2. Definitsioon ja vahendid Akvatinta on sügavtrükitehnika, mille abil on võimalik saavutada toonivarjundeid, mis tekivad metallplaadi eri osade eri kestusega söövitamisel ja mille puhul plaadi karestamine toimub keemiliselt. Poleeritud tsink- või vask-plaati tolmutatakse kampolipulbrit sisaldavas kastis. Aineterakesed sadestuvad plaadi pinnale ja plaadi soojendamisel sulavad need plaadi külge kinni.
3. Sõna päritolu Sõna “akvatinta” tuleneb ladinakeelsest “aqua” (vesi) ja “tinta” (värvitud)
4. Kuidas teha akvatintat kunstnik Nathan Oliveira teose näitel (režervaazi ja akvatinta segu): http://www.magical-secrets.com/studio/video/aquatint
7. Ajalugu Esimene kampoliga katsetaja oli Jan van de Velde IV (1650ndatel, Madalmaad), kuid populaarsus laiemaks kasutuseks puudus. Tehnika leiutati taas Prantsusmaal 18 saj keskel, kus tekkis nõudlus joonistuste reprodutseerimise järgi.
8. Ajalugu Mitmed kunstnikud katsetasid samal ajal ka pinnasöövitust: Paul Sandby , Inglismaal ( 1750 ) François , Prantsusmaal ( 1758 ) Esimesed “puhtatõulised” akvatinta söövitused tegi prantsuse kunstnik François-Philippe Charpentier (1761)
9. Ajalugu Inglismaa on üks tugevamaid akvatinta traditsioonide alalhoidjaid, sest see tehnika võimaldab reprodutseerida 18. saj Briti akvarelle. Francisco José de Goya (1746-1828), Hispaania
10. “ They are Hot ”, 1799 Sarjast: “Disasters of War” Francisco Goya
11. Plate 39 from The Disasters of War ( 1810-1820 ) Francisco Goya
12. “ A Turk Saddling His Horse ”, 1824 Eugene Delacroix
14. Ajalugu 19saj lõpu poole hakkasid akvatintat rohkesti kasutama impressionistid ja sübolistid: Edouard Manet (1832-1883) Edgar Degas (1834-1917) Camille Pissarro (1830-1903) Max Klinger (1857-1920) Mary Cassatt (1844-1926)
25. Ajalugu Alates 20. sajandist kasutatavad kunstnikud akvatintat ainult segatehnikana. Üldiselt kasutatakse akvatintat koos ofordi, kuivnõela, mõne muu sügavtrüki tehnikaga või kõrgtrükitehnikaga segamini. Akvatintat üksinda näeb kunstiteostes harva. Pablo Picasso (1881-1973)