2020. aastaks muutub riigieelarve järk-järgult tegevuspõhiseks.

1. Valitsemisalade ülemineku ettevalmistusi saab jälgida näidikute lõikes

2. Tegevuspõhise riigieelarve olemus
1. Programmipõhine eelarve
• Planeerimistasandid koos eesmärkide ja mõõdikutega
2. Teenused
• 100% eelarvest on seotud teenustega
3. Kuluarvestus
• Traditsiooniline kuluarvestus või tegevuspõhine kuluarvestus (ABC)
Ressursid Tulemused

3. TERE eesmärgid
Eesmärk
Üleminek tegevus- ehk programmipõhisele eelarvele
Riigi finantsjuhtimisel on
üldiseks eesmärgiks tagada
riigi ressursside tulemuslik ja
tõhus kasutamine
VV eesmärk:
tulemusjuhtimisele ja
tegevuspõhisele eelarvele
üleminek aastaks 2020
Efektiivsem ressursside
kasutamine eeldab
kvaliteetsemat juhtimis-
informatsiooni
OECD soovitab Eestil:
1. Seostada strateegilise planeerimise protsess eelarvestrateegiate koostamisega kesk- ja pikas
perspektiivis, et tagada kavatsuste realistlikkus ning panna valitsust programme ja kulutusi
prioritiseerima.
2. Varustada eelarve järkjärgult aina enam tulemusinformatsiooniga (eesmärgid, indikaatorid).

4. Eeldused ja arengud

5. “Eesti vajab riigipidamise auditit, riigiaparaadi tuleviku
tarvis korrastamist ja valdkondade ülest juhtimist”
OECD, Jüri Raidla, Arengufond, Eesti Koostöö Kogu
TERE VÕIMALUSED JA KASU
• Eelarve kulude sidumine strateegiliste eesmärkide ja
arengukavadega
• Keskendumine kulude asemel lõppeesmärgile
• Tõesem informatsioon programmide ja teenuste maksumuse kohta
• Usaldusväärsem (sh võrreldavam) informatsioon annab parema
aluse organisatsioonilisteks ümberkorraldusteks ja koostööks
• Läbipaistvuse suurenemine avalikus sektoris suurendab kodanike
aktiivsemat kaasarääkimist

6. “Eesti vajab riigipidamise auditit, riigiaparaadi tuleviku
tarvis korrastamist ja valdkondade ülest juhtimist”
OECD, Jüri Raidla, Arengufond, Eesti Koostöö Kogu
MIS MUUTUB?
• Eelarve seadus majandusliku sisu põhisest programmipõhiseks
• Eelarve info avalikuks – programmid ja rahastamiskavad koos
mõõdikutega avalikkusele kättesaadavad veebis
• Teenusepõhine juhtimine, sh kliendikeskne lähenemine
• Väljundi- ja tulemuspõhine mõtlemine
• Kvaliteetsel, struktureeritud ja argumenteeritud infol põhinevad
otsused
• Asutuste, teenuste ja ressursside võrdlemine ühtsetel alustel
• Asjatundlikum avalik- ja poliitiline debatt, mis põhineb faktidel

7. Strateegilise planeerimise ja finantsjuhtimise seosed
tegevuspõhises eelarves

9. TULEMUSVALDKONNAD
Riigi rahandus
Ettevõtlus ja
innovatsioon
Transport
Infoühiskond
Riigivalitsemine
Regionaalareng
ja maaelu
Julgeolek ja
riigikaitse
Välis- ja
Euroopa-Liidu
poliitika
EnergeetikaÕiguskord
Siseturvalisus
Teadus
Haridus
Kultuur
Sport
Eesti keel ja
eestlus
Kodakondsus-
poliitika ja
lõimumine
Keskkond
Põllumajandus
ja kalandus
Kodaniku-
ühiskonna
arendamine
Perepoliitika
Tööturg
Sotsiaalne
kaitse
Tervis

