3. HÄÄLE TEKKIMINE
Hääl tekib hingamiselundite, kõri ning
artikulatsiooniaparaadi koordineeritud
tegevusel.
Häält mõjutab rõhk, võnkumine ja resonants.
Kui kõneleja valmistub hääle tekitamiseks
lähevad häälepaelad üksteisele, subglotaalne
rõhk kasvab ning häälepaelad hakkavad
võnkuma.
3
5. KÕNEPUUETE JAGUNEMINE
Suulise kõne puuded
Häälepuuded
Hääldamisepuuded
Süsteemsed ehk polümorfsed kõnepuuded
Kirjaliku kõne puuded
5
6. KÕNEPUUDED (1)
Düslaalia – süsteemne kõnepuue, häälikute ebaõige
hääldamine või puudumine
Rinolaalia – ninahääldus
Kogelus – inimene ei suuda sujuvalt rääkida
Düsartria – kõne hääldusliku külje ja aju kahjustus
Alaalia – kõne areng ei ole eakohane
Häälehäired – kõne rütmi ja tempo puuded
6
7. KÕNEPUUDED (2)
Afoonia – hääletus on hääle puudumine või kadumine
Düsfoonia – kähehäälsus
Kõne üldine alaareng
Düsleksia – lugemispuue
Düsgraafia – kirjutamispuue
Afaasia – peainsuldi peatrauma, ajuoperatsiooni või
muu peaju haiguse tagajärjel on kadunud võime
endiselt rääkida
7
8. KÕNEPUUETE AVALDAMINE
Laste arengut tuleb jälgida juba sünni
momendist peale
Vanuses 7- 13 kuud saab last jälgides aru, kas
esineb kõrvalkalded kõnearengus
8
9. 10-13 KUU VANUNE LAPS (1)
+kisa, lalina ning asjade haaramise ja panemisega
suhu valmistab laps end ette esimeste sõnade
ütlemiseks
+laps hoiab enamasti oma suu suletuna ning
neelab sülge
+suudab lusikalt toitu võtta
+häälitsuste muutmisega väljendab meeleolu
9
10. 10-13 KUU VANUNE LAPS (2)
- kui laps 7-8 kuu vanuselt on kõnetu, võib see
viidata kuulmispuudele
- laps ei jäljenda häälikuid
- laps ei pista midagi suhu või teeb seda
vastumeelselt
- suu on sageli avatud esineb süljevoolus
10
11. POOLTEISE AASTANE LAPS (1)
+laps ütleb esimesi sõnu
+laps jäljendab loomahääli
+lalin vaheldub esimeste sõnadega
+laps mõistab rohkem kui räägib
11
12. POOLTEISE AASTANE LAPS (2)
- laps jäljendab häält nt. loomahäälitsust ba,ba;
da,da väga harva,vähe.
- laps ei näri üldse või närib vastumeelselt.
- laps ei mõista lihtsaid korraldusi – näita, too
12
13. KAHE AASTANE LAPS (1)
+lapse sõnavaras on 50 või rohkem sõna
+ta kasutab 1-2 sõnalist lauset
+lapse sõnavara kasvab väga kiiresti
+ta suudab meloodiat imiteerida
+paljude sõnade häälikkoostis on lihtsustaud
(tatto – traktor)
13
14. KAHE AASTANE LAPS (2)
- lapsel on alla 20 sõna
- spontaane matkimine on vähene
- laps ei lõpeta oma tegevust “Ei” järele
- laps ei reageeri adekvaatselt kiitusele/laitusele
- käitumisprobleemid
- laps suhtleb ainult täiskasvanuga
14
15. KOLME AASTANE LAPS (1)
+laps kasutab 3-4 sõnalisi lauseid
+keerukama struktuuriga sõnu lihtsustab
+lapsele meeldib rääkida, esitab palju küsimusi
+ta räägib lelude ja loomadega
+raskusi esineb raskemate häälikutega R, S, K
+võib kasutada umbes 300 sõna
15
16. KOLME AASTANE LAPS (2)
- laps ühendab harva kolme sõna
- võõrastele on kõne arusaamatu
- laps kasutab üksnes väga igapäevaseid sõnu
- laps ei kasuta selliseid sõnu nagu näiteks
“minu”, “sinu”, “mina”, “sina”
- laps ei küsi “mis see on?”
