Empfohlen
Empfohlen
Weitere ähnliche Inhalte
Was ist angesagt?
Was ist angesagt? (20)
Andere mochten auch
Andere mochten auch (18)
Ähnlich wie Brutopalk iii kvartal_2014_estonia_slaidid
Ähnlich wie Brutopalk iii kvartal_2014_estonia_slaidid (17)
Mehr von Kadri Seeder
Mehr von Kadri Seeder (17)
Brutopalk iii kvartal_2014_estonia_slaidid
- 1. Tööturg ja keskmine brutopalk EestisNovember 2014Koostanud: Kadri SeederAllikad: Eesti Statitistikaamet ja Maksu-ja Tolliamet
- 2. TÖÖTURG
- 3. 0 100 200 300 400 500 600 700 tuhat Eesti tööturg: 15-74 aastaste hõiveseisund, tuhat Hõivatud, tuhat Töötud, tuhat Mitteaktiivsed, tuhat Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring
- 4. 0 10 20 30 40 50 60 70 80 % Tööturg: 15-74 aastaste hõiveseisund, % Tööjõus osalemise määr, % Tööhõive määr, % Töötuse määr, % Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring
- 5. 0 20 40 60 80 100 120 140 160 tuhat Töötud töötuse perioodi kestuse järgi, tuhat Vähem kui 6 kuud 6-11 kuud 12-23 kuud 24 kuud või rohkem Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring 0 20 40 60 80 100 120 140 160 12/1/2003 4/1/2004 8/1/2004 12/1/2004 4/1/2005 8/1/2005 12/1/2005 4/1/2006 8/1/2006 12/1/2006 4/1/2007 8/1/2007 12/1/2007 4/1/2008 8/1/2008 12/1/2008 4/1/2009 8/1/2009 12/1/2009 4/1/2010 8/1/2010 12/1/2010 4/1/2011 8/1/2011 12/1/2011 4/1/2012 8/1/2012 12/1/2012 4/1/2013 8/1/2013 12/1/2013 4/1/2014 8/1/2014 tuhat Registreeritud töötud töötuse kestuse järgi, tuhat vähem kui 6 kuud 6-11 kuud 12 kuni 23 kuud 24 kuud või rohkem Allikas: Töötukassa
- 6. 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 2003 I kv III kv 2004 I kv III kv 2005 I kv III kv 2006 I kv III kv 2007 I kv III kv 2008 I kv III kv 2009 I kv III kv 2010 I kv III kv 2011 I kv III kv 2012 I kv III kv 2013 I kv III kv 2014 I kv III kv Töötud mehed, tuhat 50-74 25-49 15-24 Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring 0 10 20 30 40 50 60 70 80 90 2003 I kv III kv 2004 I kv III kv 2005 I kv III kv 2006 I kv III kv 2007 I kv III kv 2008 I kv III kv 2009 I kv III kv 2010 I kv III kv 2011 I kv III kv 2012 I kv III kv 2013 I kv III kv 2014 I kv III kv Töötud naised, tuhat 50-74 25-49 15-24 Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring
- 7. 0 50 100 150 200 250 300 350 400 450 2001 I kv III kv 2002 I kv III kv 2003 I kv III kv 2004 I kv III kv 2005 I kv III kv 2006 I kv III kv 2007 I kv III kv 2008 I kv III kv 2009 I kv III kv 2010 I kv III kv 2011 I kv III kv 2012 I kv III kv 2013 I kv III kv 2014 I kv III kv 15-74 aastased mitteaktiivsed põhjuse järgi, tuhat Muud põhjused Heitunud (kaotanud lootuse tööd leida) Pensioniiga Hoolitsemine laste või teiste pereliikmete eest Rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkus Haigus või vigastus Õpingud
- 8. 0 50 100 150 200 250 300 350 2003 I kv III kv 2004 I kv III kv 2005 I kv III kv 2006 I kv III kv 2007 I kv III kv 2008 I kv III kv 2009 I kv III kv 2010 I kv III kv 2011 I kv III kv 2012 I kv III kv 2013 I kv III kv 2014 I kv III kv Mitteaktiivsed mehed, tuhat 75 ja vanemad 50-74 25-49 15-24 Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring 0 50 100 150 200 250 300 350 2003 I kv III kv 2004 I kv III kv 2005 I kv III kv 2006 I kv III kv 2007 I kv III kv 2008 I kv III kv 2009 I kv III kv 2010 I kv III kv 2011 I kv III kv 2012 I kv III kv 2013 I kv III kv 2014 I kv III kv Mitteaktiivsed naised, tuhat 75 ja vanemad 50-74 25-49 15-24 Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring
