Ülevaade Eesti majandusest detsembris ja riigieelarve kasutamisest 2015. aastal.

1. Majanduse ülevaade ja
riigieelarve täitmine,
detsember 2015
28.01.2016

2. Lühikokkuvõte 1/3
Majandusolukord
 ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest ekspordi-
turgudest oli III kv kiirema kasvuga Läti ja Inglismaa majandus; Soome majandus
pöördus langusesse tagasi;
 Eestis paranes kindlustunne oktoobris nii tarbijatel kui ärisektoris, eriti teeninduses;
 III kv aeglustus Eesti majanduskasv 0,5%ni, eelmise kvartaliga võrreldes kahanes
sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,5%;
 Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad: enim panustas
kinnisvarasektor, positiivne mõju oli jaekaubanduse kasvul ning tootemaksude
laekumise suurenemisel;
 Hõive kasv kiirenes II kv 1,7%lt hüppeliselt III kv 4,3%ni; hõive kasvu põhjused on
tõenäoliselt tehnilist laadi, kuna majanduskasv aeglustus; tööpuudus langes 5,2%ni;
 Palgakasv kiirenes 5,8%ni vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule;
keskmine palk ulatus 1082 euroni;
 Energiahindade (kütus, soojus, elekter) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt
languses, oktoobris ulatus hinnalangus -0,6%ni; euroalal oli hindade muutus 0,0%;
 Kaupade eksport vähenes III kv 6%; nõrga ekspordi taga on aastatagune kõrge
võrdlusbaas ning kaubanduspartnerite kehv nõudlus; kaupade import vähenes 4%.

3. Lühikokkuvõte 2/3
Tulud
Detsembri lõpu seisuga
 Tulusid on laekunud 94,5% aastaks planeeritust;
 Maksutulude laekumine kasvas 7,7% (427 mln) võrreldes eelmise aastaga;
 Edasiantavate maksutulude laekumine kasvas 5,0% (56,2 mln) võrreldes
eelmise aastaga, sh kogumispensionimakse 13% ja kohalikele omavalitsustele
laekuv füüsilise isiku tulumaks 8,1%;
 Mittemaksuliste tulude laekumine vähenes 26,8% (311,8 mln) võrreldes eelmise
aastaga, sh toetuste maht kahanes 281,5 mln eurot ning omanikutulud 23,8 mln
eurot.
Novembri lõpu seisuga
 Töötukassa tulu vähenes 12,3% võrreldes mullu sama ajaga ja ulatus 157,3 mln
euroni. Vähenemist mõjutab alates 2015. aastast töötuskindlustusmakse määrade
langetamine töötajal 2%lt 1,6%le ja tööandjal 1%lt 0,8%le;
 Haigekassa tulusid laekus 872,5 mln eurot, mis on mullu sama ajaga võrreldes 57,6
mln eurot ehk 7% rohkem. Haigekassa eelarve puudujääk on 26,6 mln eurot.

4. Lühikokkuvõte 3/3
Kulud
Detsembri lõpu seisuga
 Kuludeks suunati 8,33 mld eurot, kasv 556,8 mln eurot ehk 7,2% võrreldes mullu
sama ajaga;
 Toetuste maht kasvas vastavalt 256 mln eurot ehk 6,8% võrreldes mullusega;
 Tööjõukulude maht suurenes 6,9% ja majandamiskulude maht 7,8% võrreldes
eelmise aasta sama ajaga;
 Investeeringuid tegid riigiasutused 337,3 mln euro ulatuses, kasv 23,8% v.e.a.
Novembri lõpu seisuga
 Töötukassa kulud on 10,4% suuremad võrreldes mullu sama ajaga moodustades
118,7 mln eurot. Kasvanud on kulud töötutoetusteks 11,2%, aktiivsetele tööturu-
meetmetele 7,8% ja töötuskindlustushüvitisteks 13,3%;
 Haigekassa on kuludeks suunanud 899,9 mln eurot, kasv 64,2 mln eurot ehk 7,7%,
perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 13,3 mln
euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 13,2 mln euroga;
 Valitsussektori ülejääk ulatus 0,3%ni SKPst.

