SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 10
Kuuba kriis
Hannes Helemaa
12. klass
Tallinna Laagna Gümnaasium
Kuuba kriisi kujunemine
• Fidel Castro võimule tulek kukutades USA-meelse diktaatori
Batista.
• Algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis
teravdasid Kuuba suhteid USAga.
• Kuuba ja NSVL-i suhted paranesid.
• Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega
strateegilised keskmaaraketid. Samuti olid Kuubal ka NSV Liidu
pommituslennukid.
• 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles
informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba,
selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia.
• Sõjaväed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse.
• Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädal aega USA ja NSV Liidu
vahel eriti terav vastasseis. (Valitses reaalne tuumasõja oht.)
Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama
sõjategevust
• Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele
vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. USA viis Türgist ära ka
sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid.
Kriisi algus
• Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase
tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa
USA mandriosast.
• Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning
kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini.
• USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning
nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud
raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad.
• Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hruštšov kirjutas Kennedyle, et
"rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis
heidab inimkonna kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku".
Kriisi lõpp
• Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F.
Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hruštšoviga nii
avalikule kui ka salajasele kokkuleppele.
• Avalikult lammutas NSVL oma ründerelvad Kuubal ja viis need
tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO pidi lubama USA avalikule Kuubat
mitte kunagi rünnata.
• Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki
paigutatud raketid.
• Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud
Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse
• Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude
pommilennukid.
• Karantiin lõppes ametlikult kell 18.45 20. novembril 1962.
• 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembriks 1963 lammutati ka
kõik USA relvad.
Pildid
• CIA pilt NSV-liidu ballistilisest pikamaa tuumaraketist.
Pildid
• CIA luurelennukilt tehtud pilt NSV liidu tuumarakettidest kuubas.
Pildid
• USA luurelennuk U-2 mis lasti
27. oktoobril NSV liidu
raketimeeskonna poolt alla.
• S-75 Dvina rakett millega
millega USA luurelennuk alla
lasti.
Pildid
• USA ballistiline pikamaa tuumarakett. USA lubas salaja need
Türgist ja Itaaliast ära viia.
Kasutatud kirjandus
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis
• http://en.wikipedia.org/wiki/Cuban_missile_crisis
Tänan tähelepanu eest

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Teine MaailmasõDa
Teine MaailmasõDaTeine MaailmasõDa
Teine MaailmasõDakudisiim
 
II Maailmasõda
II MaailmasõdaII Maailmasõda
II Maailmasõdaleydy12
 
Demokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSDemokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSNatalja Dovgan
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedgerlyzerel23
 
KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDakudisiim
 
Idablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDaIdablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDakudisiim
 
Maailm kahe maailmasõja vahel
Maailm kahe maailmasõja vahelMaailm kahe maailmasõja vahel
Maailm kahe maailmasõja vahelKristina Pint
 
Usa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõdaUsa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõdaKatri Silla
 
India ja Jaapan külma sõja ajal
India ja Jaapan külma sõja ajalIndia ja Jaapan külma sõja ajal
India ja Jaapan külma sõja ajalDagmar Seljamäe
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaKatri Silla
 
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Sigrid Pirnipuu
 
Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDagmar Seljamäe
 
Maailm esimese maailmasõja eel I
Maailm esimese maailmasõja eel  IMaailm esimese maailmasõja eel  I
Maailm esimese maailmasõja eel INatalja Dovgan
 

Was ist angesagt? (20)

Teine MaailmasõDa
Teine MaailmasõDaTeine MaailmasõDa
Teine MaailmasõDa
 
II Maailmasõda
II MaailmasõdaII Maailmasõda
II Maailmasõda
 
Demokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MSDemokraatlik maailm pärast II MS
Demokraatlik maailm pärast II MS
 
Esimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjedEsimese maailmasõja tagajärjed
Esimese maailmasõja tagajärjed
 
Versailles` Rahu
Versailles` RahuVersailles` Rahu
Versailles` Rahu
 
KüLm SõDa
KüLm SõDaKüLm SõDa
KüLm SõDa
 
Okoloogilised tegurid
Okoloogilised teguridOkoloogilised tegurid
Okoloogilised tegurid
 
Idablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDaIdablokk.KoreasõDa
Idablokk.KoreasõDa
 
Esimene maailmasõda
Esimene maailmasõdaEsimene maailmasõda
Esimene maailmasõda
 
Maailm kahe maailmasõja vahel
Maailm kahe maailmasõja vahelMaailm kahe maailmasõja vahel
Maailm kahe maailmasõja vahel
 
Sõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailmSõjajärgne maailm
Sõjajärgne maailm
 
Vietnami sõda
Vietnami sõdaVietnami sõda
Vietnami sõda
 
Usa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõdaUsa peale ii maailmasõda
Usa peale ii maailmasõda
 
India ja Jaapan külma sõja ajal
India ja Jaapan külma sõja ajalIndia ja Jaapan külma sõja ajal
India ja Jaapan külma sõja ajal
 
NSVL ja idablokk
NSVL ja idablokkNSVL ja idablokk
NSVL ja idablokk
 
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõdaHeaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
Heaoluühiskonna kujunemine peale ii maailmasõda
 
13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia13. poliitiline ideoloogia
13. poliitiline ideoloogia
 
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
Kultuurielu Eesti Vabariigis (1920-1940)
 
Demokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastailDemokraatia 1920.-30. aastail
Demokraatia 1920.-30. aastail
 
