SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 14
Planeeringute roll
maakasutusesuunamiselpõllumaajapõllumajandusenäited
Heikki Kalle
1.nov 2013
Teemad
• Planeeringu roll ühiskonnakorralduses
• Põllumajandusmaakuiväärtusekäsitlusplaneeringupr
otsessis
• Näited
• Soovitused
Planeerimine
• Planeerimisseadus
Ruumilineplaneerimine … on
demokraatlik, erinevateelualadearengukavasidkoordineerivjaintegreeriv, funkt
sionaalne, pikaajalineruumilisearengukavandamine, mistasakaalustatultarves
tabmajandusliku, sotsiaalsejakultuurilisekeskkonnaninglooduskeskkonnaareng
upikaajalisisuundumusijavajadusi.
• Planeering on
kokkulepevisioonijasellesaavutamiseksvajalikeressurssideosas,
• Planeerimisprotsess on kogukonnaväärtushinnanguteläbilõige.
Strateegia/ruumilise arengu põhimõtted

hierarhilisus

Maakonnaplaneering,
MP teemaplaneering
Üldplaneering,
ÜP teemaplaneering;
piirkonna ÜP

muudetavus

Üleriigiline
planeering

Detailplaneering

Maakasutus/ehitustingimused

4
Põllumaa väärtus planeeringutes
• Planeerimisseadus
•

§ 7 (3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on…
 7)
loodusvarade, väärtuslikepõllumaade, maastikejalooduskooslustesäilimistningrohelisev
õrgustikutoimimisttagavatemeetmetekavandamine;

Maakonnaplaneeringuteemaplaneeringus
“Asustustjamaakasutustsuunavadkeskkonnatingimused on
põllumaaväärtuskajastatudboniteediklassidekaupa.
•

§ 8. (3) Üldplaneeringu ülesanded on…
6) miljööväärtuslike
hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku
üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja
kasutamistingimuste seadmine;

Kõigis ÜP-des eikäsitleta, ühtsetlähenemistei ole jaei ole ka
selgeidkriteeriume, tavapäraseltlähtutakseboniteedist, massiivsusest, traditsioonilisestk
asutusest.
Põllumaa väärtus planeeringutes 2
• Uusplaneerimisseadus
§ 52. Maakonnaplaneeringuskäsitletavadteemad
(8)
meetmeid väärtuslikepõllumaade, maastikejalooduskooslustesäilitamisek
s , sealhulgasnendeüldistekasutustingimustemääramist;

• Siseministeeriumil on
töösjuhendiduutemaakonnaplaneeringutekoostamiseks
Põllumaa planeeringutes, kokkuvõtteks

• Üldplaneeringutes on
väärtuslikepõllumaadetemaatikakajastatud, kuidpraktikaei ole valdav;
• Määratletudvaldavaltläbimullaboniteedijakõlvikusuuruse (terviklikkuse),
• Esinebnii ala- kuiülereguleerimist.
• väärtuslikpõllumaateadvustubplaneerimisprotsessiseelkõigekuipiirangmitt
ekuiressurss,
Põllumaa planeeringutes
• Maakonnaplaneeringutes on teemaplaneeringu “
Asustustjamaakasutustsuunavatekeskkonnatingimused”
ükskomponentidest, määratletudläbimullaboniteedi,

• Üldplaneeringutes on kajastatud, kuidmittekõigis;
Määratletudvaldavaltläbimullaboniteedijakõlvikusuuruse (terviklikkuse)
• väärtuslikpõllumaateadvustubplaneerimisprotsessiseelkõigekuipiirang
(läbimaakonnaplaneeringute) mittekuiressurss,

• Koostamisel on juhendiduutemaakonnaplaneeringutekoostamiseks
Harku valla ÜP
2003.a seis,
elamumaad kokku
35,82 km²,
eeldab lisanduvat
elanikkonda ca 20 000.
Suur osa kavandatavast
elamumaast on
väärtuslikel
põllumaadel

