1. Innovaatiline Eesti Jarmo Tuisk Tehnoloogia ja innovatsioonitalituse juhataja Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

2. 20 aastat iseseisvat TA&I poliitikat Teadmistepõhine Eesti II 2007-2013 (2006) Teadmistepõhine Eesti I 2002-2006 (2001) EL struktuurifondide periood 2007-2013 TA institutsionaalne reform (1996-1998) TA korralduse seadus (1994) TA nõukogu (1990) EL liitumine (2004) EL struktuurifondide periood 2004-2006

3. 10 aastat : Kaks strateegia perioodi TA&I poliitika areng

4. Väljakutsed Teadmistepõhine Eesti (TE) I Teadmistepõhine Eesti (TE) II Konkurentsivõimeline infrastruktuur TA&I institutsionaalne reform TA inimressursi vähesus TA inimressursi vähenemine Rakendusteaduste rahastamise jätkumine Madal TA kulutuste tase Madal TA rakendatavus majanduses Tootlikkuse kasv ja kõrge lisandväärtusega eksport TE II fookus liigub sotsiaal-majanduslikele väljakutsetele Innovatsiooni tugistruktuuride areng Teadmistepõhine TA&I poliitika Avaliku sektori rolli suurenemine teadmistepõhise ühiskonna kujundamisel

5. TE I TE II TA kvaliteedi ja konkurentsivõime kasv Eesmärgid Teadmiste baasi uuendamine Innovaatilised ettevõtted üleilmses majanduses uut väärtust loomas Ettevõtete konkurentsivõime kasv Jätkusuutlikule arengule suunatud innovatsioonisõbralik ühiskond

6. Võtmetehnoloogiad ja rakendusvaldkonnad TE I TE II IKT Kasutajasõbralik IT Biotehnoloogia Biomeditsiin Materjalitehnoloogiad Materjalitehnoloogiad Energia Kaitse ja julgeolek Tervishoid Keskkonnakaitse

7. MKMi roll Kuidas MKM on innovatsiooni toetanud?

8. Meetmed ja eelarved 2007-2013 155 MEUR

9. TAK – tehnoloogia arenduskeskus Ettevõtete ja ülikoolide konsortsiumi arenduskeskus Toit ja ferm. Tervislik piim Nano ELIKO Vähi-uuringud Tarkvara Reprod. meditsiin Masina-ehitus

10. TA toetuse jagunemine 2006-2010 sektoriti Toetused lähevad teadmusmahukatesse ettevõtetesse, sest toetuse kriteeriumiks on idee/projekti tehnoloogilise aspekti rahvusvaheline konkurentsivõime. Kas oleme võimendanud tugevamaid?

11. EASi osakaal erasektori TA kuludes EASi osakaalu tõus 2009.a. 6%-14%-le, kas erasektori tavapäraste kulutuste asendamise efekt? Kas ajutine või pikaajaline trend?

12. tulemused 10 aastat strateegilist innovatsioonipoliitikat

13. TA kulutuste dünaamika 2000-2009 Allikas: Statistikaamet

14. TA kulutuste dünaamika 2000-2009 Allikas: Statistikaamet

15. TA kulutustega ettevõtete arv

16. TA jaotus majanduses Intramural R&D expenditures of business sector by economic activity (2009)

17. Eesti Euroopa kontekstis: tõus keskmikuks 2009 2007 2010

18. 4 aastaga tasakaalustatum innovatsioonisüsteem 2006 LT 2010 LV EE EU

19. Innovatsioon tasub ära

20. Murekohad: Eesti Inimarengu aruanne 2010/11 1. Eesti ettevõtete uute toodete arv ei näe rahvusvahelises võrdluses välja küll madal, kuid valdavalt on tegemist uuendustega vaid ettevõtte enda seisukohalt, mitte turu seisukohalt. Viimasel juhul on valdavalt tegemist pigem tootevariatsioonide kui radikaalselt uute toodetega. Paljudel juhtudel on uute toodete osatähtsus ettevõtete rahalises käibes madal. 2. Ettevõtete kulutused toodangu uuendamisele on rahvusvahelisel foonil hinnatuna madalad ja neistki kulutustest moodustab suure osa lihtsalt uute seadmete sisseostmine, mitte keerukamad uendustegevused (toote- ja tehnoloogiaarendus jne). 3. Eesti ettevõtete nn koostöötihedus innovatsiooniprotsessis on küllalt kõrge, kuid tegemist on valdavalt hankijatele ja tarbijatele suunatud koostööga, kasvavalt ka kontsernisisese koostööga (ettevõtete rahvusvahelistumise kaasnähe). Koostöö ülikoolide ja uurimisasutustega toodangu uuendamisel on madal. 4. Vaatamata suurenenud teadus- ja innovatsioonikulutustele ei näita Eesti ettevõtete üldine innovatsiooniaktiivsus, mis on Euroopa keskmise tasandil küllalt hea, märke vahe vähendamisest EL-i selles osas eesrindlike maade ettevõtete innovatsiooniaktiivsusega. Pigem vastupidi, see vahe tundub suurenevat. 5. Paljudes Eesti majanduse olulistes harudes, mis annavad suure osa toodangust ja kus töötab väga suur osa tööjõust, näiteks metsa-, puidu- ja mööblitööstuses, on kohalik ekspertiisitase nõrk ja seega ettevõtete abisaamislootused väikesed. Hoolimata küllalt pikaajalistest taotlustest tõsta ülikoolide võimet ja motiveeritust koostööks ettevõtetega (nn Spinno programmid) on see ikkagi suhteliselt nõrk. Allikas: Eesti Inimarengu aruanne 2010/11 Mitte eriti uudsed tooted Kulutused tootearendusele madalad Innovatsiooniaktiivsus ettevõtetes ei kasva Majanduse struktuur mitte-innovaatiline

