2.  1. Õppe-ja kasvatustöö planeerimine
 2. Õppe- ja kasvatustöö teostamine
 3. Tulemustest järelduste tegemine
Reaalses elus on nad omavahel põimunud.

3.  1. Eesmärkide kindlaksmääramine
 2. Õpilaste eripära mõistmine
 3. Õppimise ja motivatsiooni mõistmine ning nende
teadmiste rakendamine
 4. Õpetamisviiside ning õpilastele üldise lähenemise
väljavalimine ja rakendamine töös klassiga
 5. Õpi-ja kasvatustulemustele hinnangu andmine

4.  Üldine tasand – seotud teema, tunni või kursuse
üldtaotluste teadvustamisega.
 Konkreetse planeerimise tasand – seatakse
üksikasjalikud eesmärgid.
 Õpetaja peab suutma püstitada mõlemaid eesmärke,
et olla oma töös edukas.
 Ka õpilasi tuleb informeerida õppe-eesmärkidest, kuid
neile arusaadavas keeles ja huviäratavalt.

5.  Tundes oma õpilasi, saab õpetaja kohandada
meetodeid vastavalt nende võimetele.
 8 intelligentsusse tüüpi (Howard Gardner)
lingvistiline/loogilis-matemaatiline/
ruumiline/kehalis-kinesteetiline/muusikaline/
interpersonaalne/intrapersonaalne/natura-
listlik
Ei ole olemas meetodit, mis sobiks kõigile õpilastele.

6.  Õpimotivatsioon kujuneb paljude tegurite koosmõjul
 Klassis ja koolis valitseval mikrokliimal on oluline osa
 Ka õpetaja üldine suhtumine õpetamisse ja õppetöö
korraldusse mõjutab seda
 Õpilasel peab olema usk endasse ja väärtustav
suhtumine õpitavasse

7.  Õppematerjal tuleb esitada viisil, mis paneb õpilased
selle üle aktiivselt mõtlema
 Ülesanne ei tohiks olla õpilasele liiga lihtne, see peaks
olema huvitav
Õpetaja peab kasutama meetodeid, mis teevad
õppimise atraktiivseks ja põnevaks

8.  Meetod – tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi
saavutamiseks
 Selleks, et saavutada õppe-eesmärke, tuleb kasutada
erinevaid õpetamisviise
 Millist meetodit kasutada, sõltub õpetaja ja õpilaste
eripärast
 Ka erinevad õppe-eesmärgid nõuavad erinevaid
meetodeid

9.  Võimatu on klassis tegeleda iga õpilasega eraldi, kuid
neile saab läheneda diferentseeritult
 Goodi ja Poweri järgi – edukad õpilased/
suhtlejatüüpi õpilased/sõltuvad õpilased/
võõrandunud õpilased/viirastuslikud õpilased

10.  Õpitulemuste kontrollimine ja hindamine on õppe-
kasvatustöös vajalik – 1. põhjendatud
pedagoogiliste otsuste langetamiseks
2. õpilastel enesekontrolli ja –hindamisoskuste
kujundamiseks.
Formeeriv hindamine – kontroll ja hindamine
õppimisele kaasaaitamiseks
Arvestuslik hindamine – õpitulemuste väljaselgi-
tamiseks

11.  Krull, E. (2000). Pedagoogilise psühholoogia
käsiraamat. Tartu Ülikooli Kirjastus.