Rahandusministeeriumi 2017. aasta suvine majandusprognoos
1. Majandusarengu põhisõnumid
• Majandusolud normaliseeruvad järk-järgult kogu ELis;
• Nõudluse puudus takistab äritegevust üha vähem;
• Palga kasvutempo püsib kiire, ettevõtete kasumite kasv taastunud;
• Hõive kasv jätkub veel mõned aastad;
• Eesti SKP kasvuks prognoosime 2017 4,3% ja 2018 3,3%.
2. Riigi rahanduse põhisõnumid
• Struktuurne ja nominaalne puudujääk võrreldes RES-ga väheneb
• Riigi kulude osakaal majanduses aastatel 2017-2021 kahaneb 2,2%
SKPst, jõudes 37,9%ni SKPst
• Eesti maksukoormus madalamal tasemel kui RESis –
prognoosiperioodi jooksul 34,4% SKPst
• Valitsussektori kavandatav võlakoormus väheneb, jõudes 2021.
aastaks 7%ni SKPst
14. Hinnanõus kiireneb mitmel põhjusel
-3.0
-2.0
-1.0
0.0
1.0
2.0
3.0
4.0
5.0
6.0
7.0
2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018
%
Energia
Alkohol ja tubakas
Toit
Baasinflatsioon
THI
3,4%
2,7%
15. Kokkuvõte
• Majandusolud normaliseeruvad järk-järgult …;
• Välisnõudlus varem oodatust tugevam 2016–2018;
• Eesti elanike ja ettevõtete käitumine endiselt säästlik;
• Nõudluse puudus takistab äritegevust üha vähem;
• Palgatulu kasvutempo püsib kiire, kasumite kasv taastunud;
• Hinnatõusu kõrgpunkt on möödas;
• Kaupade–teenuste bilansi ülejääk püsib;
• Eesti 2017 kiiret kasvu võib seletada negatiivste tegurite taandumise,
tugeva välisnõudluse ja üldiselt madala baastasemega.
18. …ei ole üksühene
SKP ja eelarvekasvu seos…
18
KULUD MAKSUTULUD
2018
2017
2016
2015
2014
SKP
2.9%
1.7%
2.1%
4.3%
3.3%
8.3%
7.5%
5.9%
6.0%
8.7%
4.4%
7.6%
3.4%
3.1%
10.2%
Eelarvetulud on eelnevatel aastatel
kasvanud SKPst kiiremini
Majanduskasvu taastumine ei taga
tulude ülelaekumist
Kiirem majanduskasv =
tugevam nom. eelarvepositsiooni eesmärk
19. 2017. aasta maksulaekumised +4,7 mln €
1.1
-2.4
-15.0
-7.0
4.0
-15.6
35.0
5.0
-500 0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 3,000
Hasartmängumaks
Elektriaktsiis
Tollimaks
Tubakaaktsiis
Alkoholiaktsiis
Füüsilise isiku tulumaks
Juriidilise isiku tulumaks
Kütuseaktsiis
Käibemaks
Sotsiaalmaks
20. 2018. aasta maksulaekumised +17,6 mln €
2.6
1.2
-10.3
-0.9
-12.7
19.2
1.5
35.0
12.1
-500 0 500 1,000 1,500 2,000 2,500 3,000 3,500
Hasartmängumaks
Elektriaktsiis
Tollimaks
Füüsilise isiku tulumaks
Tubakaaktsiis
Alkoholiaktsiis
Juriidilise isiku tulumaks
Kütuseaktsiis
Käibemaks
Sotsiaalmaks
21. Alkoholi piirikaubanduse osakaal jõuab
ca 16%ni tarbimisest
11%
13%
14%
15% 16%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
16%
18%
-50.0
0.0
50.0
100.0
150.0
200.0
250.0
2017 2018 2019 2020 2021
Mln l
Soomlaste ostud
Lätis
Soomlaste ostud
Eestis
Eestlaste ostud
Eestis
Eestlaste ostud
Lätist
Läti piirikaubanduse
osakaal
kogutarbimises
22. Alkoholi aktsiisimäärade tõusu maksumõju on
positiivne ja tarbimine väheneb
17.0
58.3
87.9
119.3 127.9
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
250
2017 2018 2019 2020 2021
Mln €
KM aktsiisilt
Aktsiisilaekumise kasv
KM kadu
Tarbimise muutus
Läti piiri mõju
Aktsiisimäärade tõusu
koondmõju
23. Eesti maksukoormus püsib möödunud aasta tasemel
34,4% 34,4%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
% SKPst
Tööjõumaksud Tarbimismaksud Kapitalimaksud Euroopa Liit Läti Leedu Soome
27. SÜMMEETRILINE LÄHENEMINE
EELARVETASAKAALU REEGLI MUUTUS
…-2017 2018+…
+0,4%
+0,7%
+0,2%
-0,5% -0,5%
-0,3%
• Eelarvereegli muutmine ei ohusta Eesti jätkusuutlikkust
• EL välistoetused ei kao pärast 2020. aastat
• Majandustsükli hinnangu muutus ei võimalda suurt nominaalset puudujääki
• Struktuurne puudujääk vastavuses strateegiliste investeeringutega