- 9. 0 20 40 60 80 100 120 140 Majutus ja toitlustus Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik… Veondus ja laondus Ehitus Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja… Elektri, gaasi, auruga varustamine;… Muud tegevusalad Info ja side Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Mäetööstus Finants- ja kindlustustegevus Haridus Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Kinnisvaraalane tegevus Töötlev tööstus Haldus- ja abitegevused Hõivatute arv tegevusalade lõikes, tuhat III kvartal 2014 III kvartal 2013 Allikas: Statistikaamet, Tööjõu-uuring Muutus 6.2% 4.9% 3.9% 3.0% 2.5% 1.7% 1.4% 1.4% 1.4% 1.0% 0.1% -0.8% -1.0% -1.6% -2.5% -2.8% -3.8% -8.7%
- 10. 0 20 40 60 80 100 120 140 Juhid Tippspetsialistid Tehnikud ja keskastme spetsialistid Ametnikud Teenindus- ja müügitöötajad Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse jakalanduse oskustöötajad Oskustöötajad ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad Lihttöölised Hõivatute arv ametirühmade lõikes, tuhat III kvartal 2014 III kvartal 2013 Allikas: Statistikaamet Muutus 6.1% 0.3% 6.4% 16.3% 8.6% 14.7% 1.7% -9.0% -17.2%
- 11. 0 100 200 300 400 500 600 700 Hõivatud ametirühma järgi, tuhat Juhid Tippspetsialistid Tehnikud ja keskastme spetsialistid Ametnikud Teenindus- ja müügitöötajad Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse jakalanduse oskustöötajad Oskustöötajad ja käsitöölised Seadme- ja masinaoperaatorid ja koostajad Lihttöölised
- 12. Kokkuvõte Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel III kvartalis 2014. a. töötute arv vähenes ja hõivatute arv kasvas võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Hõive kasvu mõjutas vanemaealiste töötajate arvu kasv, samuti hooajatööd. Mitteaktiivsete hulk tööturul vähenes. See tähendab, et vakantset tööjõudu jääb järjest vähemaks. 2014. aasta III kvartalis oli 51 000töötut, mis eelmise kvartaliga võrreldes on 4000 võrra rohkem, aasta taguse ajaga võrreldes aga 2000 võrra vähem. Võrreldes eelmise kvartaliga töötuse määr pisut kasvas, aasta taguse ajaga võrreldes aga vähenes. Töötute arv kasvas eelkõige lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) lisandumise tõttu, pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv püsis stabiilsena. Tööga hõivatuid oli III kvartalis hinnanguliselt 634 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 4000 võrra enam ning eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 7000 võrra enam. 15–74-aastaste tööhõive määr oli III kvartalis 63,9%. II kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 0,4 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta III kvartaliga võrreldes 1,2 protsendipunkti kõrgem (siis oli hõivemäär vastavalt 63,5% ja 62,7%). III kvartali tööhõivet mõjutavad suveperioodi hooajatöötajad, nt ehitussektoris, samuti majutuses ja toitlustuses. Kasvamas on vanemaealiste