21. Mis saab edasi? Strateegilistest valikutest

22. Kellele on vaja innovatsioonipoliitikat? Valitsusele? (rohkem makse) Ühiskonnale? (paremad teenused) Teadusele? (rohkem finantseeringut) Ettevõtetele? (rohkem kasumit)

23. Suured eesmärgid Tööjõukuludekasv ei ületaoluliselttootlikkuse kasvu(5% @2020) Eesti 2020 Tootlikkus hõivatu kohta 80% EL keskmisest Eesti ekspordiosatähtsus maailma kaubanduses (0,11% @2020) Tõsta TA investeeringutetaset (3% SKPst @2020) Teaduspoliitika Innovatsioonipoliitika

24. Ettevõtluse osakaal TA kuludes peab kasvama Ettevõtjate panus 201091,3MEURi 2015 1,6%SKPst = ~325MEURi

26. 10 uut Skype’i

28. Peamised süsteemsed piirangud Eelarve Kui SFi maht sama, siis ettevõtete TA-le ja innovatsioonile suunatud meetmete eelarve ca 350MEURi Inimressurss Tööjõu turult lahkub rohkem inimesi kui sinna juurde tuleb (30-60 000 inimest on turul vähem) Juurde on vaja 2000-4000 TA töötajat erasektorisse Aeg Poliitikamuudatuse ettevalmistamine 1-2 aastat Rakendamine, kasutusele võtmine ettevõtte poolt 1-3 aastat Mõju ilmnemine 2-3 aastat

30. Ühtlane ja mitmekesine TA kultuur

32. Eelarve ühe “soovitud tulemuse” kohta väga väike

35. Väga suur halduskoormus

37. Mõõdukalt diversifitseeritud portfell

38. Mõõdukalt laiapõhjaline TA ja innovatsioonikultuur

40. Küllalt suurte riskidega seotud

44. Ebademokraatlik

46. Muud eesmärgid? Ekspord innovaatilisus Eksportijate TA investeeringute määr või ekspordist saadav lisaväärtus Eesti majanduse elujõulisus Innovaatiliste noorte ettevõtete osakaal majanduses Ühiskonna/riigi innovaatilisus Innovaatiliste riigihangete osakaal

47. Fookused Millele keskenduda järgmisel 10 aastal?

48. Väljakutsed (juhuvalik)

49. Sotsiaalmajanduslikud väljakutsed Eesti ees Kosmos: maaseire Energia: põlevkivi IKT: tervise tehnoloogiad Energia: puhas energia Energia: mikrotootmine, salvestamine Materjal: puit IKT: küberturvalisus IKT: Smartgrids BIO: funk. ja mahe toit Materjal: metall IKT: Intelligent Transport Systems BIO: ennetus-meditsiin Materjal: re-use Politsei Elering, EE Haigekassa EE Päästeamet Maanteeamet Suurhaiglad RMK Kaitsevägi Terviseamet Prügilad Keskkonnaamet RKAS

50. Kokkuvõte Eesti on oma teadus- ja arendus ning innovatsioonisüsteemi arendanud küllat tasakaalukalt ja seeläbi jõudnud mõneski aspektis kaugemale samal lähtepositsioonil olnud riikidega. Samas uus tase eeldab, et innovatsioon saab olema Eesti ettevõtluse DNA põhikomponent ja ühiskond/riik peab laiapõhjaliselt toetama innovaatilisi ettevõtteid. IKT-l võtmetehnoloogiana on endiselt märkimisväärset arengupotentsiaali erinevates rakendusvaldkondades

51. Tänud!jarmo.tuisk@mkm.ee