3. Eesti toiduainetööstus 2004 vs
2013(II)
2004
• % töötleva tööstuse
kogutoodangust ~
17%
• Töötajate arv: 17
tuh
• Ettevõtete arv:
437
• Kohaliku toidu eelistamine
90%
2013
•
~ 16% - 6%
• 14 tuh - 20%
• 434 -
0,6%
• 81% -
11%
4. Eesti toiduainetööstus 2004 vs
2013(III)
2004
• Pm saaduste/toidu eksport
358,7 mln €
• Ekspordi artiklid:
1. piim ja piimatooted
2. kala
3. joogid (sh vesi) ja alkohol
• Ekspordi sihtriigid
1. Läti (16,6%)
2. Leedu (14,6%)
3. Soome (11,9%)
2013
• 1244,1 mln € + 3,5
x
1. joogid (sh vesi) ja alkohol
2. piima ja piimatooted
3. kala ja vähilaadsed
1. Venemaa (19,24%)
2. Läti (18,07%)
3. Soome (17,35%)
5. Eesti toiduainetööstus 2004 vs
2013(IV)
2004
• Pm saaduste/toidu import
615,5 mln €
• Impordi artiklid:
1. joogid (sh vesi) ja alkohol
2. mitmesugused toidukaubad
3. puuviljad, marjad ja pähklid
• Impordi päritoluriigid
1. Soome (14,4%)
2. Leedu (12,1%)
3. Saksamaa (10%)
2013
• 1504,1 mln € + 2,5 x
1. joogid (sh vesi) ja alkohol
2. kala
3. mitmesugused toidukaubad
1. Läti (18,39%)
2. Leedu (12,84%)
3. Soome (11,24%)
9. Turule sekkumine
• Sekkumiskokkuost: 7 > 5 tootegruppi
• Eraladustamine – peamine vahend
ülepakkumise ajutiseks ohjamiseks
• Piirhinnad, võrdlushinnad,
käivitushinnad on madalamad kui
võrrelda 2007 ja 2013.
• Turule on antud suur roll probleemid ise
lahendada.
10. Lihtsustamine
• Impordi- ja ekspordilitsentsid – 2000.
aastal üle 500, 2012. aastal ca 100.
• 2007 a ühise turukorralduse tegemine –
lihtsustamine või bürokraatia?
• Lissaboni lepinguga vastavusse viimine
11. Kaubanduse liberaliseerimine
• Mõju, mida pole olnud …
• WTO liberaliseerimise protsess on
regulaarselt seiskunud
• EL on vähendanud imporditollimakse
üksikutel toodetel. Piir kaitseb endiselt
Euroopa tootjaid.
• Vabakaubanduslepingud võivad
edaspidi tasakaalu veidi muuta.
14. Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu
struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne
programmdokument aastateks 2004–2006”
Meede 3.2 “Põllumajandussaaduste töötlemise
ja turustamise parandamise
investeeringutoetus”
Meetme üldeesmärk oli suurendada
põllumajandustoodete konkurentsivõimet nii sise-
kui välisturgudel.
Toetavavad tegevused: seadmetesse ja hoonetesse
tehtavad investeeringud, sh kvaliteedi- ja
kontrollisüsteemid ning jäätmekäitlus
Toetust anti 4 sektorile: piima-, liha-, teravilja-, puu-
ja köögivilja ning marjade töötlemine
15. Eesti maaelu arengukava 2007-2013
Meede 1.6: Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele
metsasaadustele lisandväärtuse andmine
Üldeesmärk oli põllumajandus- ja mittepuidulise
metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi
põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi
töötlevate ettevõtjate üldise tulemuslikkuse (üldiste
majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse
vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise
ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise.
Toetati investeeringuid nii hoonestesse kui seadmetesse
Sihtrühma lisandusid ka muude toidutööstuse valdkondade
ettevõtjad, lisaks täiesti uue sihtrühmana
põllumajandustootjate ühistud
16. Eesti maaelu arengukava 2007-2013
Meede 1.7.1: Põllumajandus- ja toidusektoris ning
metsandussektoris uute toodete, töötlemisviiside ja
tehnoloogiate arendamise alane koostöö
Põllumajandus- ja metsandussektori ning põllumajandus- ja
metsasaadusi töötleva tööstuse konkurentsivõime
parandamine läbi toormetootjate, töötlejate ja/või
kolmandate isikute vahelise koostöö soodustamise ja
seeläbi nimetatud sektoris suurema innovatiivsuse
saavutamise.
Toetati rakendusuuringuid, tootearendusprojekte ja
võrdlusuuringuid
Toetust anti nii esmatootjatele kui toidutööstustele
17. Eesti maaelu arengukava 2014-2020
Investeeringute toetamisel uus lähenemine:
suurprojekt
Teadus- ja arendustegevuse toetamine
laieneb veelgi
Pikaajalised koolitusprogrammid:
toiduteabekeskus
Finantsinstrumendid: liikumine tagastatava
abi suunas