Pille
Harku valla ÜP näide
Metspalu, Hendrikson&
Ko
Harku valla ÜP
2009.a seis,
elamumaad kokku
25,84 km² (enamus
nendest kaetud DPdega),
eeldab lisanduvat
elanikkonda ca 10 000

Pille
Harku valla ÜP näide
Metspalu, Hendrikson&
Ko
Rail Baltic
maakonnaplaneering, asustus
struktuuriuuring, Haritavatem
aadeteemakaart

Trassikoridori variant
11C+10C+10B
allajäävatestmaadest
on 23%
haritavadmaad
Haritavatemaad
eteemakaart

Trassikoridori
variant 7C
allajäävatestmaa
dest on 44,3%
haritavadmaad

Näidealternatiivsetetrassiko
ridorideanalüüs
i-infost

Trassikoridori
variant 7A
allajäävatestm
aadest on 35,5
%
haritavadmaad

Trassikoridori
variant 7B
allajäävatestma
adest on 0,5%
haritavadmaad

Trassikoridori
variant 7G
allajäävatestmaa
dest on 45,5%
haritavadmaad

Trassikoridori
variant 7D
allajäävatestmaa
dest on 55,2%
haritavadmaad

Trassikoridori
variant 6D/7D
allajäävatestmaa
dest on 48%
haritavadmaad

12
Maamajanduse teemalise Valga-,Põlva- ja Võru
maakonnaplaneeringute eeltööde kokkuvõte ja suunised
Ühest küljest on paratamatu, et põllumajandussektori tehnoloogilise ja tööjõu
tootlikkuse arenguga on suur hulk tööjõudu vabanenud just
maapiirkondades, kuid võimalused asendushõiveks on maapiirkondades
siiski piiratumad kui linnades. Seeläbi on majandustegevuse jätkuv
mitmekesistamine muutunud võtmetähtsusega piirkondliku arengu
tasakaalustamisel.
Olukorras, kus töökohti maapiirkonnas napib, vaba tööjõud on olemas ning
noored ja oskustööjõud kipub maapiirkonnast lahkuma suurematesse
keskustesse, ei tohi maakonnaplaneering olla piirav (kuid samas on
oluline väärtuste säilitamine) ning monofunktsionaalne (väärtusliku
põllumaa määratlemine on oluline, kuid samas ei tohiks see olla
takistuseks nt turismitalu rajamisele).
VäljavõteHendrikson&Koüldplaneeringuteosakonnapool
tkoostatudPõlva, ValgajaVõrumaakonnaplaneeringutee
eltöödest
Tänan!

heikki@hendrikson.ee
www.hendrikson.ee

Weitere ähnliche Inhalte

Mehr von Maaeluministeerium

Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisEesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisMaaeluministeerium
 
Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?Maaeluministeerium
 
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatudMaaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatudMaaeluministeerium
 
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013Maaeluministeerium
 
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamiselAktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamiselMaaeluministeerium
 
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid EestisKala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid EestisMaaeluministeerium
 
Eesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsessEesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsessMaaeluministeerium
 
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Maaeluministeerium
 
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013Maaeluministeerium
 
Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020Maaeluministeerium
 
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest? Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest? Maaeluministeerium
 
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020Maaeluministeerium
 
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Maaeluministeerium
 
Kalanduse probleemid ja reformid. Ragnar Arnason
Kalanduse probleemid ja reformid. Ragnar ArnasonKalanduse probleemid ja reformid. Ragnar Arnason
Kalanduse probleemid ja reformid. Ragnar ArnasonMaaeluministeerium
 

Mehr von Maaeluministeerium (20)

Rohestamine: ökoalad
Rohestamine: ökoaladRohestamine: ökoalad
Rohestamine: ökoalad
 
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstisEesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
Eesti toidukauba eksport Venemaa sanktsioonide kontekstis
 
Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?Kuidas muutub toidumärgistus?
Kuidas muutub toidumärgistus?
 