5. Majanduskasv peamistel eksporditurgudel erinev
-10
-5
0
5
10
2010 2011 2012 2013 2014 2015
%, v.e.a
EU Estonia Finland Sweden
Latvia Germany Russia
Eurostat, Vene Statistikaamet

6. Majandususaldus Eestis on olnud languses
COM
Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)
60
70
80
90
100
110
120
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
EL27
Eesti
Läti
Leedu

7. Kindlustunde kahanemine Eestis on olnud
laiapõhjaline
COM
3 kuu keskmine
-80
-60
-40
-20
0
20
40
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus

8. -40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
SKP reaalkasv v.e.p.
SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)
SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
ESA
Kolmandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,5%ni

9. -15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
2012 2013 2014 2015
SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeks
Jaemüügi mahuindeks Ehitusmahuindeks
Kaupade eksport Käibemaksu laekumine (p sk)
Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

10. -50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Eratarbimine
Kapitali kogumahutus põhivarasse
Kaupade ja teenuste eksport
SA
Eesti majanduskasvu veab eratarbimine

11. ES
Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu
aeglustumisele
0
5
10
15
20
25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%%
Hõive kasv
SKP reaalkasv
Töötuse määr, parem skaala

12. Palgatulu kasv ületab juba teist aastat kasumite kasvu
% v.e.a.
ES
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III I III
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Hüvitised töötajatele
Tegevuse ülejääk ja segatulu*

13. Nõudluse kasvu panustab jõuliselt eratarbimine
ES
Panus SKP kasvu, pp
-30.0
-20.0
-10.0
0.0
10.0
20.0
30.0
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Eratarbimine
Valitsussektori tarb.
KTKTI
Investeeringud
Varude.muutus
Eksport–import

14. -3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
%
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
Tarbijahindade langus ulatus oktoobris 0,6%ni

15. -10
0
10
20
2012 2013 2014 2015
% v.e.a.
Kaupade eksport
Kaupade import
SA
Kehva välisnõudluse mõjul kaupade ekspordi langus
süvenes III kvartalis

16. RIIGIEELARVE TULUD

17. 2015.a laekus tulusid 8 miljardit eurot (94,5%
eelarvest), kasv 2,1% v.e.a
5,102.5
5,513.5
5,940.5
1,037.9
1,131.1
1,187.3
1,453.7
1,164.0
852.2
101.5%
97.4%
94.5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
55%
60%
65%
70%
75%
80%
85%
90%
95%
100%
105%
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
5,500
6,000
6,500
7,000
7,500
8,000
8,500
9,000
2013 2014 2015
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

18. Maksulaekumised kokku kasvasid 7,3%
Eelarve 2015
(tuhat EUR)
12 kuud 2015
(tuhat EUR)
12 kuud
v.e.a.
Eelarve 2015
täitmine
MAKSUD KOKKU 6 968 235 7 127 772 7,3% 102,3%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 5 940 506 7,7% 102,3%
Füüsilise isiku tulumaks 309 000 329 941 -4,5% 106,8%
Juriidilise isiku tulumaks 320 572 424 285 23,1% 132,4%
Sotsiaalmaks 2 370 000 2 392 809 7,2% 101,0%
Raskeveokimaks 4 300 5 072 18,3% 118,0%
Käibemaks 1 865 000 1 858 383 9,5% 99,6%
Aktsiisid kokku 882 350 872 963 4,4% 98,9%
Alkoholiaktsiis 240 000 222 054 0,9% 92,5%
Tubakaaktsiis 185 000 183 468 3,0% 99,2%
Kütuseaktsiis 424 000 431 979 6,8% 101,9%
Pakendiaktsiis 250 1 239 511,0% 495,6%
Elektriaktsiis 33 100 34 224 3,2% 103,4%
Hasartmängumaks 22 700 22 987 -1,0% 101,3%
Tollimaks 30 200 34 065 12,3% 112,8%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 1 187 265 5,0% 102,0%
Töötuskindlustusmakse 150 113 152 056 -12,4% 101,3%
Kogumispensionimakse 129 000 124 677 13,0% 96,6%
KOV tulumaks 826 000 852 541 8,1% 103,2%
Maamaks 59 000 57 992 -1,6% 98,3%

19. Mittemaksulisi tulusid laekus möödunud aastal 852,2 mln eurot
(57,6% eelarvest), kahanemine 26,8% v.e.a eelkõige toetuste ja
finantstulude väiksema laekumise tõttu
44,8
173,8
55,7
145,2
71,2
26,1
61,0
47,9
22,8
23,7
25,5
154,1
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mln EUR
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt
Varade müük Finantstulud Muud
2014 laekumine 2013 laekumine