tööhõive. Võrreldes 2013. aasta III kvartaliga oli tänavu III kvartalis 50–74-aastaseid töötajaid 11 000 võrra enam. Kui vanemaealiste hõive kasvu mõjutab muuhulgas pensioniea järkjärguline tõus, siis noorte töötajate arv pigem kahaneb seoses 90ndatel sündinud väikesearvulise põlvkonna tööturule sisenemisega. Elanikkonna tööjõus osalemine on kasvutrendis –III kvartalis oli tööjõus osalemise määr, mis näitab, kui suur osa 15–74-aastastest on tööturul aktiivsed (tööga hõivatud või töötud), 69,1%. Aasta tagasi samal ajal oli see 68%. Kümme aastat tagasi 2004. aastal oli see näitaja märgatavalt madalam (63%). Tööturul mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta III kvartalis 15–74- aastaste hulgas 31% ehk 306 000 inimest, võrreldes 2013. aasta sama perioodiga kahanes nende arv 14 000 võrra. Ennekõike jäi tööealiste hulgas vähemaks õppijaid ja pensionäre. Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute arv (kes sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida), III kvartalis oli neid 4000.Suuremad grupid mitteaktiivsete seas on õppijad ja pensionärid. Mitteaktiivseid naisi on oluliselt rohkem kui mehi, seda eriti vanemaealiste seas. Registreeritud töötute arvjäi septembris Töötukasssa andmetel augustikuuga võrreldes samale tasemele. Kuu lõpus oli töötuna arvel 25242 inimest ehk 4,0% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust.Oktoobris registreeritud töötute arv tõusis võrreldes septembrikuuga. Kuu lõpus oli töötuna arvel 25785 inimest ehk 4,1% 16-aastasest kuni pensioniealisest tööjõust. Kõrgeim oli oktoobris registreeritud töötuse määr Valgamaal (8,2%) ja Ida-Virumaa (7,6%) ning madalaim Harjumaal (3,0%) ja Tartumaal (3,2%). Kõige suurema osa eelnevalt töötanud registreeritud töötutest moodustasid lihttöölised (19%), teenindus-ja müügitöötajad (17%) ning oskus-ja käsitöölised (17%). Allikad: Statistikaamet, Töötukassa
- 14. 246 277 305 331 363 411 484 583 670 637 637 672 706 757 314 352 393 430 466 516 601 725 825 784 792 839 887 949 532 581 628 696 808 974 1113 1067 1074 1137 1203 1284 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 EUR Aastad Keskmine neto-ja brutokuupalk ning tööjõukulu töötaja kohta, EUR Keskmine netokuupalk, eurot Keskmine brutokuupalk, eurot Keskmine kuutööjõukulu töötaja kohta, eurot Allikas: Statistikaamet
- 15. 0.0 1.0 2.0 3.0 4.0 5.0 6.0 7.0 8.0 0 200 400 600 800 1000 1200 2000 I kv II kv III kv IV kv 2001 I kv II kv III kv IV kv 2002 I kv II kv III kv IV kv 2003 I kv II kv III kv IV kv 2004 I kv II kv III kv IV kv 2005 I kv II kv III kv IV kv 2006 I kv II kv III kv IV kv 2007 I kv II kv III kv IV kv 2008 I kv II kv III kv IV kv 2009 I kv II kv III kv IV kv 2010 I kv II kv III kv IV kv 2011 I kv II kv III kv IV kv 2012 I kv II kv III kv IV kv 2013 I kv II kv III kv IV kv 2014 I kv II kv III kv EUR, tunnipalk EUR, kuupalk Keskmine brutokuupalk ja tunnipalk, eurot Keskmine brutokuupalk Keskmine brutotunnipalk Allikas: StatistikaametMärkus: Keskmine brutokuupalk sisaldab tasu töötatud ja mitte-töötatud aja eest, keskmine brutotunnipalk ainult tasu töötatud aja eest. 2013 2014 I kv II kv III kv IV kv I kv II kv III kv 900 976 930 986 966 1023 977 5.63 5.71 5.58 5.99 6.02 6.21 5.89
