1. Rahandusministeeriumi pressikonverents
22. oktoober 2010
Jürgen Ligi
rahandusminister
22. oktoober 2010

2. 2010 hinnatõusu komponendid
 Praegune inflatsioon peamiselt imporditud:
 Tarbijahinnaindeks tõusnud võrreldes 2009.a septembriga 4%
 Mootorikütused septembris 9,2% kallimad kui aasta tagasi
 Toit ja mittealkohoolsed joogid 6,6% kallimad
 Baasinflatsioon (ilma kütuse- ja toiduhindadeta) on
endiselt madal
 Baasinflatsioon septembris 0,9% võrreldes 2009 septembriga
 Kodumaistest teguritest tulenevad hinnatõususurved on
madalad, kuna sisenõudlus on nõrk ja inimeste
sissetulekud vähenenud
 Teenused kallinenud 3%
 Tööstuskaubad kallinenud 2,2%

3. Olulisemate kaubagruppide hinnaarengud:
mootorikütuste hinnatõus on pidurdumas,
toiduhindade tõus seevastu kiirenemas
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2 006 7 2 007 7 2 008 7 2 009 7 2 010 7
%
THI kokku Toit ja mittealkohoolsed joogid
sh köögivili Mootorikütused
Eluase (sh soojus)

4. Hinnatõus Euroopa Liidus ja euroalas
THHI sept 2010 THHI sept 2009
Eurotsoon 1,8% -0,3%
Saksamaa 1,3% -0,5%
Prantsusmaa 1,8% -0,4%
Soome 1,4% 1,1%
Kreeka 5,7% 0,7%
Euroopa Liit 2,2% 0,3%
Taani 2,5% 0,5%
Poola 2,5% 4,0%
Ungari 3,7% 4,8%
Suurbritannia 3,1% 1,1%

5. 2010 hinnatõusu mõjurid
Ootused
Sissetulekud ja laenud:
palgad vähenenud
tööhõive II kvartalis 5,7% madalam kui aasta tagasi
→ Eratarbimine II kvartalis 2010 3,2% väiksem kui aasta
tagasi
2009. aasta ametnike palgakulude langus 14%
keskmise palga langus 5,3%
avaliku sektori oma 5,6%

6. Inflatsioon hetkel kiireneb, järgmisel aastal hakkab
uuesti aeglustuma.
2007–08 arengud ei kordu – inflatsiooni põhjused
on teised
-2
0
2
4
6
8
1 0
1 2
2 006 2 007 2 008 2 009 2 01 0 2 01 1
THI m u utu s v õrreldes eelm ise aasta sam a kuu ga
THI m u utu s - RM su v ine m ajandusprognoos
A asta keskm ine THI m uutus

7. Inflatsioon jääb rahandusministeeriumi 2010 suvise
prognoosi kohaselt 2,5–3% vahemikku, lühiajalised riskid
suurenenud
-2
0
2
4
6
8
10
12
1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010* 2012* 2014*
Baasinflatsioon Eesti THI

8. Hindade esitamine kahes
vääringus eurole ülemineku
protsessis -
kontroll ja järeldused
Andres Sooniste
Tarbijakaitseamet

9. Kordamist
• Kuni €-päevani on eurodes avaldatud hind
informatiivse tähendusega, alates €-päevast
vastupidi.
• Hinna avaldamise olulisuse üle otsustab
tarbija.
• 1 eurosendil on väärtus.