20. RIIGIEELARVE KULUD

21.  Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 556,8 mln eurot.
 Kululiikidest suurimad olid toetused summas 4,0 mld eurot, muud tegevuskulud
2,54 mld eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 1,44 mld eurot.
 Antud toetuste maht suurenes 256,0 mln eurot ehk 6,8%.
 Muud tegevuskulud kasvasid 142,6 mln eurot ehk 5,9%.
 Finantskulud vähenesid 5,0 mln eurot ehk 26,9%.
Kulude maht 8,33 mld eurot,
kasv 7,2% v.e.a. – detsembris oluline kulude kasv
660 676 676 671 663 680 686 662 609 680 699 968
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
2015 2014 2013

22. Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 7,4% v.e.a.
 Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 1,44 mld eurot ehk 105,1% eelarvest, sh
kindlaksmääratud vahenditest 1,26 mld eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine
kõikidest liikidest kokku 1,34 mld eurot, mis moodustas 100,2% tööjõu- ja
majandamiskulude aastasest eelarvest.
 Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,9% rohkem ja majandamiskuludeks
598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.
87.0 96.4 115.3 116.0 116.3 123.3 113.4 110.1 105.2 119.5 138.5 194.3
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
mlnEUR
Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015
2015 2014 2013

23. Riigiasutuste investeeringud kasvasid,
investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku
vähenemine 9,5% v.e.a.
 Investeeringuid tehti 468,9 mln eurot ehk 49,2 mln eurot vähem kui mullu.
 Riigiasutused investeerisid ise 337,3 mln eurot, mis on 23,8% ehk 64,8 mln eurot
rohkem kui mullu samal ajal.
 Investeeringutoetusi anti 131,6 mln eurot, mis on 46,4% ehk 114,0 mln eurot vähem
kui möödunud aastal samal ajal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2014 35 26 41 28 30 30 48 51 51 58 38 82
2015 32 13 23 17 24 44 48 45 45 53 52 73
% kogumahust 2014 5% 4% 6% 4% 4% 4% 7% 7% 7% 8% 5% 12%
% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2% 4% 6% 7% 6% 6% 8% 7% 11%
35
26
41
28 30 30
48 51 51
58
38
82
32
13
23
17
24
44 48 45 45
53 52
73
5%
4%
6%
4%
4% 4%
7%
7% 7% 8%
5%
12%
5%
2%
3%
2% 4%
6%
7%
6% 6%
8% 7%
11%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
14%
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90

24. Välistoetuste väljamakseid tehtud 658,9 mln eurot
ehk 43,1% plaanitust, suurimad väljamaksete tegijad
MEM ja MKM
* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1
18.1
87.4 80.3
207.9
166.1
58.4
46.6
12.2
55.8
60.0
75.1
63.5
83.3
52.3
67.2
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM MEM MKM SIM SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

25. Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 410
mln eurot ehk 60,5% ning Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfondi vahenditest 123,8 mln eurot ehk 99,6%
Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
678.3
152.6
124.3
33.4
13.5 4.0
410.0
83.9
123.8
21.7 13.8 5.6
60.5
55.0
99.6
65.1
102.5
138.9
0
20
40
60
80
100
120
140
160
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Struktuuri-
toetused
Maaelu/
kalandus
Euroopa
Põllumajanduse
Tagatisfond
Muu
välistoetus
Norra ja
EMP
Šveitsi
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

26. Välistoetustest tehtud väljamaksete maht aasta
lõpus kasvas oluliselt
 Välistoetusi maksti 658,9 mln eurot ehk 65,5% plaanitust. peamiselt maaelu- ja
kalandustoetuste vähenemise arvelt 31 mln eurot. Perioodi 2014+ vahenditest oli
väljamakseid tehtud 109,1 mln eurot, sh struktuuritoetuste osas 68,6 mln eurot ja
maaelu arengukava osas 40,3 mln eurot
 Struktuuritoetusi (2007–2013) on välja makstud 341,2 mln eurot ehk 99,1%
planeeritust. Lisaks on tehtud 2014+ programmperioodi väljamakseid 68,8 mln
eurot ehk 20,6% planeeritust;
 Maaelu, põllumajanduse ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse
rakenduskava) on välja makstud 43,6 mln eurot ehk 92,2% planeeritust. 2014+
perioodi MAK toetusi on välja makstud 40,3 mln eurot ehk 39,1% planeeritust.
 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 99,6% aastaeelarvest,
enamik väljamakseid jäi aasta lõppu.
 Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi
toetuste väljamaksete tase on 13,8 mln eurot ehk 102,5% aastaks planeeritust;
 Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 5,6 mln eurot ehk 139%
aastaks planeeritust.