- 16. 977 849 677 0 200 400 600 800 1000 1200 2000 I kv II kv III kv IV kv 2001 I kv II kv III kv IV kv 2002 I kv II kv III kv IV kv 2003 I kv II kv III kv IV kv 2004 I kv II kv III kv IV kv 2005 I kv II kv III kv IV kv 2006 I kv II kv III kv IV kv 2007 I kv II kv III kv IV kv 2008 I kv II kv III kv IV kv 2009 I kv II kv III kv IV kv 2010 I kv II kv III kv IV kv 2011 I kv II kv III kv IV kv 2012 I kv II kv III kv IV kv 2013 I kv II kv III kv IV kv 2014 I kv II kv III kv EUR, kuupalk Keskmine brutokuupalk(Statistikaamet), keskmine väljamakse ja mediaanpalk (EMTA), eurot Keskmine brutokuupalk EMTA keskmine väljamakse EMTA mediaanväljamakse Allikas: StatistikaametMärkus: Erinevused tulenevad erinevatest andmete kogumise ja väljundite arvutamise meetoditest.
- 17. 5.1% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 2001 I kv III kv 2002 I kv III kv 2003 I kv III kv 2004 I kv III kv 2005 I kv III kv 2006 I kv III kv 2007 I kv III kv 2008 I kv III kv 2009 I kv III kv 2010 I kv III kv 2011 I kv III kv 2012 I kv III kv 2013 I kv III kv 2014 I kv III kv Keskmise brutopalga ja reaalpalga muutus Reaalpalga muutus Brutokuupalga muutus Brutotunnipalga muutus Allikas: Statistikaamet Märkus: reaalpalga muutusesse on tarbijahinnaindeksi muutus sisse arvestatud. Eelmise aasta sama kvartal = 100
- 18. 728 902 1614 709 982 1010 915 1174 710 974 1204 977 916 1306 1352 991 1060 606 545 1567 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 1800 2000 Kinnisvaraalane tegevus Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük Finants- ja kindlustustegevus Haridus Veondus ja laondus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Haldus- ja abitegevused Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik… Kunst, meelelahutus ja vaba aeg Töötlev tööstus Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Tegevusalad kokku Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite… Mäetööstus Elektrienergia, gaasi, auru ja… Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja… Ehitus Majutus ja toitlustus Muud teenindavad tegevused Info ja side EUR Keskmine brutokuupalk põhitegevusala järgi III kvartal 2014 III kvartal 2013 Allikas: Statistikaamet Muutus 12.8% 11.3% 9.5% 9.1% 8.5% 7.4% 7.1% 7.0% 6.7% 6.1% 5.5% 5.0% 4.2% 4.1% 3.3% 2.4% 1.0% 0.2% -0.8% -3.2%
- 19. 967 803 824 762 753 809 821 782 823 923 791 977 763 1120 1100 750 769 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 Hiiu maakond Viljandi maakond Pärnu maakond Jõgeva maakond Valga maakond Saare maakond Lääne maakond Järva maakond Lääne-Viru maakond Tartu maakond Rapla maakond Keskmine Võru maakond ..Tallinn Harju maakond Põlva maakond Ida-Viru maakond EUR Keskmine brutokuupalk maakonniti III kvartal 2014 III kvartal 2013 Allikas: Statistikaamet Muutus 20.4% 13.1% 10.5% 8.2% 8.2% 7.9% 7.7% 7.4% 6.7% 6.3% 6.3% 5.1% 4.2% 3.9% 3.9% 3.3% 1.6%
- 20. 1155 731 897 1202 977 1077 686 840 1177 930 0 200 400 600 800 1000 1200 1400 1600 Riik Kohalikomavalitsus Eesti eraõiguslikisik Välismaaeraõiguslik isik Keskminebrutokuupalk EUR Keskmine brutokuupalk omaniku liigi järgi III kvartal 2014 III kvartal 2013 Allikas: Statistikaamet Muutus 7.2% 6.6% 6.8% 2.1% 5.1%
