6. • Riia peapiiskop-Vana-Liivimaa kõrgeim vaimulik, kellele kirikuasjades
allusid ka teised siinsed piiskopid (v.a.Tallinna piiskop).
• Piiskop- piiskopkonna kõrgeim vaimulik ja usuelu juht; kõrgeim kohtunik
usuelu puudutavates süüasjades.
• Toomkapiitel- 12 toomhärrast koosnev vaimulik kolleegium, mis tegutses
piiskopkonna peakiriku (e. toomkiriku) juures; toomhärrad valisid
piiskoppe, andsid piiskopile nõu ja viisid läbi pidulikke jumalateenistusi (e.
missasid).
• Sinod- piiskopkonna vaimulike koosolek, kelle põhiliseks ülesandeks oli
teostada vaimulikku järelevalvet visitatsioonide (e. kirikukatsumiste)
kaudu.
• Kihelkonnapreester/kogudusepreester – kihelkonnakiriku juht.
• Preestrite ülesanded: jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine
ja sakramentide (e jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud) jagamine.
8. PREESTRI ABILISED
Vikaarid - abivaimulikud
Diakonid - abivaimulikud
Köstrid – abivaimulik, kiriku vara hoidja, orelimängija, õpetaja.
Ilmikutest küünlakandjad
Kooripoisid
9. KIRIKU FUNKTSIOONID
• Ristiusu levitamine, ristirahva eest palvetamine.
• Valitsemine, valitseja korralduste edasiandmine.
• Sotsiaalhoolekanne.
• Hariduse arendamine.
• Kindlus, kaitse.
10. KLOOSTRID
Kloostrid olid ka:
• kollektiivsed mõisnikud (e omasid maavalduseid koos
talupoegadega, kellelt nõuti koormiseid ja tööd kloostri
majapidamises).
• palverändude sihtkohaks (eriti populaarne oli Pirita klooster).
• ravitsejad epideemiate ja katku ajal (sellega tegelesid kloostrite
naisharud).
11. MUNGAORDUD
Tsistertslased Algul olid kloostrid maal (Kärkna ja Padise kindlustatud
kloostrid); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda
Jumala teenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka
põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid
kloostrid ka linnades.
Dominiiklased Kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse
andmisega; kloostrid asusid linnades.
Frantsisklased Kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku
rahva hulgas; kloostrid asusid linnades.
Augustiinlased Tegutsesid alates 15.saj algusest Pirita kloostris, mis oli ainus
segaklooster Eesti alal.
20. MAARAHVAS JA RISTIUSK
• Eestlased aegamööda hakkasid loobuma oma
kõrgjumalatest ja hakkasid austama kristlaste Jumalat
• Põhjus: muistses vabadusvõitluses olid eestlaste jumalad
jäänud ristiusu jumalatele alla
• Väiksemaid jumalusi ja haldjaid austati pikka aega edasi
• Kristlikele pühakutele kanti üle muinasusundi jumalate
omadusi