Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015
•
0 gefällt mir•1,876 views
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015 / Presentation of Estonian management practices 2015 - summary of study commissioned by Enterprise Estonia and delivered by Estonian Business School and Civitta team (in Estonian language)
Empfohlen
Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Ähnlich wie Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015
Ähnlich wie Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015 (20)
Mehr von Marko Rillo
Mehr von Marko Rillo (19)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellitud EBS ja Civitta juhtimise uuring 2015
- 1. EAS Eesti juhtimisvaldkonna uuring 2015 Ruth Alas, Marko Rillo 07. oktoober 2015 Laadi alla: http://bit.ly/juhtimine2015
- 2. 2 Uuringu taust ja eesmärk mai – august 2015 • Kaardistada Eesti ettevõtete juhtimispraktikaid aastal 2015 ja võrrelda 2005. ja 2010 uuringutega • Anda hinnang juhtimise valdkonnas tegutsejate tegevusele • Pakkuda soovitusi juhtimisalase teadlikkuse ja võimekuse suurendamiseks
- 3. 3 Uuringu osad Ankeetküsitlus – 356 ettevõtet Personalijuhtimise ankeetküsitlus – 83 ettevõtet 25 üldist intervjuud juhtidega 4 fookusgrupi vestlust juhtide, konsultantide ja õppejõududega 17 süvaintervjuud juhtidega Kirjanduse ja konverentside ülevaade
- 4. 4 Ankeetküsitlus Töötajate arv N Osakaal (%) 1-5 86 24.2 6-9 59 16.6 10-49 122 34.3 50-249 45 12.6 250- 28 7.9 Vastanuid 340 95.5 Ei märkinud töötajate arvu 16 4.5 Kokku vastajaid 356 100.0 Tegevusvaldkond N Osakaal (%) Erafirmad 65 78.3 Avalik sektor 18 21.7 Kokku 83 100.0 Töötajate arv N Osakaal (%) 1-5 0 0.0 6-9 0 0.0 10-49 0 0.0 50-249 39 47.0 250- 44 53.0 Vastanuid 83 100.0 Eesti juhtimispraktikate ankeet, mai 2015 CRANET ankeet – personalijuhtimine ja töökorraldus 2015 • Ankeetidele vastas 356 ettevõtet, millest üle 10 töötajaga ettevõtteid 195 (2011. aastal oli vastajaid 200) • Lisaks viisime läbi rahvusvahelise personalijuhtimise uuringu, millel vastas 83 ettevõtet. Selle uuringu tulemusi on võrreldud Soomega
- 5. 5 Ankeedile vastanute profiil (N=356) Tegevusala EMTAK järgi N Osakaal (%) A. Põllu-, metsamajandus ja kalandus 14 3.93 B. Mäetööstus 3 0.84 C. Töötlev tööstus 47 13.20 D. Elektrienergia ja gaasivarustus 2 0.56 E. Veevarustus, kanalisatsioon, jäätmekäitlus 11 3.09 F. Ehitus 31 8.71 G. Hulgi- ja jaekaubandus 65 18.26 H. Veondus ja laondus 17 4.78 I. Majutus ja toitlustus 18 5.06 J. Info ja side 13 3.65 K. Finants- ja kindlustustegevus 18 5.06 L. Kinnisvaraalane tegevus 8 2.25 M. Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 9 2.53 N. Haldus- ja abitegevused 7 1.97 O. Avalik haldus ja riigikaitse 6 1.69 P. Haridus 14 3.93 Q. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 14 3.93 R. Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 10 2.81 S. Muud teenindavad tegevused 49 13.76 Kokku 356 100.00
- 6. 6 Intervjuud • 25 poolstruktureeritud intervjuud erineva suuruse ja sektorite organisatsioonide juhtide seas • 4 fookusgruppi 17 inimesega, sh firmajuhtide, konsultantide ja kõrgkoolide õppejõududega • Lisaks 17 temaatilist süvaintervjuud Ülevaated • Juhtimisalaste publikatsioonide analüüs 2011-15: ilmunud raamatud ning juhtimisalased artiklid praktikute ja teadusajakirjades • Toimunud juhtimisalased konverentsid 2011-15 nii praktikutest kui ka teadlastest esinejatega Intervjuud ja ülevaated
