![SEE EI OLE SEE … ,[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object],[object Object]]()
Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Empfohlen
Empfohlen (20)
OpenStreetMap (Marek Karm)
- 1. OpenStreetMap Marek Karm EGEA Kevadkool 2011 Kooraste, 20. mai
- 11. OSM vs Google Maps
- 12. OSM vs Google Maps
- 13. Google Maps-i vea näide
- 18. MapOSMatic
- 25. ISE KAARDI TÄIENDAMINE 4 ENNE
- 27. ISE KAARDI TÄIENDAMINE 6
- 28. ISE KAARDI TÄIENDAMINE 7
- 29. ISE KAARDI TÄIENDAMINE 8
- 30. ISE KAARDI TÄIENDAMINE 9 PÄRAST
- 38. TÄNAN TÄHELEPANU EEST! Esitlus on saadaval: http://www.slideshare.net/marek9134/ ... Kasulikud viited: http://www.maakaart.ee/ http://www.openstreetmap.org/ http://oobrien.com/oom/ http://maposmatic.org/ http://maperitive.net/ http://www.facebook.com/#!/Maakaart
Hinweis der Redaktion
- Kuna sõna “street” esineb ka Google Street View-i rakenduses, millega saab vaadata suuremate linnade fotosid tänavatelt. Et siis ärgem ajagem kahte asja sassi.
- OpenStreetMap (edaspidi OSM) on nagu kaardiandmete vikipeedia, kus kõik inimesed võivad kaarti kasutada, täiustada, parandada ja andmeid kasutada. Üldpõhimõte nagu vikipeedial, kuid objektiks on kaart. OSMi kaarti täiendatakse vaid nende andmetega, mis on vabalt saadaval ehk ei oma kasutuspiiranguid ega autoriõiguseid. Eestis koordineerib informatsiooni ja sellealast tööd MTÜ Avatud Maakaardi Selts. Maailmas on üle 300 000 registreeritud kasutaja. Usun, et suur enamus nendest on asjahuvilised ning meelega kaardiandmeid ei saboteerita.
- MTÜ Avatud Maakaardi Selts on organisatsioon, mille tegevuse eesmärgiks on vaba geoinfo kogumine, korrastamine, talletamine ning levitamine. Avatud Maakaardi Selts teeb seda nii oma liikmete kui teiste asjast huvitatud isikute ja organisatsioonide ühise välitöö kui avalikest andmeallikaist pärit andmete koondamise kaudu. Näiteks Maa-amet lubab oma WMS-teenust kasutada OSM-i täiendamiseks või Tartu linn jagas oma kaardiandmed tasuta. Eraisikud peamiselt ise liiguvad maastikul ning kaardistavad objekte GPS-ide jms abil. Kõik projekti raames kogutud andmed talletatakse globaalse projekti OpenStreetMap raames ning on kõikidele soovijatele kättesaadavad vaba kasutust võimaldava litsentsi ( Creative Commons Attribution Share-Alike v 2.0 ) alusel ning varsti ka Open Database License alusel.
- WMS ehk Web Map Service on avalik teenus ehk Maa-ameti andmeid on võimalik aluskaardina kasutada erinevate GIS-i tarkvaradega või siis OSM-i puhul
- Avatud Maakaardi Selts on OpenStreetMap Foundation-i assotsieerunud liige. Avatud Maakaardi Selts usub, et kaardiandmete kogumine süvendab inimeste sidet kodukoha, selle kultuuri, ajaloo, geograafia ja loodusega ning loob uusi võimalusi ühistegevuseks. Nende võimaluste realiseerimiseks teeme koostööd kohalike omavalitsuste, kartograafiafirmade, energeetika- ja sideettevõtete, keskkonnakaitse- ja kultuuriorganisatsioonide ja muude andmeid haldavate organisatsioonidega, samuti riigiasutuste ja ministeeriumidega.
- Kõige tõhusam on siiski alla laadida ise kogutud andmeid, sest nii kvaliteet tagatud. Kaardile võib kanda väga palju erinevaid objekte. Osa neist kantakse kaardile ning osa jäävad atribuutväärtustena. Kaardile kantakse näiteks neid objekte: bensiinijaamad, teerajad, trepid, wifi levialad, kaupluste lahtiolekuajad, majad, pingid, bussiliinid, valgusfoorid, kioskid, suusarajad, tenniseväljakud, tammid, hekid, majanumbrid jpm.
- Igasuguseid andmeid hoonete (maja numbrid) ja teede kohta (tänavate nimed) võib julgesti lisada. Tuleb austada teiste tehtud tööd ning kontrolli alati enne enda andmeid või arvamusi, kui soovid teha parandusi (nt täpsustad teeraja kuju vms). Selle kaardi oluline pluss on see, et kui kodu ümbruses on midagi oluliselt muutunud, võib seda kaardil parandada väga lühikese aja jooksul. Samas kui mõnel teisel kaardil parandatakse see viga alles palju hiljem ära. Kaart ei pea vastama stiiliühtsusprintsiibile, sest linnapiirkonnad on reeglina palju detailsemalt kaardistatud kui maapiirkonnad.