- 21. -15% -10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 2001 I kv III kv 01 2002 I kv III kv 02 2003 I kv III kv 03 2004 I kv III kv 04 2005 I kv III kv 05 2006 I kv III kv 06 2007 I kv III kv 07 2008 I kv III kv 08 2009 I kv III kv 09 2010 I kv III kv 10 2011 I kv III kv 11 I kv 2012 III kv 12 I kv 2013 III kv 13 I kv 2014 III kv 14 Keskmise brutokuupalga muutus omaniku liigi järgi Riik Kohalik omavalitsus Eesti eraõiguslik isik Välismaa eraõiguslik isik Keskmine Allikas: Statistikaamet
- 22. Kokkuvõte Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2014. aasta III kvartalis 977 eurot ja brutotunnipalk 5,89 eurot. 2013. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 5,0% ja brutotunnipalk 5,6%. Brutokuupalga kasvu on vähendanudebaregulaarsete preemiate ja lisatasude vähenemine, samuti palgakasvu pidurdumine välismaa omanikega ettevõtetes ning Tallinnas ja Harjumaal asuvates organisatsioonides. III kvartalis tõusis keskmine brutokuupalk ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta 5,7%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid 2013. aasta III kvartaliga võrreldes palgatöötaja kohta 20,4% ning vähendasid keskmist brutokuupalga tõusu 0,7 protsendipunkti. Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, tõusis 2014. aasta IIIkvartalis 5,6%. Reaalpalk tõusis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes kolmeteistkümnendat kvartalit järjest. Tegevusalade lõikes tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk 2014. aasta III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam kinnisvaraalase tegevuse palgatöötajatel (vastavalt 12,8% ja 13,9%). Keskmine brutokuupalk langes 2013. aasta III kvartaliga võrreldes kõige enam info ja side tegevusala palgatöötajatel (3,2%)seoses ebaregulaarsetepreemiateja lisatasude langusega. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis selle tegevusala palgatöötajate keskmine brutokuupalk 0,9%. Maakondade lõikeson mitu kvartalit järjest head brutokuupalga kasvu näidanud Viljandimaa, Samuti on kasvanud brutotöötasu rohkem Hiiumaal, Pärnumaal ja Jõgevamaal. Kokku oli keskmise brutokuupalga kasv kõrgem kui vabariigi keskmise brutopalga kasv 11-s maakonnas. Keskmisest kasvust tagasihoidlikum oli brutopalga tõus Võrumaal, Põlvamaal ja Ida- Virumaal, samuti Tallinnas ja Harjumaal, mis mõjutavad suure töötajate arvuga keskmise brutokuupalga näitajat kõige enam. Omaniku liigition teist kvartalit järjest kõige tagasihoidlikum kasv välismaa eraõiguslike isikute omanduses olevates organisatsioonides. Brutokuupalk jääb nendes organisatsioonides siiski kõrgemaks nii riigi-kui eesti eraõiguslike omanike omanduses olevate organisatsioonide omast. Kõige rohkem on kasvanud brutokuupalk riigi omanduses olevates asutustes ja organisatsioonides. Maksu-ja tolliameti väljamaksete statistika järgi oli keskmine väljamakse III kvartalis 849 eurot ja mediaanväljamakse 677 eurot. MTA andmte erinevus Statistikaameti brutokuupalga andmetest tuleb metoodika erinevusest. Allikad: Statistikaamet, Maksu-ja tolliamet
- 23. Lisainfo: Palgainfo Agentuur E-mail: palgauuring@palgainfo.ee Telefon: +372 56885066 http://www.palgainfo.ee