Paradigmast T.S.Kuhni taedusfilosoofia kontekstis

1. Thomas Kuhni teaduskäsitlus
kaido vestberg
TTÜ filosoofiaseminar 2008
Kasutatud kirjandus:
A. Chalmers. Mis asi on see, mida nimetatakse teaduseks?
Thomas. S. Kuhn. Teadusrevolutsioonide struktuur
kaido vestberg PARADIGMA

2. Thomas Samuel Kuhn (1922–1996)
...oli teadusfilosoof ja teadusajaloolane. Tema raamat
„Teadusrevolutsioonide struktuur“ on andnud põhjust
rääkida Kuhni-eelsest ja Kuhni-järgsest
teadusfilosoofiast. Kuhni loodud terminid „paradigma“ ja
„paradigmavahetus“ leiavad tänapäeval laialdast
kasutamist ka väljaspool teadust. Kuhn rõhutab, et
maailm ei ole teaduses vahetult antud niisugusena, nagu
ta tegelikult on, vaid nii, nagu teda paradigmasse on
suudetud haarata, s.t. niisugusena, nagu ta on
paradigma vahendusel. Ta väidab, et erinevates
paradigmades tõepoolest nähakse erinevaid asju ja
maailm on erinevatesse paradigmadesse erinevalt
haaratud.
kaido vestberg PARADIGMA

3. Teaduse edenemine
Eelteadus – Normaalteadus – Kriis –
Revolutsioon – Uus normaalteadus – Uus
kriis
A.Chalmers lk 134
kaido vestberg PARADIGMA

4. Paradigma
Paradigma on see, mis mõnesuguse
teadlskonna liikmetele on ühine, ja
ümberpöördult, mõnesugune teadlsakond
koosneb inimestest, kellel on ühine
paradigma.
T.S.Kuhn, lk. 217
kaido vestberg PARADIGMA

5. Paradigma
Kuid nii normaalteadus kui ka
teadusrevolutsioonid on
kogukonnapõhised tegevusalad.
...
Paradigma ei valitse eeskätt mitte
uurimisainet, vaid pigem uurijaterühma
T.S.Kuhn, lk. 221
kaido vestberg PARADIGMA

6. Intuitiivne kogukond
Selle seisukoha järgi koosneb teadlaskond mingi
teadusliku eriala viljelejatest. Mõnevõrra
erinevalt enamikul teistel aladel tegutsejatest on
nad läbi teinud samalaadse haridustee ja
tööleasumise protseduuri; selles protsessis on
nad lugenud sedasama erialalst kirjandust ja
ammutanud sellest palju ühesuguseid
õppetunde.
T.S. Kuhn lk. 218
kaido vestberg PARADIGMA

7. Paradigma
Küpset teadust valitseb ühene paradigma. Ühene
paradigma esitab valitsevale teadusele õiguspärase töö
standardid. Ta koordineerib ja juhib normaalteaduse
rühmi antud paradigma raames “mõistatuste
lahendamisel”. Normaalteaduse traditsiooni toetada
suutva paradigma olemasolu on karakteristik, mis eristab
teadust ebateadusest – Kuhni järgi. Nii Newtoni
mehaanika, laineoptika kui klassikaline elektomagnetism
moodustasid ja küllap moodustavad veel paradigmasid
ja kvalifitesseruvad teadusena. Kaasaegsest
sotsioloogiast on paradigma enamasti puudu. Mistõttu ta
ei suuda teadusena kvalifitseeruda.
A. Chalmers, lk. 135
kaido vestberg PARADIGMA

8. Paradigma
Distsiplinaarmaatriksi elemendid:
• “sümbolüldistused”
• “metafüüsilised paradigmad”
• Väärtused
• “musternäited”
kaido vestberg PARADIGMA

9. Teaduse sotsiaalne aspekt
Teaduslik teadmine on nagu keelgi
tõeliselt rühma ühisomand, või see pole
üldse mittemiski. Et seda mõista, peame
tundma neid erilisi jooni, mis
iseloomustavad rühmi, kes teadust loovad
ja kasutavad.
T.S.Kuhn lk. 257
kaido vestberg PARADIGMA

10. Üleminek paradigmaeelsest perioodist
paradigmajärgsesse perioodi.
Enne kui see aset leiab, võistleb mitu
koolkonda domineerimise pärast antud
alal. Hiljem, mõne esileküündiva
teadussaavutuse järel kahaneb
koolkondade arv oluliselt, tavaliselt
üheni, ja algab teaduse tõhusam
viljelemine.
T.S. Kuhn lk.220
kaido vestberg PARADIGMA