27. Välistoetuste kasutamine programmiperioodidel
Struktuuritoetused 31. detsembri seisuga
 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 99,8% ja toetusi
välja makstud 97,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,2 mld eurot;
 lõpetatud on 14 677 projekti, mida oli võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;
 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 22,8,% ja toetusi välja
makstud 2,1% ehk 68,8 mln euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5
mld eurot), töös on 404 projekti ja lõpetatud 9 projekti.
Maaelu ja kalanduse arendamise toetused
 MAK 2007–2013 toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid
tehtud 99,8% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723 mln eurot. MAK
2014+ toetuste kasutamisel on projekte heaks kiidetud 14,2% ja välja makstud 5,1%
ulatuses perioodiks määratud vahenditest, mida on kokku 823,3 mln eurot;
 EKF 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel on heaks kiidetud 96,1% ja välja
makstud 90,4% perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot. 2014+ perioodi
Euroopa Merendus-ja Kalandusfondi rakenduskava on Euroopa Komisjonis heaks
kiidetud, väljamakseid seisuga 31.12.15 ei ole tehtud.
Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–
2014). Välja on makstud 63,3% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.
Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamakseid on tehtud 96,4% perioodiks
määratud vahenditest, kokku ligikaudu 28 mln eurot.

28. Töötukassa tulu ja ülejääk võrreldes mullusega
väiksemad seoses töötuskindlustusmakse määrade
langetamisega 3%lt 2,4%le
 2015. a üheteistkümne kuu tekkepõhine ülejääk on 38,5 mln eurot ehk 111%
eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015. a tulem 33,3 mln
eurot (46,4%) väiksem.
 2015.a üheteistkümne kuu tulu on 157,3 mln eurot ehk 88,3% eelarvest. Võrreldes
eelmise aasta sama perioodiga on tulu 22,1 mln eurot (12,31%) väiksem. Tulu
vähenemist mõjutab töötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le
alates 2015. aastast.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)

29. Töötukassa 11 kuu kulud 118,7 mln eurot, kasv 10,4%
v.e.a. tulenevalt suurenenud töötutoetustest,
töötuskindlustushüvitistest ning aktiivsete
tööturumeetmete kuludest
Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest
 Suurenenud on töötutoetus 11,2% (90,5% eelarvest), tööjõukulud 13,3% (79,6%
eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 7,8% (58,6% eelarvest), majandamiskulud
32,7% (90,7% eelarvest), töötuskindlustushüvitised 13,3% (93,4% eelarvest) ja
nendelt arvestatud sotsiaalmaks 8,5% (94,8% eelarvest, ülekulu 3,3 pp) ning
kindlustushüvitis koondamise korral 10,4% (116,9% eelarvest, ülekulu 25,3 pp) .
 Vähenenud on hüvitised maksejõuetuse korral 24,9% (eelarvest 50,7%),
erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 1,2% (87,8% eelarvest).
Kulude muutuste põhjused perioodil jaanuar-november
 Töötutoetuse kulu on kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär
3,62 eurolt 4,01 eurole ja saajate arv on suurenenud 2 742 isiku võrra.
 Töötuskindlustushüvitise kulu on kasvanud, kuna hüvitis on tõusnud 339 eurolt
343 eurole (saajate arv on langenud 2 370 isiku võrra).
 Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna saajaid on vähenenud
484 isiku võrra (keskmine hüvitis 2014.a 2 015 eurot, 2015.a 2 218 eurot).
 Koondamishüvitiste saajate arv on tõusnud 827 isiku võrra, aga keskmine hüvitis
on langenud 33 euro võrra ( 2014. a 1 532 eurot, 2015. a 1 499 eurot).

30. Registreeritud töötute hulk aasta lõpuks kasvanud
8% v.e.a., aasta keskmine töötute arv väiksem
TÖÖHÕIVE
 Detsembris registreeritud töötute arv suurenes. Kuu lõpus oli töötuna arvel
29 774 inimest ehk 4,7% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.
 2015. aasta lõpu seisuga oli registreeritud töötuid ligi 8% rohkem kui 2014.
aasta lõpus, samas, aasta keskmine registreeritud töötute arv vähenes.
 2015. aasta keskmiselt oli töötukassas arvel 27 989 inimest, mis on ligikaudu 1
500 töötut vähem kui 2014. aastal. Aasta keskmine registreeritud töötuse määr
langes 2014. aasta 4,7% pealt 2015. aastal 4,4% peale. 2015. aastal oli
registreeritud töötute arvu langus mõnevõrra aeglasem kui eelneval aastal.
 https://www.tootukassa.ee/uudised/registreeritud-tootus-detsembris-ja-
2015-aastal

