2. ARVA ÄRA
Üks mehike elutseb männikus,
Ta jalgupidi sügaval samblikus.
Kuub tal valge nagu sai,
Kübar tumepruun ja lai.
Kes see mees seal metsa sees
küll olla võib?
SEENED 2
3. PURAVIK
Üks hinnatumaid ja maitsevamaid
söögiseeni. Saagiaeg algab varakult
Välimus: Suur ja kõva puravik, mille
kübar on hele pruun kuni tumepruun.
Kübar on kuiv, sile või kergelt viltjas.
Noore puraviku jalg on valge. Jala
lõikepinnal värvub seeneliha punakaks
ja tumeneb.
Kasvukoht: Puravik kasvab
segametsades haabade all.
Kasutamine: Puravik on hea ja
maitsev söögiseen.
SEENED 3
4. ROOSA PILVIK
Saagiaeg kestab augustist
oktoobrini
Välimus: roosakaspunase kübaraga.
Noorena on kübar kumer, siis
muutub lamedamaks. Vanana
pleegib värv keskelt kollakaks.
Seene kübar närgalt limane, lõikiv,
ärarebitava kübara nahaga. Kübara
all olevad eoslehed kreemikad ning
puudutades kergelt purunevad.
Seene jalg on pikk ja valge.
Kasvukoht: põhiliselt kasvab
männi- ja segametsades, eriti
siirdesoodes ja raba männikutes.
Kasutamine: Roosa pilvik on väga
hea söögiseen.
SEENED 4
5. KOLLANE PILVIK
Saagiaeg algab juba juunis ja kestab
septembrini.
Välimus: kollase pilviku kübar on eredalt
sidrunikollane. Kübar on noorelt
poolkerajas hiljem lame. Seene kübara
nahk on poolenisti ärarebitav. Seene jalg
on valge, ühtlase jämedusega.
Vananedes katsumisel muutub jalg
hallikaks.
Kasvukoht: põhiliselt võib kollast pilvikut
kohata kaasikutes ja kase-
segametsades. Alati koos kaksedega.
Kasutamine: kollane pilvik on hea
söögiseen.
SEENED 5
6. MÄNNIRIISIKAS
On üks tavalisematest ja saagikamatest
seentest. Saagiaeg juulist oktoobrini.
Välimus: männiriisikas on
punakaspruun, keskmise suurusega.
Kübar on ühtlaselt pruun, läikiv ja kuiva
pinnaga. Kübara keskel on selge
kõrgemale asetsev nibu. Jalg kübara
värvi võiheledam.
Kasvukoht: männiriisikad kasvavad
kõikjal palumetsades ja
rabamännikutes.
Kasutamine: Männiriisikas on
söögiseen.
SEENED 6
7. KUKESEEN
Kasvab sageli kuivadel sügistel, kui
teisi söögiseeni on vähem; saagiaeg
augustist oktoobrini.
Välimus: Kukeseen on üleni kollane ja
meenutab lehtrit. Vanema seene kübar
on korrapäratu servaga. Seene kübar
on pealt kuiv, natuke viltkas.
Kasvukoht: Kukeseen kasvab koos
kase ja teiste puudega. Sageli kohtame
seda seent ka okas – ja segametsades.
Kasutamine: Kukeseen on väga hea
söögiseen.
SEENED 7
8. PUNANE KÄRBSESEEN
Saagiaeg on augustist septembrini.
Välimus: kübas erepunane valgete
täppidega seen. Seene karvades võivad
valged täpid kübaralt ära libiseda ning
vanemas eas tuhmub ka kübara ere
värvus. Seene kübar on kerajas, hiljem
laiuv kuni lame, sile. Seene jalg on
suhteliselt sirge, valge. Jala alusel on
ebemeline valge rõngas.
Kasvukoht: kasvab okas- ja
lehtpuumetsades, liivasel ja turbamullal.
Kasutamine: Seen on ohtlikult mürgine!
Punase kärbseseene mürgid häirivad
kesknärvisüsteemi tööd.
SEENED 8
9. VALGE KÄRBSESEEN
Saagiaeg on augustist septembrini.
Välimus: Üleni valge seen. Noorena on
seen munakujuline ja üleni looriga
kaetud. Kui seene jalg pikemaks kasvab,
loor rebeneb ja säilib vaid lõdva tupena
jala alusel. Seene kübar on valge,
kleepuv – limane. Algul teravalt
kellukjas, hiljem kumer.
Kasvukoht: kasvab eriti kuusikutes,
okas- ja segapuumetsades, aga koos
lehtpuudega. Seent võib kohata ka
rabastunud pinnasel.
Kasutamine: surmavalt mürgine seen!
Kahjustab neere, maksa ja teisi
siseelundeid.
SEENED 9
10. METSŠAMPINJON
Saagiaeg septembrist novembrini
Välimus: Üleni valge seen. Jalg on
pikk ja sihvakas, alusel
nuijas, rõngaga. Rõngas
valge, suur, rippuv ja kilejas.
Kasvukoht: Kasvab niisketes
salumetsades ning viljakamates
okasmetsades vanade kuusjede
all okkakõdul.
Kasutamine: Metsšampinjon on
maitsev söögiseen.
SEENED 10