10. KONTROLLI TULEMUSED 01.07.2010 – 17.10.2010
Juuli August September 1-17.oktoober
Kontrollitud
ettevõtteid
764 728 1161 320
Rikkumise % 47% (359) 43% (314) 28% (330) 19% (62)
Eurohinna täielik
või osaline
puudumine
59% (242) 58% (171) 21% (77) eurohinna
täielik puudumine
22% (81) eurohinna
osaline puudumine
4 % (3) eurohinna
täielik puudumine
28 % (19) eurohinna
osaline puudumine
Vale kursi
kasutamine
19% (79) 15% (44) 15% (56) 9% (6)
Vale ümardamine 22% (90) 27% (80) 42% (158) 59% (40)
Trahvisumma 4120.- 49 940.- 68 040.- 22 650.-

11. Tähelepanekud seoses kahes
vääringus hindade kontrolliga
• Ettevõtted on olnud rahulolematud, et neid ei ole enne
määruse jõustumist teavitatud täpsetest eurohinna
avaldamise nõuetest
• Peamiseks rikkumiste põhjuseks tuuaksegi seda, et ei
teata ümberarvestuskurssi või ümardamise reegleid.
• Mõned ettevõtted on ümardanud eurohinnad selliselt, et
eurohind jääks ilma eurosentideta ehk ümmargune st
pole kasutanud õiget kurssi, kuid on samas vabanduseks
toonud, et on eurohinnad arvutanud tarbijale soodsama
kursiga.
• Meedia mõju nii tarbija tarbimiskäitumisele kui ettevõtja
hinnakujundusele ei saa kuidagi alahinnata.
“..palun teatage mulle EV seadus, mis kohustab mind uurima
teie asutuse määrusi. Jätan endale õiguse pöörduda
meedia ja vajadusel kohtu poole!”

12. Tänan!
www.tarbijakaitseamet.ee
1330

13. Ausa hinnastamise
kokkuleppe hetkeseis
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

14. Eesmärk
• Euro kasutuselevõttu võib pidada edukaks ainult juhul, kui see ei
too kaasa kiirenenud inflatsiooni! Kiirenenud inflatsioon alandaks
Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.
• Eesmärgiks on ära hoida majanduslikult põhjendamatu kaupade
ja teenuste hindade tõstmine euro kasutuselevõtmise käigus.
• Paljude riikide kogemus on näidanud, et sarnased kokkulepped
on aidanud põhjendamatut hinnatõusu ära hoida ning teritanud
tarbija tähelepanu, tekitades seeläbi avalikkuse kontrolli turul
toimuva üle.
• Lepinguga liitumine aitab liitunutel avalikkusele kinnitada, et euro
kasutuselevõtmine iseenesest hinnatõusu kaasa ei too.
• Laiemas plaanis on kokkuleppe eesmärgiks aidata kaasa euro
sujuvale kasutuselevõtmisele, mille puhul on oluline, et kauplejad
ja tarbijad oleksid teadlikud euro kasutuselevõtmisega seotud
asjaoludest.

15. Hetkeseis
• Liitunuid 450
– sh 12 KOVi
• Märk kasutusel u 2300 tegevus- või müügikohas +
liitunute reklaamides
• Kaetud kõik tegevusvaldkonnad sh jae- ja
hulgimüük, tootmine, teenindus jne
• Geograafiliselt liitunuid kõikjalt Eestist
• 2/3 liitunud digitaalallkirjastatud liitumisavaldusega
otse internetis
• Liitumine ja liitunute nimekiri https://ahk.eesti.ee/

16. KKK
• Kes saavad liituda? - kõik kaupu ja teenuseid
pakkuvad isikud sõltumata juriidilisest vormist;
• Kui kaua saab liituda? - lõpptähtaega ei ole
määratud. Sellest teatatakse piisav aeg ette, kindlasti
saab liituda veel ka jaanuaris 2011;
• Kui kaua kokkulepe kehtib? - vähemalt kuni
30.06.2011 või kauem, kui liituja märki edasi kannab
(näitab avalikult kokkuleppe järgimist);

17. KKK
• Kas liituja peab hinnad külmutama? – ei pea, jätkuvalt on
võimalik hinna põhjendatud muutmine sh tõstmine. AHK: “Ausa
hinnastamise kokkuleppe eesmärgiks on ära hoida Eestis
põhjendamatu kaupade ja teenuste hindade tõstmine Euroopa Liidu
ühisraha kasutuselevõtmise käigus.” /--/ “2.1. liituja tagab oma
kaupade ja teenuste ausa hinnakujunduse ja kohustub mitte ära
kasutama euro kasutuselevõtmist enda poolt pakutavate kaupade ja
teenuste hinna tõstmiseks;
• Kas saab kontrollida hinnatõusu põhjendatust enne
liitumist? – jah saab, liitunul on kohustus järgida AHK
põhimõtteid kogu euro kasutusele võtmise protsessi vältel.