10. Strateegilised dokumendid ja otsustamise tasandid
(kinnitajad)

11. Asutuste kuluarvestuse mõisted
Kulumudeli koostamine - asutuse valikud
Traditsiooniline kuluarvestus
Tegevuspõhine kuluarvestus

12. Kulu- ja eelarvemudel
Kulumudeli koostamise aluspõhimõtted
• Programmi tegevuse kulude eelarve
kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste
maksumusest.
• Kulumudel esitatakse kõikide asutuste kohta, sh
valitsemisala koondmudel.
• Kulumudeli koostamiseks kaks erinevat
alternatiivi ja/või nende kombinatsiooni.
• Asutuse kulumudelis esitatakse loetelu
teenustest ja nende väljundmõõdikutest ning
seos programmi tegevusega.
• Kulu peab olema kuluarvestuses jaotatav või
suunatav teenusele, mis seda kulu põhjustab.

13. Kulu- ja eelarvemudeli metoodiline raamistik
Asutuse näidismudel
Konto
5001
(avaliku teenistuse
ametnike töötasu)
5002
(töötajate töötasu)
5504
(koolitus-kulud)
5511
(kinnistute, hoonete
ja ruumide
majandamis-kulud)
5525
(kommunikatsiooni-
kulud)
Ressurss
AMETIKOHT (AK)
KINNISTU (KI)
ANTUD TOETUSED
(AT)
IT VARAD (IT)
INVENTAR (MM)
SEADMED (SE)
Teenus
TEENUS 1
TEENUS 2
TEENUS 3
TEENUS 4
JNE
Programm
1. ….
2. …
3. ….
∑ 300 mEUR ∑ 300 mEUR ∑ 300 mEUR ∑ 300 mEUR
PwC TERE
projekti raames
Teenuse tegevus
(protsessi etapid)

14. • Programm on arengudokument, milles määratakse poliitikavaldkonna
alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja
rahastamiskava.
• Programmi tegevus (program activity) – programmis määratud tulemusvaldkonna
alaeesmärgi saavutamiseks kavandatud teenuste grupp. Programmi tegevuse
kulude eelarve kavandatakse lähtuvalt asutuste teenuste maksumusest.
• Avalik teenus (public service) – teenus, mida riik või kohalik omavalitsus või
avalikku ülesannet täitev eraõiguslik isik osutab isiku tahtel (sh eeldataval tahtel)
tema seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks või õiguste kasutamise
võimaldamiseks. Avalikud teenused jagunevad otsesteks teenusteks ja kaudseteks
teenusteks.
• Teenuse tegevus (activity) = protsess või ka toimingute jada.
Mõisted

15. Mõisted - käituri alusel jagatavad kulud
Asutuse kaudsed kulud (overhead costs) on kulud, mille tekkimise põhjus on kaudselt seostatav teenustega.
Näiteks IKT, üldhalduskulud, sisemised tugiteenused jms.
Jaotatavad kulude programm - Jaotatavate kulude kogum (riigieelarve)infosüsteemis, kuhu tegevuspõhise
eelarve planeerimisel kavandatakse programmi jaotatavad kulud, sh jaotusreegel. Kasutavad asutused, kes
panustavad oma teenustega mitmesse programmi.
Jaotatavate kuludena kajastatakse kulud, mida ei ole mõistlik liigse halduskoormuse tõttu kande tegemise
hetkel otse programmidega seostada. Näiteks kinnistuga seotud kulud, üldotstarbelised sõidukid ja ka
personalikulu, kui ametikoht panustab rohkem kui ühte programmi.
Riigieelarve seaduse eelarvepildi koostamiseks jaotatakse kulud jaotusreegli alusel programmidele.
Tegevuspõhise eelarve rakendamiseks ja andmekorje lihtsustamiseks sisestatakse eelarve limiidid
infosüsteemis loodud jaotatavate kulude programmile.

16. Aitäh!