Maailm esimese maailmasõja eel I
Maailm esimese maailmasõja eel  IMaailm esimese maailmasõja eel  I
Maailm esimese maailmasõja eel I
 

Mehr von Natalja Dovgan

Mehr von Natalja Dovgan (20)

Riigieelarve
RiigieelarveRiigieelarve
Riigieelarve
 
Maksud
MaksudMaksud
Maksud
 
Vabariigi valitsus
Vabariigi valitsusVabariigi valitsus
Vabariigi valitsus
 
Riigikogu
RiigikoguRiigikogu
Riigikogu
 
Kommunikatsioon ühiskonnas
Kommunikatsioon ühiskonnasKommunikatsioon ühiskonnas
Kommunikatsioon ühiskonnas
 
Kellest ühiskond koosneb?
Kellest ühiskond koosneb?Kellest ühiskond koosneb?
Kellest ühiskond koosneb?
 
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnadühiskonna sektorid ja valdkonnad
ühiskonna sektorid ja valdkonnad
 
Inimkonna ajaloo algus
Inimkonna ajaloo algusInimkonna ajaloo algus
Inimkonna ajaloo algus
 
Sissejuhatus vanaaega
Sissejuhatus vanaaegaSissejuhatus vanaaega
Sissejuhatus vanaaega
 
Demokraatlik ühiskond
Demokraatlik ühiskondDemokraatlik ühiskond
Demokraatlik ühiskond
 
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUSiNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
iNIMESTE VÕRDÕIGUSLIKKUS
 
Kooli juhtimine
Kooli juhtimineKooli juhtimine
Kooli juhtimine
 
Peamised usundid Eestis
Peamised usundid EestisPeamised usundid Eestis
Peamised usundid Eestis
 
Erinevad rahvused Eestis
Erinevad rahvused EestisErinevad rahvused Eestis
Erinevad rahvused Eestis
 
Ühiskond
ÜhiskondÜhiskond
Ühiskond
 
3. kodanikud ja välismaalased
3. kodanikud ja välismaalased3. kodanikud ja välismaalased
3. kodanikud ja välismaalased
 
Vana-Egiptus
Vana-EgiptusVana-Egiptus
Vana-Egiptus
 
Põhiseadus
PõhiseadusPõhiseadus
Põhiseadus
 
Põhjasõda
PõhjasõdaPõhjasõda
Põhjasõda
 
Talurahvaseadused
TalurahvaseadusedTalurahvaseadused
Talurahvaseadused
 

Kuuba kriis(hannes)

  • 1. Kuuba kriis Hannes Helemaa 12. klass Tallinna Laagna Gümnaasium
  • 2. Kuuba kriisi kujunemine • Fidel Castro võimule tulek kukutades USA-meelse diktaatori Batista. • Algasid sotsialistlikud reformid (natsionaliseerimine jne), mis teravdasid Kuuba suhteid USAga. • Kuuba ja NSVL-i suhted paranesid. • Juba suvel 1962 tõi NSV Liit Kuubale tuumalõhkepeadega strateegilised keskmaaraketid. Samuti olid Kuubal ka NSV Liidu pommituslennukid. • 22. oktoobril 1962 tegi USA president J. Kennedy avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. • Sõjaväed viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. • Oktoobri lõpus 1962 püsis umbes nädal aega USA ja NSV Liidu vahel eriti terav vastasseis. (Valitses reaalne tuumasõja oht.) Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust • Lõpuks 28. oktoobril teatas NSV Liit, et võtab raketid maha. Sellele vastuseks USA lõpetas Kuuba blokeerimise. USA viis Türgist ära ka sealt NSV Liidu peale sihtivad raketid.
  • 3. Kriisi algus • Kuuba ja Nõukogude Liit asusid kiiruga rajama Kuubale baase tuumarakettide tarbeks, mille lennuulatusse jäänuks suurem osa USA mandriosast. • Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini. • USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad. • Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hruštšov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis heidab inimkonna kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku".
  • 4. Kriisi lõpp • Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hruštšoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele. • Avalikult lammutas NSVL oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO pidi lubama USA avalikule Kuubat mitte kunagi rünnata. • Salajas nõustus USA lammutama kõik Euroopasse ja Türki paigutatud raketid. • Vaid kaks nädalat pärast kokkulepet oli NSV Liit eemaldanud Kuubalt raketisüsteemid ja nende tugivarustuse • Kuu hiljem transporditi kolme laevaga kodumaale ka Nõukogude pommilennukid. • Karantiin lõppes ametlikult kell 18.45 20. novembril 1962. • 11 kuu jooksul pärast kokkulepet, septembriks 1963 lammutati ka kõik USA relvad.
  • 5. Pildid • CIA pilt NSV-liidu ballistilisest pikamaa tuumaraketist.
  • 6. Pildid • CIA luurelennukilt tehtud pilt NSV liidu tuumarakettidest kuubas.
  • 7. Pildid • USA luurelennuk U-2 mis lasti 27. oktoobril NSV liidu raketimeeskonna poolt alla. • S-75 Dvina rakett millega millega USA luurelennuk alla lasti.
  • 8. Pildid • USA ballistiline pikamaa tuumarakett. USA lubas salaja need Türgist ja Itaaliast ära viia.
  • 9. Kasutatud kirjandus • http://et.wikipedia.org/wiki/Kuuba_kriis • http://en.wikipedia.org/wiki/Cuban_missile_crisis