31. Haigekassa eelarve puudujääk prognoositust 16 mln
eurot suurem, kulud kasvavad kiiremini kui tulud
 Haigekassa 11 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 26,6 mln eurot.
 Novembri lõpuks on tulusid laekunud 872,5 mln eurot ehk 91,6% aastaks
planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 867,6 mln
eurot, mis on 11,4 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2014.a. sama
perioodiga on tulude maht kasvanud 57,6 mln eurot ehk 7%.
 Kulusid on tehtud 899,9 mln eurot ehk 94,5% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise
aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 64,2 mln eurot ehk 7,7%.
Kuised tulemid 2011-2015 (vasak skaala) ja eelarvepositsioon 2015 (parem skaala)
-50
-40
-30
-20
-10
0
10
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

32. Tervishoiuteenuste ja ajutise töövõimetuse hüvitiste
väljamaksed ületavad eelarvet - kokku on eelarve
miinuses 26,5 mln euroga
 Tervishoiuteenuste kulud kokku on 655,7 mln eurot, sh eriarstiabi 517,5 mln,
üldarstiabi 84,5 mln, õendusabi 26,2 mln, haiguste ennetus 6,7 mln ja
hambaravi 20,8 mln eurot. Tervishoiuteenuste eelarve on ületatud peamiselt
eriarstiabi ja õendusabi arvel kokku 13,3 mln euroga.
 Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 108,1 mln eurot, mis on
105% aasta eelarvest. Prognoositust suurem on olnud nii haigus-, hooldus- ja
sünnituslehtede arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis. Väljamaksed ületavad
eelarvet 13,2 mln euroga.
 Ravimite hüvitisi on välja makstud 102,6 mln eurot, mis on 92% aasta eelarvest.
Väljamaksed ületavad eelarvet 970 tuh euroga. Kasvanud on nii ravimikasutus,
mis väljendub soodusretseptide arvu kasvus kui ka keskmine soodusretsepti
maksumus. Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja
senisest kallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.
 Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 8,2 mln eurot ehk 90% aasta eelarvest.

33. RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

34. Riigikassa likviidsete varade maht kahanes
23,3% v.e.a.
 Aasta lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,15 mld eurot, millest
likviidsusreservis oli 733,1 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 398,5 mln eurot.
 Stabiliseerimisreserv suurenes 29,6 mln eurot ehk 8,0% v.e.a.
 Likviidsusreserv vähenes 347,9 mln eurot ehk 23,3% v.e.a.
 Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 5,3 mln eurot ehk 55,6% v.e.a.
368.9 398.5
1,125.0 747.9
-23.3% -23.3%
-30.0%
-25.0%
-20.0%
-15.0%
-10.0%
-5.0%
0.0%
0
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
2014 detsember 2015 detsember
mlneur
Likviidsusreserv
Stabiliseerimisreserv
kogureservi muutus, võrreldes aasta algusega ja v.e.a. (%)

35. Valitsussektori üheteistkümne kuu nominaalne
eelarve ülejääk oli 0,3% SKPst ehk 53,1 mln eurot
-1.25%
-1.00%
-0.75%
-0.50%
-0.25%
0.00%
0.25%
0.50%
0.75%
1.00%
-250
-200
-150
-100
-50
0
50
100
150
200
jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets
% SKPstmln EUR
Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV
VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

36. Lühendite selgitused
 a – aasta;
 EA – eelarve;
 EAGP – Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond;
 EKF – Euroopa Kalandusfond;
 EMP – Euroopa Majanduspiirkond;
 EUR/eur/€ – euro;
 HTM – Haridus- ja
Teadusministeerium;
 k – kuu;
 KKM – Keskkonnaministeerium;
 KUM – Kultuuriministeerium;
 KOV – kohalik omavalitsus;
 kv – kvartal;
 MAK – maaelu arengukava;
 MEM - Maaeluministeerium
 MKM – Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium;
 mld – miljard;
 mln – miljon;
 pp – protsendipunkt;
 SIM – Siseministeerium;
 Sk – skaala;
 SKP – sisemajanduse koguprodukt;
 SOM – Sotsiaalministeerium;
 THI – tarbijahinnaindeks;
 v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;
 v.e.p. – võrreldes eelmise
perioodiga;
 VS – valitsussektor;
 VV – Vabariigi Valitsus.