2. • II kvartalis kasvas Eesti majandus aastases võrdluses 1,3%
– Majandust aitasid kasvatada ekspordile toetuv töötlev tööstus ja energeetika
ning kaubandus. Majanduskasvu piiras aga ehitus.
– Palgatulu kasv kiireneb, hõive juunis enam ei kasvanud.
• Seitsme kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 4,43 mld eurot ehk
59% plaanitust
– Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 3,2% rohkem.
– Maksulaekumised kasvasid 6,5% võrra 3,52 mld euroni
– Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes 7% 911 mln euroni
• Seitsme kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku 4,29 miljardit
eurot ehk 55% plaanitust
– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 3,3% rohkem.
– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 1,64 mld eurot, tööjõu- ja
majandamiskuludeks 663 mln eurot ja investeeringuteks 297 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuni lõpuks 94 mln
euroga puudujäägis (0,5% SKPst).
– Võrreldes mai lõpuga oli puudujääk 52 mln euro võrra väiksem.
Lühikokkuvõte
10. Kaupade eksport oli juunis nõrk väiksema
tööpäevade arvu tõttu
SA
-15
0
15
30
45
60
75
90
2010 05 09 2011 05 09 2012 05 09 2013 05
%
Eksport kokku
Eksport ilma min. kütusteta
Eksport ilma sideseadmete ja kütusteta
16. Riigieelarve vahendeid kasutati juuli lõpuks 55%
aastaks plaanitust
• Seitsme esimese kuuga tehti riigieelarvest kulusid kokku
4,29 miljardit eurot ehk 3,3% enam kui aasta varem sama
ajaga. Eelarvest moodustavad kogukulud 55,2%.
Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa
561 673 570 638 670 598 583
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
1,000
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2013 2011 2012
18. Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 55%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati juuli lõpuks kokku 663 mln eurot
ehk 55,1% eelarvest (mullu 597 mln eurot ja 2011. aastal 571 mln eurot).
• Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude arvestamisega
majandamiskulude hulka, lisaks on suurenenud ka palgakulud ja kaitsekulud.
• Tööjõukuludeks kasutati seitsme kuuga 361 mln eurot ehk 58,1% eelarvest
• Majandamiskulusid tehti aga 302 mln eurot ehk 52,0% plaanitust.
83 85 90 100 104 97 104
0
50
100
150
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
MlnEUR
2013 2011 2012
19. Summa
(mln EUR)
Muutuse
suund ja %
Põhjus
Riiklikud pensionikulud 581
Pensioniindeksi ja saajate
arvu kasv
Ravikindlustuskulud 336
Suurenenud sotsiaalmaksu
laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 70 Suurem riigipoolne panus
Puuetega inimeste toetused 24 Saajate arvu kasv
Töötutoetus 4 Toetuse päevamäära tõus
Vanemahüvitis 65 Saajate arvu langus
Peretoetused 41 Saajate arvu langus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks 33 Tööhõive kasv
Sotsiaalkulud mullusest 5% suuremad
• 2013. aasta seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,64
mld eurot ehk 79,7 mln eurot (5,1%) mullusest enam. Eelarvest 56,3%.
2013 vs 2012
4,5
6,5
18
3,0
44
3,7
0,1
20
20. 7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur)
Ravikindlustus 482,5 58,4% 76,8
Pensionikulu 821,5 55,7% 119,6
Peretoetused 57 56,4% 8,3
Vanemahüvitis 90,6 53,1% 12,9
Puuetega inimeste
igakuulised toetused
33,5 51% 4,8
0
200
400
600
800
1,000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused VanemahüvitisPuuetega inimeste toetused
mlnEUR
Periood: 2009-2013. a jaanuar-juuli
2009 2010 2011 2012 2013
Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) I
21. Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II
7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur)
Erijuhtude sotsiaalmaks 45,4 55,5% 6,2
Töötutoetus 5,5 61,5% 0,93
II sammas 101,4 57% 16,6
0
20
40
60
80
100
120
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
mlnEUR
Periood: 2009-2013. a jaanuar-juuli
2009 2010 2011 2012 2013
22. Investeeringuteks on kasutatud 41% eelarvest
Seitsme kuuga on investeeringutesse suunatud 297,1 mln eurot (41,4 %
eelarvest). Sealhulgas on põhivara investeeringuid tehtud 96 mln euro eest ning
investeeringutoetusteks suunatud 201,1 mln eurot.
Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 64,1 mln
eurot ehk 17,7% vähenenud. Langus tuleb peamiselt saastekvoodi müügituludest
tehtud väiksemate investeeringute arvelt.
