4. Permakultuur – mis see on?
• Permakultuur (ehk jätkuloomine) on inimasustuse
ja põllumajanduse kavandamise viis, mis jäljendab
looduses leiduvaid mustreid.
• Permakultuuri eesmärgiks on luua stabiilne ja
tootlik süsteem, mis kataks inimeste vajadusi. See
on kavandamise süsteem, mille lõppeesmärgiks on
praktiliselt isetoimivad süsteemid, millesse
inimesed sobituvad loomuliku osana. Allikas: Vikipeedia
5. Permakultuur – mis see on?
• Kanatraktor, mis:
- toodab toitu (muna, liha);
- kanad nokivad maa
umbrohust ja kahjuritest
puhtaks, samal ajal maad
väetades ja kobestades
6. Permakultuur – mis see on?
• Permakultuuri kui meetodi rajasid 1970ndatel Bill Mollison ja
David Holmgren.
• Algselt tähendas permakultuur "püsivat põllumajandust"
(permanent agriculture), kuid peagi sai see laiema
tähenduse – "püsiv kultuur" (permanent culture)
• Permakultuuri pioneeride hulka kuulub ka Masanobu
Fukuoka, kes propageeris Jaapanis 1930ndatel viljapuu- ja
köögiviljaaedade mittekaevamist ning loodusfilosoofiat.
7. Minu permakultuur
• Inspiratsiooniallikas:
Masanobu Fukuoka “Ühe
kõrre revolutsioon“
• Toomas Trapido artikkel
ühes 2006. a ilmunud
“Rohelises Väravas”
• 2007. aastal alustasin
esimeste katsetustega
8. Minu permakultuur
• Vajadus kasvatada võimalikult puhast
aiavilja.
• Probleem 1: savine, raske, toitainetevaene
pinnas.
• Probleem 2: aiapidamisse panustamiseks
puudus ülemäärane aeg
9. Minu permakultuur
• Katsed kartuli ja
ubadega: põlduba
andis tänu multšimisele
väga hea saagi ning
kartulitest ei läinud
ükski istutatud mugul
kaduma.
13. Minu permakultuur
• Vihmaussid on tagasi!
• Liiga vihmased ega ka
põuased suved pole
enam saaki mõjutanud.
• Saak tuleb varem
(kõrgpeenrad).
• Laste loomulik
töökasvatus.
14. Permakultuur
• Permakultuur ei ole raketiteadus.
• Permakultuur ei ole
mittemidagitegemine.
• Terve talupojamõistus ongi perma.
15. Linnaaiandus
• Linnaiandus pole marginaalne
tegevusala.
• Maailmas tegeleb linnaaiandusega üle
800 miljoni inimese.
• Hinnanguliselt tuleb 15-20 protsenti
maailma toiduainetoodangust linnadest.
• Peaasjalikult levinud arengumaades:
Shanghais toodetakse 60 %
köögiviljadest, 100 % piimast ja 90 %
munadest linnas.
• Linnaaiandus on populaarne ka
arenenud riikides: Berliinis on üle 2000
kogukonnaaia.
Allikas: kaupunkiviljely.fi
16. Linnaaiandus
• Linnaaiandus ei
asenda tavapõllundust.
• Ent see on üks
võimalusi järjest
süveneva
toiduainetepuuduse
leevendamiseks.
18. Linnaaiandus Eestis
• Pikad traditsioonid
(aianduskooperatiivid).
• Uue põlvkonna
kogukonnaaiad – Tartu
maheaed.
19. Linnaaiandus
• Põhiprobleem – saaste.
• Tänapäeva linnade suurim saasteallikas on
transport ja Eestis eramajade piirkonnas ka
ahjuküte.
• Selgitamaks välja saaste ulatust, viis Linnalabor
2008. a läbi uuringu, kus vaadeldi Tallinnas EKA ja
kultuuritehase Polymer katusel kasvatatavaid taimi.
Võrdlusgrupp asus Märjamaal.
20. Linnaaiandus
Katsesse võeti: Kriteeriumid:
• redis • Taimed, mida saaks
• porgand kasvatada ka
• spinat aknalaual ja rõdul.
• Et oleks nii maapealse-
• murulauk
kui maa-aluse söödava
• petersell osaga taimi.
• sidrunmeliss • Valmimisaeg.
21. Linnaaiandus
• Pealinna taimed sisaldasid Märjamaa
kontrollpeenra taimedega võrreldes raskemetalle
natuke suuremates või samaväärsetes kogustes.
• Pliisisaldus oli aga Tallinna petersellis 52,5 korda
kõrgem kui Märjamaa petersellis. Samas kui
Tallinna porgandis oli pliisaaste vaid pisut suurem
kui Märjamaa porgandis, jäädes kordades alla
lubatud piirnormi.
22. Linnaaiandus
• Söögitaimede kasvatamine suurte liiklussõlmede
läheduses ei ole pliisaaste tõttu soovitatav.
• Mulla pH võiks olla keskmine (~6,5), sest siis on
raskemetallide liikuvus mullas väike ja seega
taimedele kättesaamatu.
• Lisada tuleks orgaanikat, kuna see vähendab
samuti raskemetallide omastatavust.
• Kasvatada taimi kasvuhoones või kiletunnelites.