1. Makroökonoomika 27.03.02
5.Väärtpaberid ja väärtpaberiturud
Teemad:
1. finantsturg;
2. investeerimine;
3. väärtpaberid;
4. väärtpaberiturg;
5. intress.
5.1Finantsturg
Ühtedel (näiteks ettevõtjatel) on palju ideid, kuid napib raha nende täideviimiseks. Teistel (näiteks
kodumajapidamistel) on ideid vähe ja raha jääb üle. Finantsturg on koht, kus kohtuvad need, kellel
raha üle ja kellel puudu. Säästjad hoiustavad ja ettevõtted laenavad.
Rahaliste vahendite üleandmine võib toimuda otseselt. Näiteks antakse oma raha mõne ettevõtte
asutamiseks. Ettevõte annab laenu andjale dokumendi, mis tõestab tema osalust ettevõttes või
kohustab võetud laenu tagasi maksma. Selliseid dokumente nimetatakse väärtpaberiteks.
Raha laenamine võib toimuda ka kaudselt. Näiteks paneb eraisik oma raha panka hoiule. Pank
laenab selle ettevõttele.
Finantsturg on säästjate ja laenajate vahendajate kogum (pank, börs, investeerimisfondid, ...).
5.2Investeerimine
Investeerimine – raha paigutamine selle suurendamise eesmärgil.
Investeerimiskoha valikul tuleb hinnata:
1. ohutust – kui turvaline on koht varguste, pankroti ja hinna languste suhtes;
2. intressi määra;
3. likviidsust – kui kergesti saad oma investeeringu rahaks muuta.
Mida likviidsem investeering, seda madalam intressimäär.
Investeerimise võimalused: Oht: Tulu: Likviidsus:
1. arvelduskonto väike väike suur
2. tähtajaline hoius – deposiit väike keskmine keskmine
3. aktsiad suur suur väike
4. riigi võlakirjad väike keskmine väike
5. investeerimisfondid keskmine suur väike
6. elukindlustus väike keskmine väike
7. ettevõtte võlakirjad keskmine keskmine väike
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 1/4

2. Makroökonoomika 27.03.02
5.3Väärtpaberid
Väärtpaber – varade omandust tõendav dokument, mis annab õiguse teatud tulule.
Väärtpaberite liigid:
1. Aktsiad:
1.1.eelisaktsia – juhtimisõiguseta;
1.2.lihtaktsia – aktsia omanikul õigus sekkuda ettevõtte juhtimisse.
2. Võlakirjad:
2.1.lühiajalised (1 aasta);
2.2.keskmised (kuni 10 aastat);
2.3.pikaajalised (üle 10 aasta):
2.3.1. obligatsioonid – väärtpaberitega kindlustatud võlakirjad;
2.3.2. debentuurid – kindlustamata võlakirjad;
2.3.3. hüpoteegid – kinnisvaraga kindlustatud võlakirjad.
5.3.1Aktsiad
Aktsia – väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa aktsiaseltsist. Aktsionär on
ettevõtte üks omanikest. Omanikul on õigus sekkuda ettevõtte juhtimisse.
Eelisaktsia eelis selgub, kui ettevõte läheb pankrotti või kui hakatakse jagama dividende.
Eelisaktsia omanik saab oma raha esimesena. Lihtaktsia omanik võib pankroti korral oma rahast
ilma jääda.
5.3.2Võlakirjad
Võlakiri – dokument, mis kohustab riiki või ettevõtet tasuma laen võlakirja omanikule teatud
kindlal kuupäeval. Võlakirja omanik ei ole ettevõtte omanik vaid võlausaldaja.
Võlakirjal on:
1. nimiväärtus – summa, mis makstakse võlausaldajale tagasi peale tähtaja möödumist;
2. maksetähtaeg – kuupäev, millal summa tagasi makstakse;
3. intressimäär – tasu selle eest, et säästja andis oma raha kasutada.
5.4Väärtpaberiturg
Väärtpaberiturg – turg, mille moodustavad kõik, kes on seotud väärpaberite ostmise ja müügiga.
5.4.1Väärtpaberituru liigid
Väärtpaberiturge võib liigitada mitme põhimõtte järgi:
1. turul pakutavate väärtpaberite järgi;
2. esmase või korduva tehingu järgi;
3. turu avatuse järgi.
Liigitus väärtpaberite järgi:
1. rahaturg – kaubeldakse lühiajaliste võlakirjadega;
2. kapitaliturg – kaubeldakse pikemaajaliste võlakirjadega ja aktsiatega.
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 2/4

