1. Kristiina Mäll, Kristiina Nool, Mari-Liis Raave,
Merike Teder, Agne Donjak, Kätlin Kroon, Riin
Raukas, Jaanika Hain, Janika Põder, Elina
Iloste, Olga Volõnkina, Ksenija Bidzanova

2.  Meningokokiline infektsioon – harva esinev,
tõsise patogeneesiga nakkushaigus
 Tekitaja: neisseria meningitidis
 Edasi kandub piisknakkusena lähikontaktidel.
(Lutsar 2009.)
 Endeemilised levialad asuvad eeskätt
Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas
(Meningokokknakkus 2010).
 Maailmas haigestub igal aastal pool miljonit
inimest, kellest sureb 50 000
(Kutsar 2008).

3.  Patogeneesis etendab olulist osa LOS –
võimas immuunsüsteemi aktivaator
 Suure hulga LOS vabanemise tulemusena
aktiveerub koagulatsioonisüsteem, pärsitakse
fibrinolüütiline süsteem
 Verevalumite teke ja koagulatsiooni
suurenemine – tsütokiinide vabanemine
 Trombotsütopeenia – trombotsüütide
tarbimine
 Šokk – ringleva veremahu vähenemine
 Vereringe puudulikkuse süvenemine –
südamelihase düsfunktsioon. (Lutsar jt 2009.)

4.  Aktiveeruvadpolümorfonukleaarsed
leukotsüütide adhesioonimolekulid –
soodustab leukotsüütide kleepumist
veresoone endoteelile – järgneb toksiliste
hapnikuradikaalide vabanemine, veresoone
endoteeli kahjustuse süvenemine (Lutsar jt
2009).

5.  Inkubatsiooniperiood 5-7 päeva
 Eristatakse nelja vormi:
 Äge nasofarüngiit
 Meningiit
 Meningokokiline sepsis
 Üliäge meningokokiline sepsis (Parm & Parv
2006).

6.  Kõige sagedasem ja kergem haigusvorm
 Katarraalsed nähud esinevad nina-neelus
(Parm & Parv 2006).

7.  Isloomulik: äge algus,
kehatemperatuuri tõus, tugev
peavalu, iiveldus ja
oksendamine
 Tekib kuklakangestus
 Väikelastel: üliärritavus
 Hiljem tekib teadvuse kadu
 Sagedaseim tüsistus:
kuulmiskahjustus (Parm & Parv
2006).

8.  Haigusnähud: palavik, teadvuse hägustumine,
tahhükardia, tahhüpnoe, nahalööve
 Haigus haarab ka liigeseid, kopse, südame
sisekesta (Parm & Parv 2006).

9. ... ehk Waterhouse –Friederichseni sündroom
 Haigusnähud: laatuvad verevalumid, šokk,
meningism, äge hingamis- ja
südamepuudulikkus, verevalumid
neerupealistes
 Haigusele on iseloomulik rapiidne kulg –
sageli lõpeb 15-30 h möödudes surmaga
(Parm & Parv 2006).

10.  Jalavalud
 Külmad jäsemed
 Sinakas nahavärv suu ümbruses
(Meningococcal Infection 2010).

11.  Palavik ja külmavärinad
 Kange kael
 Peavalu
 Kiire hingamine
 Luu- ja lihasvalud
 Kahvatu nahk
 Valgustundlikkus
 Sage oksendamine
 Uimasus ja segasus (Meningococcal Infection
2010).

12.  Erinevad antibiootikumid
 Intravenoosne vedelik
 Vererõhu ravimid
 Šoki ravi
 Operatsioon (Young 2009).

13.  Oluline on varane antibiootikumide
manustamine
 Efektiivne antibiootikum peatab kiiresti
mikroobide paljunemise ja vähendab
endotoksiini vabanemist (Lutsar jt 2009).

14.  Šoki ja intrakraniaalse rõhu tõusu kiire
äratundmine ja ravi
 Esmatähtsaks optimaalne infusioonravi
(Lutsar jt 2009).

15.  Alustatakse empiirilise antibakteriaalse
raviga:
 Peab algama võimalikult kiiresti
 Maksimaalsed annused, laia toimespektriga
 Väikese toksilisusega
 Bakteriaalse meningiidi korral:
 Kohene antibakteriaalne ravi
 Patsiendi pidev jälgimine (Taba & Seeman).

