3. GRAAFIKA Euroopas Puulõige (14.saj) Paber Mängukaardid ja religioossed pildid Autoreid ei teatud Graveeringud Seppade “salvestusmeetod” Autorid teada Martin Schongauer (1450–1491)
7. Definitsioon ja vahendid Ofort on sügavtrükitehnika, mille puhul metallplaati katvasse happekindlasse kihti kraabitakse ofordinõelaga joonistus ja söövitatakse see happes metalli. Seejärel kaetakse plaat värviga, trükkimisel jätab söövituskohtades olev värv paberile kujutise.
8. Ajalugu Happega metallplaadi söövitamise menetlus (16. saj) Esimeseks on peetud Augsburgi relvameistrit Daniel Hopferit (u.1470–1536) ning tema katsetusi raudplaatidega Šveitslane UrsGraf (u. 1485–1527/28) rakendas ofordi teadaolevalt esmakordselt kunstis (aastast 1513) Seoses vaskplaadi kasutuselevõtuga algas ofordi võidukäik. Saksamaa kunstnik AlbrechtAltdorfer(u. 1480–1538) 1519. a Ofordi kõrgpunkt saabus Rembrandti (1606–1669) loomingus.
17. Definitsioon ja vahendid Kuivnõel on graafikatehnika, kus kujutis kraabitakse plaadile terava esemega. Kujutis saadakse värvist, mis jääb kraabitud joonte sisse. Plaat: vask, ofset, tsink, pleksiklaas Tera: nõel, naaskel, sirkliots
18. Ajalugu Kuivnõela tehnika leiutas lõuna Saksamaa kunstnik, keda tunti nime all HousebookMaster (Master of the Amsterdam Cabinet) (15.saj – Saksa renessanss) Populaarne mõned sajandid, kuid alates 17.saj muutus puhas kuivnõel haruldaseks.
28. Definitsioon ja vahendid Akvatinta on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt. Poleeritud tsink-või vask-plaati tolmutatakse kampoli- või asfaldipulbrit sisaldavas kastis. Aineterakesed sadestuvad plaadi pinnale ja plaadi soojendamisel sulavad need plaadi külge kinni.
42. Definitsioon ja vahendid Linoollõige on puulõikele sarnanev graafikatehnika, kus trükkimisel kasutatakse linooli. Tegemist on kõrgtrükiga, kuna paberile jätavadjälje värviga määritud trükiplaadi kõrgemad osad.
58. Definitsioon ja vahendid Graafikatehnika, kus kujutis valgustatakse šablooni ning valgustundliku emulsiooniga siidiraamile, mida saab kasutada kujutise pealekandmiseks paberile, riidele vms, kasutades raaklit ning siiditrüki värvi.
59. Ajalugu 18. saj lõpp. Sõltus siidi kättesaadavusest. Ainult šablooniga. Patendeeritud esmakordselt Inglismaal Samuel Simon poolt 1907. (Tapeedid, erinevad kangad) Valgustundliku emulsiooni leiutasid: Roy Beck, Charles Peter and Edward Owens(1910) Siiditrükk muutus kättesaadavamaks. Joseph Ulano (1928) 1930ndatel muutus siiditrükk kunstnike seas väga populaarseks ning ajapikku võeti kasutusele “serigraafia” (kunstnikud vs. masstoodang)