- Sageli küsitakse, et kui Google, Regio jt detailsed kaardiandmed ja tasuta teenused on juba olemas, et miks seda vaja on. Peamine sisuline erinevus on avatuses: kommertsfirmade andmed on kontrollitud ülal-alla põhimõttel ja kuuluvad konkreetsele firmale, kes neid jagab jaopärast (sageli kalli raha eest) uuendades neid eelkõige seal, kus see on äriliselt kasulik. OpenStreetMap-i andmed on loodud kodanikualgatuse korras, kuuluvad kõikidele ja neid saavad kõik soovijad täiendada. Avatusest tulenevad mitmed eelised, üks neist on andmeuuenduse kiirus. Näiteks Tartu uus Vabaduse sild jõudis OpenStreetMap kaardile peaaegu reaalajas, loetud minutitega. Google-i kaardi uuendamine enamikes riikides võtab aega alati kuid, tsükkel Eestis võib olla isegi mitu aastat. Teine eelis on detailsus: kõige paremini teavad oma koduümbrust kohalikud, ning nemad saavad lisada ning hoida uuendatuna detaile mida ülalt-alla põhimõttel koguda on niivõrd töömahukas, et see pole realistlik. Näiteks on huvilised Berliini loomaaia kõik puurid juba ära kaardistanud; järgmise sammuna võiks seda teha keegi ka Tallinnas.
- Uus Mäo ümbersõit on Google Maps-is ikka veel puudu.
- See on üks veebileht, kus saad ise vabalt valitud linna kaardi omale printida nii, et üks lk on kaart ja teine lk on tänavate register. See käib nii: …
- Kaardistuspidu on üritus, kus saadakse kokku ning eesmärgiks on teatud piirkonna väga detailne kaardistamine, nt mõne linna keskus vms. Enne kaardistama minekut aga tehakse algajatele väike koolitus, kus tutvustatakse OSM-i põhimõtteid ja õpetatakse kaardistamist.
- 6. – 7. maini toimus Haapsalus õpilaste geograafia olümpiaadi vabariiklik voor. Kui muidu on pühapäeval toimunud orienteerumine, GPS-iga orienteerumine lühima distantsi peale, siis seekord oli neil kavas kaardistusvõistlus. Avatud Maakaardi Selts hindas seda kui suurimat Mapping Party-t, sest sellel osales üle 80 osavõtja 15 võistkonnas. Jooniselt on näha, et oranžid jooned on juurde kaardistatud objektid.
- Kui on soov ise kaarti täiendada nii, et sa ise reaalselt kogud andmeid, siis selleks on vaja mingisugust GPS-seadet, mis salvestaks koordinaate võimalikult täpselt. GPS-seadmeid on erinevaid, on tavalisi käsi-GPS-e, autonavisid, GPS-logereid ja käekelli, millel on GPS. Põhiline on ka see, et koordinaatandmed saaks arvutisse laadida. Failiformaat, mida OpenStreetMap-is tahetakse, gpx ehk faililaiend peab olema .gpx.
- Toon siinkohal ühe näite. Läksin siis mina teisipäeva õhtul jooksma. Koordinaate salvestasin GPG-logeriga. Läbisin siis sellise teekonna (kaardid). Põhirõhu panin EMÜ dendropargi jooksuradade kaardistamisele.
- Minu kaardistus nägi välja selline, et liikusin mööda radu ning seda võimaluse korral vähemalt 2 korda, et oleks siis võtta keskmine. Käänupunktides ja pööretel liikusin aeglaselt, et GPS-vastuvõtja suudaks koordinaate täpselt salvestada. Pärast kõike laadisin arvutisse GPS-andmed gpx-failina. Gpx-faili on kindlasti võimalik saada selle tarkvaraga, mis on antud GPS-seadmega kaasa. Selline nägi välja OpenStreetMap enne minu kaardistusandmete lisamist. Näiteks sellel kaardiosal spordipargi rajad lisasin ma sügisel kaardile. Kuid kui vaadata seda dendropargi osa, siis see on üsna tühi, kuigi seal on radu jm, nagu on näha sellel orienteerumiskaardi fragmendil.
- Gpx-faili lisamine pole raske. Selle leiab menüüst lihtsasti üles. … “Redigeeri” – sealt saab raja kuju muuta, kui sa oled väljas ainult 1 raja kaardistanud ja siis salvestad raja ära. Kui on aga lihtsalt üks teekond, siis tuleb teha nii:
- Tsüaaniga on kaardil see see gps-jälg, mis pole sugugi antud juhul hea kvaliteediga, sest maastikul olemise ajal oli pilves ilma ja sadas veidi vihma ning ka metsatukk halvendas veidi gps-andmete täpsust. Kui ma hakkan radu OSM-i kaardile kandma, siis mul on kõrval näiteks sama ala orienteerumiskaart või muudel juhtudel mõni muu kaart, millelt ma saan kontrollida veidi andmete loogilist õigsust. Kui tehtud, siis on salvestamine. Siis joonistan juurde järgmise rajajupi ja salvestan jne. Lõpuks seda gps-jälge ennast vaja polegi enam, kuid ta võib jälgede andmebaasi jääda.
- Kui me tuleme EMÜ dendropargi ala juurde tagasi, siis alguses oli kaart selline ja pärast selline.
- Kaardi täiendamisel on võimalik kasutada ka rakenduses saadaval olevaid satelliidipilte, mille järgi võib lisada kaardile teid, hooneid jm objekte, mis on ära tuntavad. Satelliidipildid on linnade kohta suurema resolutsiooniga (majad on eristatavad), kuid maapiirkondade kohta ei kannata nende satelliidipiltide järgi midagi kaardile kanda. Pärast seda vaatame veel mõningaid veideosid
- Et Eesti OpenStreetMap kogukond toimiks paremini, siis siin slaidil on hetke aktiivsete infokanalite kontaktid, et saaksite sealt valida meelepärase. Nii saame korraldada näiteks mapping party-sid paremini ja arutada, kuidas Eestimaad oleks kõige parem kaardistada. Info ja arutelud alates algajatest kuni spetsialistideni on vastavas e-posti listis.´slaidil on ka aadress, kus selle listiga liituda saab ning ka viide listile, kus on võimalik seda lihtsalt lugeda. Uudised on Maakaardi enda kui ka Facebook-i lehel . Facebook-i lehel siis saab kirjutada, kommenteerida jne.