- 7. 7 Tulemused • Juhtimislõhe ettevõtete vahel suureneb • Paindlikkus ja kontroll ei ole tasakaalus, vaid jaotub eri firmade vahel • Organisatsioonikultuuri ülesandemõõde kaalub suhtemõõte üles
- 8. 8 Arendustegevused • Organisatsiooni arendamise valdkondadest olid 2010. uuringus populaarseimad põhitegevus, müük ja turundus. • 2015. aastal järgnes põhitegevusele ja müügile organisatsioonikultuuri arendamine Juhtimistööriistad 2011-2015 olid ettevõtted enim kasutanud • Võrdlus parimaga • Õppiv organisatsioon • Väärtuspõhine juhtimine Trendid Pehme poole osatähtsus tõuseb
- 9. 9 Missugused juhtimisalased tegevused aitaksid teie arvates kõige rohkem kaasa tulemuste parandamisele? • Õigete inimeste valik • Meeskonna kaasamine • Osakondade vaheline koostöö ja meeskonnatöö parendamine • Inimeste julgustamine • Delegeerimine • Laiapõhjalisem suhtlus
- 10. 10 Motiveerimine • 2010. aastal motiveeris töötajaid enim juhtkonna usaldusväärsus, millele järgnes töötajate väärtustamine ettevõtte poolt ja ettevõtte hea maine. • 2015. aastal motiveeris töötajaid kõige enam see, kui ettevõte neid väärtustab. Sellele järgnesid avatud pingevaba tööõhkkond ja juhtkonna usaldusväärsus
- 11. 11 Personalijuhtimine • Eestis kuulub personalijuht harvem ettevõtte juhtkonda kui Soomes (58 ja 78%) • Strateegia väljatöötamisse kaasatakse Soomes personalijuht varem kui Eestis (63 ja 52%) • Valikuotsused tehakse Soomes kollektiivsemalt kui Eestis • Eestis ei ole eri gruppidele suunatud programme • Eestis töötasu rohkem individuaalsete lepingute alusel • Soomes pakub 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme, siis meil lubab paindlikkust 58% firmadest
- 12. 12 Eesti firmad aastal 2015 Asju hoitakse hästi käimas, uusi ideid vähevõitu • Firmad on valdavalt üle kapitaliseeritud – paljudel on palju vaba raha, samas ollakse ettevaatlikud • Efektiivsus on suurenenud, eriti valdkondades kus on tugev (välis)omaniku surve • Firmajuhtide peamine väljakutse on: "Kuidas kasvada 0-kasvu tingimustes?" • Innovaatilisus on jäänud teiseplaaniliseks – tähelepanu on masinavärgi käimas hoidmisel • Uued ideed sünnivad pigem koos uue ettevõttega
- 13. 13 Juht aastal 2015? 5 tüüpi juhte ja juhtimispraktikaid Klassikalised Eesti omanikud Tugev omanik, kes hingab juhile kuklasse Ad hoc praktikad: pragmaatilised, kiired otsused, aeg-ajalt provintslikud Välisfirma "Eesti tsehh" Vastutus, aga vähe otsustusõigust Tuginevad kontserni / emafirma juhtimis- praktikatel Sõltumatud juhid Juhid, kes tulid hästi majandus- langusest läbi ja saavutasid vabad käed On ise juhtimispraktikad kujundanud #EstonianMafia Alustavad firmad, suunatud globaalsele kasvule Juhtimispraktikad tuginevad visioonil ja väärtustel Saneerijad Kogenud juhid, käivad firmast firmasse asju korda ajamas Juhtimispraktikad sõltuvad konkreetse firma kitsaskohtadest
- 14. 14 Viimaste aastate Eesti juhtide karjäär Liikumine on suurenenud • Juhtide vahetus on sagedane, sh põlvkondade vahetus: • Omanik-juhist ainult omanikuks: • Seoses süsteemide puudumise ja usaldusprobleemidega raske rolli vahetada • Ettevõtjaks • "Keegi mind enam tööle ei võta, lihtsam oma asi käima panna" • Keskastme juhiks või valdkonna spetsialistiks • "Tunnen, et mõnusam on kitsast rida ajada ja kasulik olla" • Liikumine juhina Eestist välja ja tagasi aktiivsem: • Üks olulisemaid juhtimispraktikaid arendavaid tegevusi • Erasektori ja avaliku sektori vahel väga vähene: • Liikumine toimub vaid erandjuhtudel (kuldsed käerauad)