18. KKK
• Kas europõhine hinnakujundus on võimalik? – jah on, AHK
seda ei takista, kui järgitakse ausa hinnakujunduse põhimõtteid;
• Kes kokkuleppe täitmist kontrollivad? - Tarbijakaitseamet ja
tarbijad. Põhimõtted avaldatud ahk.eesti.ee
Sh: Tarbijakaitseamet esitab põhjendatud kahtluse tekkimisel või tarbija
põhjendatud pöördumise korral liitunule selgitustaotluse ja palub kirjalike
selgituste esitamist järgmiste asjaolude kohta:
1) Kas hinnatõus konkreetse toote või teenuse osas on tegelikkuses
toimunud (hinnatõusu kinnitus või selle kahtluse ümberlükkamine);
2) Kas hinnatõus, kui see on toimunud, on toimunud seoses euro
kasutuselevõtuga;
3) Milliste asjaoludega või dokumentidega ettevõtja kinnitab või lükkab
ümber seose eurole ülemineku ja hinnatõusu vahel.

20. EUROLE ÜLEMINEKUKS
VALMISTUDES
Marika Merilai
Eesti Kaupmeeste Liit
22. oktoober 2010

21. Euroks valmistudes
Kaubandusel oluline osakaal Eesti majanduses
- jae- ja hulgikaubanduse osakaal sisemajanduse
koguproduktis on 14%, sektoris töötab üle
80 000 töötaja, neist 41 900 jaekaubanduses
- Jaekaubanduses on äriühinguid 4185, kauplusi
tegevuskohapõhiselt 10 000
- Jaekaubandusel on täita oluline roll eurole üleminekul.
Suur osa kroonidest kogutakse just jaekaubanduse
vahendusel, sh toidukauplustes

22. Jaekaubandusturul on suurenenud jaemüügi osakaal
peamiselt toitu müüvates kauplustes
Euroks valmistudes
Miljonites
kroonides
2007 2008 Muutus
%
2009 Muutus
%
Jaekaubandus, v.a
mootorsõidukid ja
-rattad
61 837 65 414 6 54 920 - 16
..jaemüük
spetsialiseerimata
kauplustes, kus
ülekaalus
toidukaubad, joogid
ja tubakatooted
25 422 28 237 11 25 967 - 8
Toidukaupluste
osakaal %
41 43
47

23. 5 suuremat jaeketti moodustavad üle 80% toidukaupade turust:
ETK 5,76 miljardit krooni
Rimi Eesti Food 5,61
A-Selver AS 4,62
Maxima Eesti AS 3,98
Prisma Peremarket AS 1,81
Euroks valmistudes

24. MILLEST KOOSNEB HIND?
Toidukaupluse kulude jaotus supermarketi tüüpi kaupluses
Müügitulu 1 000 000 ehk 100,0%
Sellest käibemaks 166 700 16,7%
Kaupade maksumus ostuhinnas 641 300 64,1%
Juurdehindlus 192 000 19,2%
Kulud:
Tegevuskulud (ekspluatatsiooni-, 91 900 9,2%
soojus-, elektri-, arvuti-, side-, valve-, reklaamikulud jne)
Tööjõukulud koos maksudega 64 400 6,4%
Põhivara kulum 16 200 1,6%
Finantskulud 24 200 2,4%
Muud kulud 10 000 1,0%
Kahjum -6 100 -0,6%
Euroks valmistudes

25. Eesti Kaupmeeste Liit
Kiriku 6
10130 Tallinn
Tel. 6 201 914
info@kaupmeesteliit.ee
www.kaupmeesteliit.ee