Toidumärgistuse uuring 2014
Toidumärgistuse uuring 2014Toidumärgistuse uuring 2014
Toidumärgistuse uuring 2014
 
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatudMaaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
Maaelu arengukava 2014-2020 kinnitatud
 
Toiduliit 2014
Toiduliit 2014Toiduliit 2014
Toiduliit 2014
 
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2013
 
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamiselAktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
Aktuaalsed küsimused põllumajanduse ja toiduainetööstuse arendamisel
 
Eesti kalandus 2014
Eesti kalandus 2014 Eesti kalandus 2014
Eesti kalandus 2014
 
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid EestisKala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
Kala ja kalatoodete tarbimise trendid Eestis
 
Mahetoidu turu-uuring 2013
Mahetoidu turu-uuring 2013Mahetoidu turu-uuring 2013
Mahetoidu turu-uuring 2013
 
Eesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsessEesti toidu arengukava koostamise protsess
Eesti toidu arengukava koostamise protsess
 
Eesti toit 2015-2020
Eesti toit 2015-2020Eesti toit 2015-2020
Eesti toit 2015-2020
 
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
Food, Agriculture, Rural Life and Fisheries in Facts 2013
 
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
Toit, põllumajandus, maaelu ja kalandus faktides 2013
 
Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020Maaelu arengu toetused 2014-2020
Maaelu arengu toetused 2014-2020
 
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest? Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
Otsetoetused 2014-2020: kellele ja mille eest?
 
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
Põllumajandusvaldkondade võimalused 2014-2020
 
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
Hetkeseis ja tulevikutrendid rahvusvahelises kalanduses ja vesiviljeluses. Fe...
 
Kalanduse probleemid ja reformid. Ragnar Arnason
Kalanduse probleemid ja reformid. Ragnar ArnasonKalanduse probleemid ja reformid. Ragnar Arnason
Kalanduse probleemid ja reformid. Ragnar Arnason
 

