunemisdokumendid


Ühinemis- ja
jagunemislepingute kontroll

ARUANNE:
Kas osade või aktsiate asendussuhe ja
juurdemaksed on kohaseks tasuks?
Kas ühinemine või jagunemine võib kaasa
tuua võlausaldajate huvide kahjustumise


Allikad
• IFAC, Guide to Using International Standards on Auditing in the Audits of
Small- and Medium-Sized Entities, Vol 1 Core Concepts, 2d Ed

• ©2003 Prentice Hall Business Publishing, Auditing and Assurance
Services 9/e, Arens/Elder/Beasley

• ©2012 Prentice Hall Business Publishing, Auditing 14/e,
Arens/Elder/Beasley

• Auditing & Assurance Services: A Systematic Approach, 6th Ed,
Copyright © 2008 by The McGraw-Hill Companies, Inc. All rights
reserved.

• Aasmund Eilifsent etc, Auditing & Assurance Services: International
Edition, Copyright © 2006 by The McGraw-Hill Companies, Inc. All rights
reserved.

• University of Memphis, lecture_05 4240, www

• gra appendix 1d staff presentation, www:

Kontakt:

Sergei Tšistjakov, 1st Audit OÜ
Tel: +372 506 5581
Faks: +372 609 6930
E-mail: sets@me.com
Lõunatuule tee 17,
Türisalu küla (Keila-Joa),
Harku vald 76706,
Harju maakond

Audiitorkontroll 2012 ska lektor

Empfohlen

Empfohlen

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Was ist angesagt? (7)

Ähnlich wie Audiitorkontroll 2012 ska lektor

Ähnlich wie Audiitorkontroll 2012 ska lektor (20)

Audiitorkontroll 2012 ska lektor