16. 22 aastasel meesterahval, kes oli ametilt lihttööline esines
haigusloos kahepäevane palavik. Palavik oli alanud järsult ja koos
sellega esinesid ka külmavärinad. Samuti oli patsiendil ühe
päevaga arenenud ka lillaka tooniga lööve ja muutused
närvisüstemis. Varem polnud krampe esinenud. Haiglasse jõudes
oli patsient teadvuseta, hüpotensioonis (RR 70/48 mmHg) ja
esines ka tahhükardia (pulss 118/min). Üle jäsemete oli lillakas
lööve ja kael oli jäik. Talle tehti mitmeid uuringuid. Ilma
kontrastaineta kompuutertomograafia mehe peast ei näidanud
esialgu midagi. Lumbaalpunktsiooni käigus võetud
tserebrospinaalvedelik näitas aga gramnegatiivset diplokokki.
Lateks aglutinatsiooni testi abil tehti kindlaks, et tegemist oli A
grupi meningokokk nakkusega. Tema haiglas oldud aja jooksul oli
tema uriini eritus väike (100ml 12h kohta). Neerude funktsioon
oli vähenenud ja esines ka hematuuria. Patsiendile määrati
hemodialüüs, kuid tekkis jällegi hüpotensioon ja ta suri.
Juhtumist tuli välja, et see oli üks esimesi ägedaid rabdomüolüüsi
juhtumeid mis oli seotud meningokokk nakkusega. Selle
avaldamise mõte seisneski selles, et arstid oleksid teadlikud selle
võimalikkusest ja saaksid asjakohaselt ravi juhtida.

18.  Deeks, E. D. (2010). Meningococcal Quadrivalent
(Serogroups A, C, W135 and Y) Conjugate Vaccine in
adolescents and adults. Biodrugs: Clinical
Immunotherapeutics, Biopharmaceuticals And Gene
Therapy, 24 (5): 287-97
 Facts About Meningococcal Disease for Adults. (2008).
National Foundation for Infectious Diseases.
http://www.nfid.org/pdf/factsheets/meningococcaladult.
pdf (15.02.2011).
 Initiate appropriate antibacterial and adjunctive therapies
when treating bacterial meningitis. (2010). Drugs &
Therapy Perspectives, 26 (8):19-22
 Kutsar, K. (2008). Meningokokk-ohtlik, kuid ohjeldatav.
Horisont, Vol. 2.

19.  Lutsar, I., Metsvaht, T., Tamm, E. (2009). Meninkokokiline
infektsioon lastel ja täiskasvanutel. Eesti Asrt, Vol. 88, 28 –
39
 Meningococcal Infection. (2010).
http://www.patient.co.uk/health/Meningococcal-
Infection.htm (8.02.2011).
 Meningokokknakkus (2010) Terviseamet.
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/
nakkused/Meningokokk.pdf (09.02.2011).
 Nutall, A. (2010). Meningitis. Nursing Standard, Vol. 24 (48):
59-60.
 Parm, Ü. & Parv, V. (2006). Nakkushaigused ja
epidemioloogia. Tartu: Härmametsa Talu Kirjastus.

20.  Roed, C., Omland,L.H., S.H., Engsig, F.N., Skinhoj, P., Obel,
N. (2009). Long-Term Mortality in Patients Diagnosed with
Meningococcal Disease: A Danish Nationwide Cohort Study.
Department of Infectious Diseases, Rigshospitalet, University
of Copenhagen, Copenhagen, Denmark.
 Sharma, V., Agarwal, Mukul., Giri, Subhash. (2010). Severe
rhabdomyolysis associated in menincoccemia. Journal of
global infectious diseases, Vol. 2 (3): 315-315.
 Taba, P., Seeman, S. (I.a.) Bakteriaalsete meningiitide
ravipõhimõtted. TÜK närvikliinik, TÜK anestesioloogia ja
intensiivravi kliinik.
 Young, L. (2009). Meningococcal Infection.
http://www.netplaces.com/vaccines/the-meningococcal-
vaccine/meningococcal-infection.htm (8.02.2011).