16
17. NELJA AASTANE LAPS (1)
+laps moodustab kuni 8-sõnalisi laused,
moodustab liitaluseid
+võib oma kogemustest arusaadavalt rääkida
+laps võib valesti hääldada 1 häälikut
+lapse sõnavaraks loetakse umbes 1000 sõna
+laps oskab peaaegu kõiki esemeid oma
ümbrusest nimetada õige sõnaga
17
18. NELJA AASTANE LAPS (2)
- laps hääldab valesti enam kui 4 häälikut
- laused on lühikesed ning agrammatilised (vale
sõnajärg)
- sõnatähendused on ebatäpsed
- ei kuula pikemaid jutukesi, luuletusi
18
19. VIIE AASTANE LAPS (1)
+laps oskab kõiki häälikuid korrektselt hääldada
+laps eksib veel vaid tüvemuutustega sõna
kasutamisel
+laps tunneb pildilt ära sündmusi, oskab neid
kirjeldada
19
20. VIIE AASTANE LAPS (2)
- laps hääldab valesti ühte või enamat häälikut
- kasutab vale sõnajärge
- jutustamisel on jutt seosetu, puudub põhjus-
tagajärg
- jätab mõned sõnad lausest ära või kasutab
valesti
20
21. KUUE AASTANE LAPS
+lapse kõne vastab keelenormile
+kirjeldamisel, jutustamisel on järjest täpsem,
mõistab mitmetähenduslikke sõnu
- hääldab valesti ühte või enamat häälikut, lause
on agrammatiline
- esineb sõnavara ebatäpsust
- eneseväljendusraskused
21
22. SEKKUMISVÕIMALUSED (1)
Kõnepuuetega lastele määrata puuete tüüp,
arenguhäire
Luua tasandusrühmad; pedagoogiline,
psühholoogiline ja vajadusel meditsiiniline
nõustamine
Logopeedi juhendamisel õpib häälehäirega
patsient vältima hääle väärkasutamist, õpib oma
häält ja kõnet ökonoomsemalt kasutama,
arendab hääle omadusi
22
23. SEKKUMISVÕIMALUSED (2.1)
Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:
Igapäevaelus oskusliku ja õige kõne arendamine
Lapse sõnaliste oskuste kujundamine
Lapse arendamisel tema individuaalsete võimete ja
oskuste arvestamine
Pöörata suuremat tähelepanu mängude ja
mänguliste võtete kasutamisele õppetegevuses.
23
24. SEKKUMISVÕIMALUSED (2.2)
Õpetaja ja lapsevanema ülesanded:
Lapse igakülgse arengu toetamine, võimetekohase
õppe loomine
Lapse individuaalsuse arvestamine
Suurema tähelepanu pööramine laste üldoskuste
kujundamisele
Õppetegevuse mängulisemaks muutmine ja loovuse
arendamine
24
25. SEKKUMISVÕIMALUSED (3)
Laseaia kasvataja, logopeedi, tervishoiutöötaja ja
rühma pedagoogide meeskonnatöö
Lastevanematega, kooli/lasteaia
kasvatuspõhimõtetes kokkuleppimine.
25
26. KASUTATUD ALLIKAD
1. Lugemiseks – KNK Kliinik
[WWW] URL: http://www.logopeed.ee/index.php/lugemiseks.html
2. Hääleabi – Kõrva-Nina-Kurguhaiguste Kliinik
[WWW] URL: http://www.entc.ee/et/haaleabi/
3. Eesmärgid – Tallinna Kannikese Lasteaed
[WWW] URL: http://www.kannikese.ee/index.php?page=64
4. Nõustamis- ja õpiabikeskus
[WWW] URL: http://opiabi.tartu.ee/
26