1. TUNNIKONSPEKT
AINE: Kunstiõpetus 2 x 45
KLASS: 5B
TUNNI TEEMA: Punktiloomad
EESMÄRGID: Õpilane oskab joonistada paberile punktid, ning seejärel moodustada nendest punktidest kujundi, ning kasutades oma fantaasiat
oskab välja mõelda looma. Õpilane oskab teistele õpilastele oma loomast rääkida.
ÕPIVÄLJUND: Õpilane oskab punktidest ja joontest välja mõelda looma kasutades oma fantaasiat.
HINDAMINE/TAGASISIDE: Hinde saavad õpilased selle järgi, kas nad täidavad etteantud tunni eesmärgid.
VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Paber, värvilised pliiatsid, tahvel.
PÕHIMÕISTED: Punkt, joon.
TUNNI KÄIK:
Tunni etapid Aeg Õpetaja tegevus Õpilaste tegevus Pedagoogiline põhjendus
1. Häälestus 11. 10 Tunni alustamine püstitõusmisega. Õpilased seisavad püsti ja istuvad Õpilased saavad aru, et tund
• Tunni organiseerimine „Tere, istuge“ õpetja märguande peale hakkas.
• Eesmärgi püstitamine 11. 12 Tutvustan ennast õpilastele, kes ma olen Õpilased kuulavad ja küsivad Õpilased saavad teada, kes
• Õpilaste motiveerimine ja kus ma tulen. Ning lasen õpilastel on uus õpetaja ja miks ta
• Eelteadmiste, huvide küsimus esitada. neile tundi annab.
aktiveerimine 11. 15 Seejärel lasen õpilastel kordamööda Õpilased hakkavad ükshaaval ennast Õpilased saavad tutvustada
endast rääkida, mis on nimi ja millega tutvustama ja räägivad enda huvidest. ennast.
• Iseseisvale tööle
nad tegelevad.
tagasideme andmine
11. 28 Kui õpilased on ära tutvustanud ennast,
• sissejuhatus
hakkan rääkima tunni ülesandest neile.
1

2. Ning jagan paberid kätte.
11. 34 Seletan õpilastele, et kõigepealt peavad Õpilased joonistavad vastavalt oma Õpilased peavad lugema
nad paberile paigutama vastavalt oma vanusele paberile punktid. täppide arvu õigesti,
vanusele punktid. Joonistan näidise keskenduvad tööle.
tahvlile.
2. Õppimine 11. 36 Õpilased hakkavad paberile joonistama Kui õpilastel saab valmis, hakkavad Õpilased mõtlevad kuidas
• Huvi hoidmine punkte. Seejärel seletan, kui punktid on nad neid punkte ühendama joone ühendada neid punkte
• Õpilaste toetamine, tehtud, et tuleb need punktid joonega abil. omavahel, arendab
julgustamine ühendada. mõtlemist.
• Uue info sidumine Ning kui see saab valmis, tuleb välja Õpilased vaatavad oma tööd ja Õpilased peavad oma
varasema teadmisega mõelda, mis loom see on, võib ka ise mõtlevad välja, mis loomaga on fantaasiat kasutades mõtlema
• Seoste loomine välja mõelda looma. tegemist. välja looma. See ülesanne
• Mõistmine 11. 45 Samal ajal kui õpilased joonistavad, Õpilased joonistamise käigus väga hea loovuse
kirjutan mina tahvlile, mida nad peavad mõtlevad välja loomale ka jutu, arendamiseks.
• Tähenduse loomine
sellele loomale juurde mõtlema ja küsimuste põhjal. Ning ka juttu mõeldes
kirjutama jutu töö taha. 1. Mis on looma peavad nad kasutama oma
nimi? Mida ta sööb? Mida talle teha fantaasiat, ning ka
meeldib? Kus ta elab? Mis häält ta teeb? väljendamisoskus areneb.
Kui loom on valmis peab selle värviliste
pliiatsitega ära värvima ja tuleb taustaks
välja mõelda, kus ta elab. Ning teavitan
ka õpilastele, et nad peavad pärast ka
teistele õpilastele oma loomast rääkima.
11. 55 Teavitan õpilastele, et vahetund hakkas. Õpilased lähevad vahetundi.
2

3. 12. 15 Tund hakkas, Õpilased jätkavad töö tegemist,
Õpilased jätkavad oma tööde tegemist. värvimist.
12. 25 Hakkavad õpilased üksteisele oma Õpilased räägivad ükshaaval Õpilased saavad
loomasid tutvustama. klassiees oma loomast. esinemiskogemuse ja julgust
12. 35 Kui loomad on tutvustatud lasen Õpilased hakkavad arutlema, kes juurde.
õpilastel võtta pikkuse järjekorda. Ning kellest on pikem võttes pikkuse
lasen lugeda 5-ks. järjekorda.
Seejärel lasen selle põhjal nad
rühmadeks moodustada. Ning annan
neile ülesandeks mõelda välja
situatsioon, kus tegelasteks on need
samad loomad, mis nad välja
mõtlesid.Näidend peaks olema üpris Õpilased moodustavad grupid ja Õpilased peavad grupis
lühike. hakkavad grupis arutama, millise üksteise arvamusega
12. 40 Annan õpilastele aega umbes 7 minutit etenduse nad teevad. arvestama ja tegema koos
välja mõtlemiseks aega. etenduse.
12. 47 Hakkavad õpilased esitama oma Õpilased esitavad oma etendusi
etendust teistele õpilastele. klassile.
3

4. 3. Reflektsioon 12. 57 Kui etendused on tehtud ütlen õpilastele, Õpilased istuvad oma kohtadele ja Reflektsioon on väga oluline,
• Millised on võimalused et nad läheksid kohtadele. Arutleme räägivad oma tunnetest jne. tunnist on vaja kokkuvõte
teadmiste õpilastega natuke, kuidas neile meeldis teha.
rakendamiseks seda teha ning seejärel lõppeb tund.
• Tervikpildi loomine 13. 00 Tund lõppeb. Õpilased lahkuvad klassist.
• Kokkuvõtted, hinded
• Tagasisedeme andmine
• Iseseisev töö
põhjendusega
• Uute eesmärkide
püstitamine
4