SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 10
Koostanud Lea Seero
              2012
   … kui näitekirjanduse traagiline žanr ja
    teatrietendus saab aluse Vana-Kreekast
    veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusest.
   Hiljem sai keskseks teemaks inimelu üldistav
    käsitlemine.
   Tragöödia hiilgeajad on olnud:
   V saj eKr Kreekas ( Sophokles, Euripides )
   XVI saj Inglismaal ( Shakespeare )
   XVII saj Prantsusmaal ( Racine, Corneille )
    kangelane, eriline inimene, jumal või ülik
    (Oidipus, Hamlet)
   Kangelase eetilisus (Hamlet)
   Traagiline situatsioon, kuhu tegelane satub
    mingi juhusliku eksimuse tõttu (Oidipus)
   Positiivse lahenduseta olukord (Hamlet)
   Õnnetu lõpp (Oidipus, Hamlet)
   Kaasaegses tragöödias on kangelane
    vastamisi ühiskonnaga (Kitzbergi „Libahunt“)
   ABSURDITEATER                 TRAGIKOMÖÖDIA
   Modernistlik suund , sai       Ühendab tragöödia ja
    alguse Prantsusmaalt            komöödia tunnusjooni.
    1950.-1960ndatel               Traagiline ületatakse
    aastatel.                       naeru abil, koomilise
   Näitab maailma                  pealispinna all on
    kaootilisust ja                 traagika.
    inimeksistentsi sihitust
   Kasutatakse vanast
    rahvateatrist pärit võtteid
    – pantomiimi, groteski.
E. IONESCO, E. ALBEE,             MOLIERE, A. CAMUS,
S. BECKETT                        H. PINTER
   … arenes välja Dionysose pidustuste
    lõbusamast ja erootilisemast osast.
   Klassikalist komöödiat käsitleti tragöödia
    vastandina, madala žanrina, mille tegelased
    on lihtsad inimesed.
   Kaasajal puuduvad komöödial piirangud.
   Lõpp on tavaliselt õnnelik
   SITUATSIOONIKOOMIKA – kujutatakse mingit
    naljakat olukorda (Vilde „Pisuhänd“).
   KARAKTERIKOOMIKA – kujutatakse mingit
    naljakat tegelast või tegelase mingit
    taunitavat omadust, mis on tihti
    hüperboliseeritud (Piibeleht).
   SÕNAKOOMIKA – kasutatakse naljakaid
    väljendeid, võrdlusi, irooniat (Vestmann)
   FARSS – labasevõitu situatsioonikoomika,
    füüsilised naljad, llialdused.
   JANT – lihtne lühike naljalugu (Koidula
    „Saaremaa onupoeg“).
   SKETŠ – lõbus-irooniline lühinäidend ,näiteks
    estraadikavad.
   SATIIR – mingi ühiskondliku pahe
    teravmeelne hukkamõist. („Tartuffe“)
   … tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja
    koomiline element vahelduvad. Žanr arenes
    välja alles 18. sajandil, kui oluliseks
    publikuks teatris sai keskklass, kes ootas
    tuttavate teemade käsitlemist. Teatrist sai
    igapäevaelu kujutaja.
   19. saj sai draamast juhtiv žanr, muutudes
    dramaatika sünonüümiks.
   KARAKTERDRAAMA – keskmes tegelaste
    kujutamine
   PSÜHHOLOOGILINE DRAAMA – keskmes
    tegelaste hingeelu kujutamine
   OLMEDRAAMA – keskmes igapäevaelu
    kujutamine
   IDEEDRAAMA – keskmes mingite ideede
    kujutamine, propageerimine või
    kritiseerimine
   AJALOOLINE DRAAMA – keskmes ajaloolised
    sündmused
Dramaatika

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt? (20)

Proosažanrid
ProosažanridProosažanrid
Proosažanrid
 
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofiaVana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
Vana kreeka teater, kirjandus ja filosoofia
 
Modernistlikud suunad
Modernistlikud suunadModernistlikud suunad
Modernistlikud suunad
 
Vanakreeka teater
Vanakreeka teaterVanakreeka teater
Vanakreeka teater
 
Kirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljelKirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljel
 
Bulgakov
BulgakovBulgakov
Bulgakov
 
Novell
NovellNovell
Novell
 
Romantism
RomantismRomantism
Romantism
 
Kreeka jumalad
Kreeka jumaladKreeka jumalad
Kreeka jumalad
 
Ilukirjanduse põhiliigid
Ilukirjanduse põhiliigidIlukirjanduse põhiliigid
Ilukirjanduse põhiliigid
 
William Shakespeare
William ShakespeareWilliam Shakespeare
William Shakespeare
 
Andrus KiviräHk Mirjam
Andrus KiviräHk MirjamAndrus KiviräHk Mirjam
Andrus KiviräHk Mirjam
 
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
 
Friedebert Tuglas1
Friedebert Tuglas1Friedebert Tuglas1
Friedebert Tuglas1
 
Modernism
ModernismModernism
Modernism
 
Kirjandite tüüpvigu
Kirjandite tüüpviguKirjandite tüüpvigu
Kirjandite tüüpvigu
 
Uudise struktuur
Uudise struktuurUudise struktuur
Uudise struktuur
 
Keskaeg ja kirjandus
Keskaeg ja kirjandusKeskaeg ja kirjandus
Keskaeg ja kirjandus
 
