I tund

1. Graafikatehnikate ülevaade Mari Prekup Jaanika Okk 8. Sept 2011

3. GRAAFIKA Euroopas Puulõige (14.saj) Paber Mängukaardid ja religioossed pildid Autoreid ei teatud Graveeringud Seppade “salvestusmeetod” Autorid teada Martin Schongauer (1450–1491)

4. Revolutsioon graafikas Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg (1398 – 1468) 1439 – trükipressi sünd

5. Graafikatehnikate leiutamine: Ofort (16.saj) Kuivnõel (15. saj) Akvatinta (18.saj) Linool (19.saj) Siiditrükk (20.saj)

6. OFORT

7. Definitsioon ja vahendid Ofort on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise.

8. Ajalugu Happega metallplaadi söövitamise menetlus (16. saj) Esimeseks on peetud Augsburgi relvameistrit Daniel Hopferit (u.1470–1536) ning tema katsetusi raudplaatidega Šveitslane UrsGraf (u. 1485–1527/28) rakendas ofordi teadaolevalt esmakordselt kunstis (aastast 1513) Seoses vaskplaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Saksamaa kunstnik AlbrechtAltdorfer(u. 1480–1538) 1519. a Ofordi kõrgpunkt saabus Rembrandti (1606–1669) loomingus.

9. Rembrandti autoportree, 1630

10. NijoleValadkeviciute “Taeva metamorfoosid”, 1977

11. Marju Mutsu “Inimese sünd”, 1979

12. EgilsBormanis “Protsess V”, 1994Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

13. Malda Muiflule“Võrgus”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

14. Naima Neidre “Sinise piiril”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

15. Frederick Jones”, 2005Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

16. KUIVNÕEL

17. Definitsioon ja vahendid Kuivnõel on graafikatehnika, kus kujutis kraabitakse plaadile terava esemega. Kujutis saadakse värvist, mis jääb kraabitud joonte sisse. Plaat: vask, ofset, tsink, pleksiklaas Tera: nõel, naaskel, sirkliots

18. Ajalugu Kuivnõela tehnika leiutas lõuna Saksamaa kunstnik, keda tunti nime all HousebookMaster (Master of the Amsterdam Cabinet) (15.saj – Saksa renessanss) Populaarne mõned sajandid, kuid alates 17.saj muutus puhas kuivnõel haruldaseks.

19. AlbrechtDürer (1471-1528)

20. Rembrandt van Rijn, “Threecrosses” (1606–69)

21. Eduard Wiiralt (1898 - 1954) “Berberi poiss” 1938

22. Aino Bach “Magav laps”, 1956

23. Urmas Viik, “ Suudlus D”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

24. Sylvia Lotz , “Poolparem kaitse”, 1995Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

25. SergioGonzalez-Tornero, “Nupukas kujundus”, 2007Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

26. DennisRudolph “Prantsuse revolutsiooni rõõmud” (kunstnikuraamat), 2010Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

27. AKVATINTA

28. Definitsioon ja vahendid Akvatinta on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt. Poleeritud tsink-või vask-plaati tolmutatakse kampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis. Aineterakesed sadestuvad plaadi pinnale ja plaadi soojendamisel sulavad need plaadi külge kinni.

29. Ajalugu Jean-Baptiste Le Prince (1734–1781) , 18. saj keskel

30. VladislavsGrisins “Kompositsioon I”, 1994Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

31. RagnheidurJonsdottir “Jäljed VII”, 1998Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

32. Jung Hun Kang “Üleujutus VII (Haebangchon, Seoul, Lõuna-Korea)”, 2006Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

33. SEGATEHNIKAD

34. Francisco Goya“They are Hot”, 1799(Aquatint, etching)

35. Francisco José de Goya y LucientesPlate 39 from The Disasters of War 1810-1820 (first pub. 1863)© The Trustees of the British Museum (Etching, fine and large grain aquatint, hatching)

36. BenjaminVassermann “Tõus II”, 1994 (ofort+akvatinta)Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

37. Jouko Ville AnteroPullinen “Vanitas”, 1997 (akvatinta+söövitus+chinecollé)Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

38. DušicaKirjakovic“Kehad: kaardid - sinine”, 1997 (akvatinta+chinecollé)Tallinna XI Graafikatriennaal, 1998

39. DarioRamirezPedraza“Alteracionesmatèricas I”, 2004 (ofort+akvatinta)Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

40. Anna Arho“Palun”, 2006 (ofort+akvatinta+kuivnõel)Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

41. LINOOLLÕIGE

42. Definitsioon ja vahendid Linoollõige on puulõikele sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tegemist on kõrgtrükiga, kuna paberile jätavadjälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad.

43. Ajalugu Linoolileiutamine: FrederickWalton (patent aastast 1860) Esimene kunstilistel eesmärkidel: DieBrücke (vahemikus 1905–1913) Pablo Picasso ja Henri Matisse

44. Eve Kask, “Jumalanna VI”, 1995Kümnes Tallinna Graafikatriennaal, 1995

45. Peeter Allik “Meie konseptsioon on tulevik”

46. LaisvydeŠalciute “Kaks istuvat naist”, 1996Tallinna X Graafikatriennaal 1998

47. AlecDempster “Seesmine muusika”, 1997Tallinna X Graafikatriennaal 1998

48. MojcaZlokarnik “Hõljuv”, 1997Tallinna X Graafikatriennaal 1998

49. Peeter Allik “Kubism”, 1998

50. Toomas Kuusing “Seksisõltuvus paneb mehed külapeal käima”, 2004

51. VictorManuelHarnandezCastillo “Quo vadis”, 2005Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

52. SueCunliffe, “Otsing on käimas”, 2006Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

53. TadasGindrénas, “TheSeason”Baltimaade IX Graafikabiennaal Kaliningradis, 2008

54. Toomas Kuusing “Let`s Rock Papa”, 2009

55. FernandoFeijoo “Peaaegu surnud”, 2009 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

56. FernandoFeijoo “Üleannetud naised punuvad võrku”, 2009 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

57. SIIDITRÜKK

58. Definitsioon ja vahendid Graafikatehnika, kus kujutis valgustatakse šablooni ning valgustundliku emulsiooniga siidiraamile, mida saab kasutada kujutise pealekandmiseks paberile, riidele vms, kasutades raaklit ning siiditrüki värvi.

59. Ajalugu 18. saj lõpp. Sõltus siidi kättesaadavusest. Ainult šablooniga. Patendeeritud esmakordselt Inglismaal Samuel Simon poolt 1907. (Tapeedid, erinevad kangad) Valgustundliku emulsiooni leiutasid: Roy Beck, Charles Peter and Edward Owens(1910) Siiditrükk muutus kättesaadavamaks. Joseph Ulano (1928) 1930ndatel muutus siiditrükk kunstnike seas väga populaarseks ning ajapikku võeti kasutusele “serigraafia” (kunstnikud vs. masstoodang)

60. Andy Warhol[no title] (from Marilyn, 10 prints) 1967

61. “jah nr 3”, 1979 “E eye love”, 1968 Sister Mary Corita (FrancesKent)Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

62. “inimõied”, 1969 “kui ma”, 1969

63. Paul Coldwell “Mälu paigad - ümbrik”, 2006 Tallinna XIV Graafikatriennaal, 2007

64. Sharon (Libby) Clarke “Kire vahekohtunik”, 2008 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011

65. Carl Rowe “Vereteemant”, 2010 Tallinna XV Graafikatriennaal, 2011