Eelmisel aastal oli juuli lõpuks kasutatud 43,4% aastaks planeeritud
investeeringutest. Suuremad väljamaksed toimuvad tavapäraselt teisel
poolaastal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 21.9 52.6 40.5 39.0 39.6 42.9 60.7 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0
2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
2013 2012
23. Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes
(2013. aasta)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
• Välistoetuseid maksti juuli lõpuks välja 395 mln eurot ehk 42% plaanitust.
Seda on 21 mln eurot vähem kui mullu. Absoluutse vähenemise põhjus on
2013. aasta väiksem eelarve (0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot)
668.9
124.7 108.4
28.7 14.5 7.4
283.9
92.7
3.1 10.2 1.1 4.0
42.4
74.3
2.9
35.7
7.3
53.2
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
24. Välistoetuste väljamaksed valitsemisalade lõikes
(2013. aasta)
156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.1
11.7 9.8
61.0
89.8
96.0
85.2
30.6
22.4
4.5 5.4
39.0
54.7
41.2
36.0
42.2
32.9
38.7
54.8
0
10
20
30
40
50
60
0
50
100
150
200
250
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM SiM (julgeolek) ülejäänud
kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
25. Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 2,9 mld
eurot ehk 69,0% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,30 mld eurot ehk 67,7%
• sh põllumajandustoetusi 0,60 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 74,6%.
95% 97%
90%
100% 100%
68%
77%
51%
3%
52%(59%)
(65%)
(47%)
(1%)
(38%)
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Väljamaksed 2012 lõpp
27. Riigikassa likviidsete varade maht ületas 1,5 mld euro piiri
• Juuli lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,51 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,15 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36
miljardit eurot.
• Juulis kasvas likviidsete varade maht 64 mln eurot. See tähendab, et Riigikassa hallata
oli juuli lõpus 55 mln eurot ehk 3,8 % rohkem likviidseid varasid kui 2012. aasta lõpus.
* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud nii Töötukassa kui ka Haigekassa vahendid
301.8 320.2 333.0 347.0 358.7
904.0 683.3
636.1 1,106.2 1,149.6
22.6
-16.8
-3.4
49.9
3.8
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2009
lõpp
2010
lõpp
2011
lõpp
2012
lõpp*
2013
Juuli
mlnEUR
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
28. Haigekassa puudujääk kahanes juunis jõudsalt
• Haigekassa esimese poolaasta tekkepõhine puudujääk on 9,7 mln eurot. 2013 aasta
eelarves on aasta lõpuks planeeritud puudujääk 9,2 mln. Analoogselt eelnevate aastatega
on eelarvepositsioon juunis oluliselt paranenud. Võrreldes mai kuuga on defitsiit
vähenenud 17 mln euro võrra.
• Kuue kuuga on tulusid laekunud 416,1 mln eurot ehk 50% aasta eelarvest. Kulusid on
tehtud 424,2 mln eurot ehk samuti 50% aasta eelarvest.
• Tulude maht on võrreldes 2012. aastaga suurenenud 24,6 mln eurot ehk 6,3% ning kulud
on kasvanud 28,5 mln eurot ehk 7,2%.
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
29. Väiksem töötuskindlustusmakse mõjutab
Töötukassa tulemit
• 2013. aasta I poolaasta tekkepõhine ülejääk on 23,3 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta
sama perioodiga on 2013. a tulem 39,4 mln eurot (63%) väiksem.
• Käesoleva aasta kuue kuu tulu on 94,4 mln eurot ehk 50,2% eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on tulu 36,1 mln eurot (27,7%) väiksem. See on seotud 2013. aasta
töötuskindlustusmakse määrade langetamisega 3%-le. (2012. aasta
töötuskindlustusmakse määrad 4,2%)
• Poolaasta kulu küündis aga 71,1 mln euroni ehk 61,3%ni eelarvest. Seda on eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 3,3 mln eurot ehk 4,9% rohkem.
Kuised tulemid 2010-2013
0
5
10
15
20
25
30
-4
-2
0
2
4
6
8
10
12
14
16
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 2012 2011 2010 2013 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
30. Valitsussektori eelarvepositsioon paranes
kolmandat kuud järjest
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli juuni lõpuks 93,8 mln euroga puudujäägis
(0,52% SKPst). Võrreldes mai lõpuga on puudujääk 52 mln euro võrra väiksem.
• Aasta varem oli valitsussektor samal ajal puudujäägis 29 mln euroga ehk 0,17% SKPst.
Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus
Sotsiaalkindlustusfondid
KOV
-93.8 -112.9
-50.9
18.6
51.4
-0.52%
-0.62%
-0.28%
0.10%
0.28%
-0.70%
-0.60%
-0.50%
-0.40%
-0.30%
-0.20%
-0.10%
0.00%
0.10%
0.20%
0.30%
0.40%
-140
-120
-100
-80
-60
-40
-20
0
20
40
60
80
Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 6 kuud kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (6 kuud) - parem skaala