Keskaja kirjandus1
Keskaja kirjandus1Keskaja kirjandus1
Keskaja kirjandus1
 
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
 

Ähnlich wie Dramaatika

Ähnlich wie Dramaatika (8)

Prantsuse romantismi peaesindaja
Prantsuse romantismi peaesindajaPrantsuse romantismi peaesindaja
Prantsuse romantismi peaesindaja
 
E:\i kursus\keskaja kirjandus1
E:\i kursus\keskaja kirjandus1E:\i kursus\keskaja kirjandus1
E:\i kursus\keskaja kirjandus1
 
Realism3
Realism3Realism3
Realism3
 
Kirjandus
KirjandusKirjandus
Kirjandus
 
Juhan Viiding
Juhan ViidingJuhan Viiding
Juhan Viiding
 
20.sajandi draamakirjandus
20.sajandi draamakirjandus20.sajandi draamakirjandus
20.sajandi draamakirjandus
 
Merimee
MerimeeMerimee
Merimee
 
Eesti kirjandus 1922 1940
Eesti kirjandus 1922 1940Eesti kirjandus 1922 1940
Eesti kirjandus 1922 1940
 

Mehr von leaseero

Mehr von leaseero (7)

Novell
NovellNovell
Novell
 
Novell
NovellNovell
Novell
 
Miniatuur
MiniatuurMiniatuur
Miniatuur
 
Eepika
EepikaEepika
Eepika
 
Eepika
EepikaEepika
Eepika
 
Dramaatika
DramaatikaDramaatika
Dramaatika
 
Dramaatika
DramaatikaDramaatika
Dramaatika
 

Dramaatika

  • 2. … kui näitekirjanduse traagiline žanr ja teatrietendus saab aluse Vana-Kreekast veini- ja viljakusjumala Dionysose kultusest.  Hiljem sai keskseks teemaks inimelu üldistav käsitlemine.  Tragöödia hiilgeajad on olnud:  V saj eKr Kreekas ( Sophokles, Euripides )  XVI saj Inglismaal ( Shakespeare )  XVII saj Prantsusmaal ( Racine, Corneille )
  • 3. kangelane, eriline inimene, jumal või ülik (Oidipus, Hamlet)  Kangelase eetilisus (Hamlet)  Traagiline situatsioon, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu (Oidipus)  Positiivse lahenduseta olukord (Hamlet)  Õnnetu lõpp (Oidipus, Hamlet)  Kaasaegses tragöödias on kangelane vastamisi ühiskonnaga (Kitzbergi „Libahunt“)
  • 4. ABSURDITEATER TRAGIKOMÖÖDIA  Modernistlik suund , sai  Ühendab tragöödia ja alguse Prantsusmaalt komöödia tunnusjooni. 1950.-1960ndatel  Traagiline ületatakse aastatel. naeru abil, koomilise  Näitab maailma pealispinna all on kaootilisust ja traagika. inimeksistentsi sihitust  Kasutatakse vanast rahvateatrist pärit võtteid – pantomiimi, groteski. E. IONESCO, E. ALBEE, MOLIERE, A. CAMUS, S. BECKETT H. PINTER
  • 5. … arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast osast.  Klassikalist komöödiat käsitleti tragöödia vastandina, madala žanrina, mille tegelased on lihtsad inimesed.  Kaasajal puuduvad komöödial piirangud.  Lõpp on tavaliselt õnnelik
  • 6. SITUATSIOONIKOOMIKA – kujutatakse mingit naljakat olukorda (Vilde „Pisuhänd“).  KARAKTERIKOOMIKA – kujutatakse mingit naljakat tegelast või tegelase mingit taunitavat omadust, mis on tihti hüperboliseeritud (Piibeleht).  SÕNAKOOMIKA – kasutatakse naljakaid väljendeid, võrdlusi, irooniat (Vestmann)
  • 7. FARSS – labasevõitu situatsioonikoomika, füüsilised naljad, llialdused.  JANT – lihtne lühike naljalugu (Koidula „Saaremaa onupoeg“).  SKETŠ – lõbus-irooniline lühinäidend ,näiteks estraadikavad.  SATIIR – mingi ühiskondliku pahe teravmeelne hukkamõist. („Tartuffe“)
  • 8. … tõsise konfliktiga näidend, kus traagiline ja koomiline element vahelduvad. Žanr arenes välja alles 18. sajandil, kui oluliseks publikuks teatris sai keskklass, kes ootas tuttavate teemade käsitlemist. Teatrist sai igapäevaelu kujutaja.  19. saj sai draamast juhtiv žanr, muutudes dramaatika sünonüümiks.
  • 9. KARAKTERDRAAMA – keskmes tegelaste kujutamine  PSÜHHOLOOGILINE DRAAMA – keskmes tegelaste hingeelu kujutamine  OLMEDRAAMA – keskmes igapäevaelu kujutamine  IDEEDRAAMA – keskmes mingite ideede kujutamine, propageerimine või kritiseerimine  AJALOOLINE DRAAMA – keskmes ajaloolised sündmused