3. Makroökonoomika 27.03.02
Liigitus tehingu iseloomu järgi:
1. Esmaturg – uute ettevõtete aktsiate esimene müük – emiteerimine. Raha läheb ettevõttele.
2. Järelturg – ostetud aktsiate edasimüümine. Raha läheb eelmisele omanikule.
Aktsiaturd mõjutab ettevõtet kaudselt. Näiteks kui puuduks järelturg, oleks esmaturul ostuhuvilisi
vähe.
Liigitus turu avatuse järgi:
1. avalikud börsid – tehinguid võivad teha nii börsi liikmed kui ka mitteliikmed;
2. erabörsid – tehinguid võivad teha ainult börsi liikmed.
Börse võib liigitada ka klassikalisteks (tehingud sõlmitakse suusõnaliselt kauplemiseks mõeldud
ruumis) või elektrooniliseks (tehingud sõlmitakse arvuti vahendusel).
5.4.2Aktsiate müük börsil
Börs on sõltuvalt riigist aktsiaselts (USA, GB) või riiklik asutus (Saksamaa). Börsi juhib
fondikonitee. Börsi liikmeteks võivad olla nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.
Liikmed jagunevad:
1. maakleriteks – vahendab ostjate ja müüjate soove;
2. diilerid – ostavad ja müüvad väärtpabereid.
Börsi liikmed saavad tulu vahendamisel tekkinud ostu-müügi vahest või klientide teenindamise
teenustasust.
Kindlasti oled televiisorist näinud, kuidas diilerid ja maaklerid börsil karjuvad, kätega vehivad,
ringi sebivad ja pabereid loobivad. Miks nad nii teevad?
..............................................................................................................................................................
Väärtpaberitelt teenimise viisid:
1. dividendidelt iga aasta lõpus;
2. ostu-müügi vahelt.
Investor võidab eduka majanduse tingimustes.
Investori tüübid:
Härjad – ostavad aktsiaid lootes nende hinna peatsele tõusule;
Karud – müüvad aktsiaid eeldades nende hinna jätkuvat langust.
Börsiindeks – väärtpaberite turul noteeritud (müüdavate) väärtpaberite hindade “keskmine”.
Näiteks Talse, Nikkei, Dow Jones, Nastaq, ... Börsiindeks kirjeldab riigi majanduslikku olukorda.
Ettevõtte aktsia hind kirjeldab tema majanduslikku seisundit. Börsil osalemine on ettevõttele
reklaamiks – annab tunnistust selle edukusest ja konkurentsivõimest.
Aktsiahinna langusest tingitud riskide vähendamiseks on soovitav osta mitme erineva ettevõtte
aktsiaid. Selliste aktsiate kogumit nimetatakse investeerimisportfelliks. Portfelli koostamine nõuab
teadmisi ja kogemusi.
Tallinna väärtpaberite börs on elektrooniline ja külastatav aadressil www.hex.ee
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 3/4

4. Makroökonoomika 27.03.02
5.4.3Avatud investeerimisfondid
Avatud investeerimisfondid panevad investeerimisportfelli kokku Sinu eest. Neil on vajalik teave ja
kogemused. Sina ostad fondi osakuid. Nemad hoolitsevad väärtusetute aktsiate müügi ja
soodsamate rahapaigutuste eest.
Investeerimisfirmad erinevad järgmiste näitajate poolest:
1. eesmärgid (pikaajaline-stabiilne, või lühiajaline-riskirohke);
2. teenuste hind (tehingutasu ja aastamaks);
3. tulusus.
Kui on olemas avatud investeerimisfond, siis mis asi on kinnine investeerimisfond? .......................
5.5Intress
Intress – kasvik – rahasumma mille võlausaldaja saab võlgnikult laenu saamise eest. Arvutatakse
protsentides laenu või võla summast.
Intressi määr – tulumäär – väljendatakse protsentides ajaperioodi kohta. Enamasti on määr seotud
aastaga. Näiteks aastal 2002 on Hansapanga tähtajalise hoiuse määr 4% aastas.
Intressi arvutamisel on 2 võimalust:
1. lihtintress – arvutatakse põhisummast;
2. liitintress – põhisummale liidetakse eelmise perioodi intress ja sellest arvutatakse uus intress.
Mida sagedamini intresse lisatakse, seda kiiremini summa kasvab.
Näiteks tähtajalise hoiuse puhul on tegemist liitintressiga. Intresse lisatakse iga kuu.
5.5.1Ülesanne
Sul on 5 000 kr. Paned selle panka 3-ks aastaks. Aastane intressimäär on 5%. Kui suure summa
saad Sa tagasi 3 aasta pärast, kui:
1. Juurdekasv toimub lihtintressi alusel.
2. Juurdekasv toimub liitintressi alusel. Intresse lisatakse aasta lõpus.
Lihtintress Liitintress
Summa Juurdekasv 5% Summa Juurdekasv 5%
algsumma: 5 000 kr 5 000 kr
1. aasta:
2. aasta:
3. aasta:
Kumb variant on laenuvõtja seisukohast soodsam? .........................................................................
Audentese Gümnaasium Martin Sillaots 4/4