- 15. 15 Väikefirma: 1-2 juhtkonna liiget • Tegevjuht • Valdkonna juht Üle 250 töötaja: 3 juhtkonna liiget • Tegevjuht • Finantsjuht • Suurema üksuse juht • Naiste osakaal juhtkonnas: 27.0% • Alla 35-aastaseid: 14.1% • Üle 55-aastaseid: 25.8% • Välismaalaseid: 9.7% Eesti firma juhtkond aastal 2015? Tavapärane firma juhtkond
- 16. 16 • Naisi on enam teeninduses, finantssektoris ja avalikus sektoris • Naisi esineb 42.7% firmade juhtkondades • Naiste osakaal juhtkonnas: 27.0% • Naised on tegevjuhid, finantsjuhid või personalijuhid Eesti suurfirmade juhtimine on jätkuvalt pigem meestekeskne – kõrge on segregatsioon 28.1 28.1 7.9 14.6 12.4 27.0 12.1 7.0 9.3 Tegevjuht Finantsjuht Arendusjuht Turundusjuht Müügijuht Personalijuht Teenindusjuht Tootmisjuht Kvaliteedijuht Kui naised on juhtkonnas, siis mis on nende amet (%)
- 17. 17 • Intervjuudes arvati, et "Avatus ja koostöövalmidus on suurem – arvamusfestivali vaim on jõudnud ka firmadesse", aga ankeet … Kes osalevad strateegilise tegevuskava koostamisel? 2010. aastal 10-… töötajat (N=195) 2015. aastal 10-… töötajat (N=190) m m Omanikud 3.41 4.32 Tegevjuht 4.47 Tippjuhid 4.68 Personalijuht 2.51 Turundusjuht 2.40 Tootmis- või teenindusjuht 2.88 Finantsjuht 3.35 Kesktaseme juhid 4.14 2.67 Esmatasandi juhid 3.40 2.11 Spetsialistid 3.23 2.24 Esmatasandi töötajad 2.20 1.71 Ettevõttevälised konsultandid 1.87 1.96 Juhtimispraktikad aastal 2015? Otsustusõigus 2010 … 2015: omanik ja tegevjuht kavandavad rohkem, teised vähem
- 18. 18 Kavandamise praktikad ja muud juhtimistöövahendid • Kavandamishorisont on jäänud lühemaks – parem kohanemisvõime, samas oht inimeste motivatsioonile • Põhiline kavandamise töövahend on rulluv 12-kuuline eelarve, mida uuendatakse kord kvartalis • Juhtimispraktikad: • Tähtsamaks on muutunud "pehmed teemad" – töötajate üle- organisatsiooniline arendamine, koostööpraktikad • Olulise teemana on lisandunud mentorlus (varieerub – coaching, kovisioon, supervisioon, personaalne tugi), mida kasutavad paljud suuremad firmad ja avaliku sektori organisatsioonid
- 19. 19 Oleme teadlikult kasutanud nimetatud praktikaid (… viimase 4 aasta jooksul) 2010. aastal 10-… töötajat (N=190) 2015. aastal 10-… töötajat (N=195) % % Õppiv organisatsioon 49.5 54.9 Isejuhtivad meeskonnad 38.2 34.9 Tarneahela juhtimine 25.0 24.6 Terviklik kvaliteedijuhtimine 56.4 50.8 Äriprotsesside ümberkorraldus 63.7 50.3 Võrdlus parimaga 54.4 56.4 Kliendisuhete juhtimine 51.5 49.2 Väärtuspõhine juhtimine 48.0 49.7 Tasakaalus tulemuskaart 42.2 23.1 Juhtide coaching 35.3 • Juhtimistööriistade kasutamine on samal tasemel, aga neid ei väärtustata: • Mürgitus "bürokraatlikest süsteemidest" Juhtimispraktikate muutumine 2010-15
- 20. 20 Töösuhte muutumine – töötajad eeldavad paindlikkust: nt isiklikud OÜd • Paljudel keskastme juhtidel on "isiklik OÜ", mille kaudu pakutakse samu teenuseid, mille vallas tööd tehakse (eetika probleemid, samas paindlikkus ja vabadus) • Suurtel firmadel võib minna palju aega ja energiat huvide konflikti jälgimiseks • Teemad on projektipõhiseks muutmas • Vaba aeg, perekond, tervis, jooga ja spirituaalsus on juhtide seas olulisemad.