Planeeringute roll maakasutuse suunamisel – Heikki Kalle, OÜ Hendrikson & Ko

  • 2. Teemad • Planeeringu roll ühiskonnakorralduses • Põllumajandusmaakuiväärtusekäsitlusplaneeringupr otsessis • Näited • Soovitused
  • 3. Planeerimine • Planeerimisseadus Ruumilineplaneerimine … on demokraatlik, erinevateelualadearengukavasidkoordineerivjaintegreeriv, funkt sionaalne, pikaajalineruumilisearengukavandamine, mistasakaalustatultarves tabmajandusliku, sotsiaalsejakultuurilisekeskkonnaninglooduskeskkonnaareng upikaajalisisuundumusijavajadusi. • Planeering on kokkulepevisioonijasellesaavutamiseksvajalikeressurssideosas, • Planeerimisprotsess on kogukonnaväärtushinnanguteläbilõige.
  • 4. Strateegia/ruumilise arengu põhimõtted hierarhilisus Maakonnaplaneering, MP teemaplaneering Üldplaneering, ÜP teemaplaneering; piirkonna ÜP muudetavus Üleriigiline planeering Detailplaneering Maakasutus/ehitustingimused 4
  • 5. Põllumaa väärtus planeeringutes • Planeerimisseadus • § 7 (3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on…
 7) loodusvarade, väärtuslikepõllumaade, maastikejalooduskooslustesäilimistningrohelisev õrgustikutoimimisttagavatemeetmetekavandamine; Maakonnaplaneeringuteemaplaneeringus “Asustustjamaakasutustsuunavadkeskkonnatingimused on põllumaaväärtuskajastatudboniteediklassidekaupa. • § 8. (3) Üldplaneeringu ülesanded on…
6) miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasalade, maastike, maastiku üksikelementide ja looduskoosluste määramine ning nende kaitse- ja kasutamistingimuste seadmine; Kõigis ÜP-des eikäsitleta, ühtsetlähenemistei ole jaei ole ka selgeidkriteeriume, tavapäraseltlähtutakseboniteedist, massiivsusest, traditsioonilisestk asutusest.
  • 6. Põllumaa väärtus planeeringutes 2 • Uusplaneerimisseadus § 52. Maakonnaplaneeringuskäsitletavadteemad (8) meetmeid väärtuslikepõllumaade, maastikejalooduskooslustesäilitamisek s , sealhulgasnendeüldistekasutustingimustemääramist; • Siseministeeriumil on töösjuhendiduutemaakonnaplaneeringutekoostamiseks
  • 7. Põllumaa planeeringutes, kokkuvõtteks • Üldplaneeringutes on väärtuslikepõllumaadetemaatikakajastatud, kuidpraktikaei ole valdav; • Määratletudvaldavaltläbimullaboniteedijakõlvikusuuruse (terviklikkuse), • Esinebnii ala- kuiülereguleerimist. • väärtuslikpõllumaateadvustubplaneerimisprotsessiseelkõigekuipiirangmitt ekuiressurss,
  • 8. Põllumaa planeeringutes • Maakonnaplaneeringutes on teemaplaneeringu “ Asustustjamaakasutustsuunavatekeskkonnatingimused” ükskomponentidest, määratletudläbimullaboniteedi, • Üldplaneeringutes on kajastatud, kuidmittekõigis; Määratletudvaldavaltläbimullaboniteedijakõlvikusuuruse (terviklikkuse) • väärtuslikpõllumaateadvustubplaneerimisprotsessiseelkõigekuipiirang (läbimaakonnaplaneeringute) mittekuiressurss, • Koostamisel on juhendiduutemaakonnaplaneeringutekoostamiseks
  • 9. Harku valla ÜP 2003.a seis, elamumaad kokku 35,82 km², eeldab lisanduvat elanikkonda ca 20 000. Suur osa kavandatavast elamumaast on väärtuslikel põllumaadel Pille Harku valla ÜP näide Metspalu, Hendrikson& Ko
  • 10. Harku valla ÜP 2009.a seis, elamumaad kokku 25,84 km² (enamus nendest kaetud DPdega), eeldab lisanduvat elanikkonda ca 10 000 Pille Harku valla ÜP näide Metspalu, Hendrikson& Ko
  • 11. Rail Baltic maakonnaplaneering, asustus struktuuriuuring, Haritavatem aadeteemakaart Trassikoridori variant 11C+10C+10B allajäävatestmaadest on 23% haritavadmaad
  • 12. Haritavatemaad eteemakaart Trassikoridori variant 7C allajäävatestmaa dest on 44,3% haritavadmaad Näidealternatiivsetetrassiko ridorideanalüüs i-infost Trassikoridori variant 7A allajäävatestm aadest on 35,5 % haritavadmaad Trassikoridori variant 7B allajäävatestma adest on 0,5% haritavadmaad Trassikoridori variant 7G allajäävatestmaa dest on 45,5% haritavadmaad Trassikoridori variant 7D allajäävatestmaa dest on 55,2% haritavadmaad Trassikoridori variant 6D/7D allajäävatestmaa dest on 48% haritavadmaad 12
  • 13. Maamajanduse teemalise Valga-,Põlva- ja Võru maakonnaplaneeringute eeltööde kokkuvõte ja suunised Ühest küljest on paratamatu, et põllumajandussektori tehnoloogilise ja tööjõu tootlikkuse arenguga on suur hulk tööjõudu vabanenud just maapiirkondades, kuid võimalused asendushõiveks on maapiirkondades siiski piiratumad kui linnades. Seeläbi on majandustegevuse jätkuv mitmekesistamine muutunud võtmetähtsusega piirkondliku arengu tasakaalustamisel. Olukorras, kus töökohti maapiirkonnas napib, vaba tööjõud on olemas ning noored ja oskustööjõud kipub maapiirkonnast lahkuma suurematesse keskustesse, ei tohi maakonnaplaneering olla piirav (kuid samas on oluline väärtuste säilitamine) ning monofunktsionaalne (väärtusliku põllumaa määratlemine on oluline, kuid samas ei tohiks see olla takistuseks nt turismitalu rajamisele). VäljavõteHendrikson&Koüldplaneeringuteosakonnapool tkoostatudPõlva, ValgajaVõrumaakonnaplaneeringutee eltöödest