2. Sõja puhkemise põhjused Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse, keda Inglismaal ei sallitud Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt
6. Sõja eelmäng ehk sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni 1640 – 1653 – “pikk parlament” – kuningas kutsus parlamendi kokku, et saada raha sõdimiseks šotlaste vastu. Raha ta sai, kuid kuningalt võeti õigus parlament laiali saata. Kuningas nägi selles enda reetmist ning otsutas parlamendi juhid vahistada, kuid neil õnnestus põgeneda. Kuningas lahkub Londonist ning 1642 algab sõda. Kuninga kokku kutsutud parlament tegutseb nüüd järjest 12 aastat.
8. Oliver Cromwell (1599 – 1658) Parlamendi vägede etteotsa sai puritaanist maa-aadlik Oliver Cromwell, kes kehtestas sõjaväes range distsipliini. Eksimuste eest olid määratud ranged karistused. Kui tunnimees jäi vahipostil magama, ähvardas teda surmanuhtlus. “Looda jumala peale, kuid hoia püssirohi kuiv”
9. Sõja lõpp Sõda kestis kokku 6 aastat ning kuninga väed said lõpuks lüüa. Kuningas Charles I langes vangi, kohus mõistis ta süüdi riigireetmises ning jaanuaris 1642 ta hukati pea maharaiumise läbi.
11. Commonwealth ehk vabariigi aeg Inglismaal 1649 - 1658 Sellel perioodil valitseb Inglismaad Oliver Cromwell, kes võtab endale tiitli LORDPROTEKTOR Lk. 17 õpikus - Kuidas on iseloomustatud tema valitsemisaega? 1658 sureb
13. Kuningas James II (1685 – 1688) ja Kuulus revolutsioon Charles II pärandas trooni oma vennale James` le, kes oli tuline katoliiklane. Tema soov taastatada katoliiklaste õigusi viisid tõsiste tülideni parlamendiga. Inglased otsustasid pakkuda trooni kuninga väimehele Hollandi valitsejale Oranje Willemile, kes saabus suure sõjalaevastikuga Inglismaale. James II põgenes ja uueks kuningaks sai Oranje Willem William III nime all. Ta kirjutas alla “Õiguste deklaratsiooni le“ . Dokument, mis pani paika kuninga ja parlamendi vahelised võimupiiridSeda sündmust tuntakse Kuulsa revolutsiooni nime all.
15. Nende sündmuste tähtsus Inglismaal piirati tugevalt kuninga võimu ning kehtestati I riigina Euroopas parlamentaarne monarhia Kuningad pidid arvestama oma alamate soovidega