- 21. 21 % organisatsioone, kes lubab paindlikku tööaega kasutada Eesti Soome Ei lubata 32% 9% Kasutab 1-5% töötajaist 31% 21% Kasutab 6-10% 12% 13% Kasutab 11-15% 5% 9% Kasutab 16-20% 4% 11% Kasutab 21-50% 4% 10% Kasutab enam kui 50% 13% 28% • Kui Soomes pakub näiteks 91% firmadest erinevaid paindlikke töövorme (sh 42% lubavad teatud piirini kodust töötada), siis meil lubab paindlikkust 58% firmadest ja vaid 20% ettevõtetest on Eestis kodust töötamine lubatud mõnele oma töötajale Aga nagu juba mainisime - võrreldes Soomega pakuvad Eesti juhid töötajatele vähe paindlikkust % organisatsioone, kes lubab töötajatel osaliselt kodust töötada Eesti Soome Ei lubata 80% 58% Kasutab 1-5% töötajaist 18% 29% Kasutab 6-10% 1% 3% Kasutab 11-15% - 3% Kasutab 16-20% - 3% Kasutab 21-50% - 2% Kasutab enam kui 50% 1% 1%
- 22. 22 Juhtide ja spetsialistide arendamine • Oluliseks suurfirmade juhtide ja personali täiendajaks on saanud lisaks põhjamaade ülikoolidele … • … nüüd ka juba Euroopa tippülikoolid: • INSEAD (LinkedIn põhjal Eestist 39) • LSE - London School of Economics (34) • London Business School (17) • IMD (12) • Henley (11) • University of St.Gallen (7) • IESE (6)
- 23. 23 Juhtimiskoolitus, konsultatsioon ja konverentsid • Koolituste vorm on muutumas. 1-2 päevased koolitused on asendumas konkreetsele organisatsioonile kohandatud arenguprogrammidega, mida suudavad pakkuda suured tegijad. • Konverentsid: • Eestlased käivad palju NBF-l või väliskonverentsidel • Äripäev on haaranud Eestis valdava osa konverentside turust • Koolituste, konsultatsiooni ja konverentsi kasutaja on polariseerunud: • Koolitusi ja nõustamist ostavad ÄP Top 100 ja avalik sektor. Seoses teadmise kättesaadavusega tuginetakse rohkem oma ressurssidel: "Üle nädala laseme olulistel teemadel üksteistele ettekandeid teha" • Start-up firmades ei olda nõus koolituste eest maksma • EASi ja TTA tasuta koolitused on toonud alla koolituste hinnad (võrdluses 10 aasta tagusega) ja seeläbi on koolitusturg "rikutud"
- 24. 24 Juhtimise-alased raamatud ja artiklid • Põhjalik langus eestikeelsete juhtimisalaste raamatute väljaandmises viimase 5 aasta jooksul: • 2005…10: 202 eestikeelset raamatut, • 2011…15: 58 eestikeelset raamatut • Meedia (Director, Forbes, ÄP juhtimise-eri) on muutunud juhtimise-kesksetest väljaannetest äriteemalisteks väljaanneteks
- 25. 25 Eraldi teema - riigi roll on muutunud domineerivalt liiga oluliseks • Halduskoormuse kasvu üle kurtsid kõik sektorid • Riigihanked üha keerulisemad • Finantsinspektsioon börsifirmade puhul "vinti üle keeramas" • Tarbijakaitse ja statistikaameti nõuded, mis ületavad mõistliku äritegemise piirid • Paljud otsivad võimalusi töö tegemiseks ja uute ärimudelite genereerimiseks "riiki ignoreerides" • Pariteetne lahendus: riik panna reeglistikku muutma, et nad oleksid sunnitud vastama 30 päeva asemel 5 päeva jooksul, et juhatada kätte teemad, millega ei peaks üldse tegelema
- 26. 26 Sõnumid EASile juhtimise-alaste meetmete osas • Enamasti ollakse ühel meelel, et juhtimise vallas pole enam turutõrget, millega EAS peaks tegelema, kuna juhtimise-alane oskusteave on vabalt saadaval • EAS võiks lõpetada juhtimise-alase nõustamisteenuse ja subsideeritud koolituste pakkumise, et anda konverentsi- ja koolitusturule ruumi • Võimalikud meetmed: • Keskenduda ekspordi ja ettevõtliku vaimu propageerimisele • Juhtimisvaldkonna auhinnad, et promoda parimaid • Toetada MTÜde juhtimispraktikate koolitust • Toetada nõustamis- ja koolitusfirmade klastri loomist • Ühendada ülikoolide juhtimise õppejõude praktikutega
- 27. 27 Kokkuvõtteks • Firmade juhtimispraktikates on äärmused suurenenud • Naised, noored ja välismaalased on juhtimisest eemal • Kavandamine 1 aasta kaupa • Innovatsioon ja eksport on vähem olulised kui 5 aasta eest • Peab oluliseks enda vaba aega, mida alluvatele ei luba • Ei taha juurde õppida ega nõu küsida • Peab palgatöö kõrval oma firmat ja ajab oma asja