SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 14
MOLIERE1622-1673 Koostaja: Ivi Eiche Tallinna Nõmme Gümnaasium
Klassitsistlik komöödia valitsesid kindlad normid 5-vaatuseline värssteos meelelahutuslik ja õpetlik pidi aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele tüüptegelased –  Tartuffe – petis                                don Juan – elumees                                Alceste  - pessimist   (“Misantroop”)
Jean-Baptiste Poquelin    (15.01.1622 - 17.02.1673) klassitsistliku komöödia tähtsamaid esindjaid; näitekirjanik, lavastaja pärines Pariisi kodanluse hulgast lõpetas Clermont`i jesuiitide kolleegiumi õppis seejärel õigusteadust tegeles teatriga omandas hea humanitaarhariduse
     Moliere ja teater 1. jaanuaril 1643 avati Illustre Theatre   (Kuulus Teater), mille rajajaks oli Moliere 1645 teater laostus, Moliere pandi võlavanglasse 13 aastat töötas rändnäitlejana, mängides improviseeritud farsse
Mida teatris mängiti? Mängiti vanu keskaegseid farsse Tutvuti itaalia maskiteatriga, commedia dell`artega (improvisatsiooniteatriga): Pantalone – kaupmees, ihnur Arlecchino – totravõitu kelm Brighella – kaval, osav, õel talupoeg
“Keigarid, edvistajad, sarvekandjad ja tohtrid kannatasid alandlikult välja, et nad lavalaudadele toodi, nad koguni teesklesid, et nende pealt maha kirjutatud tegelased teevad neile sama palju nalja kui ülejäänud publikule. Kuid silmakirjateenrid ei talunud pilkeid:  nad tõstsid kohe kisa ja kuulutasid enneolematuks jultumuseks selle, et ma kujutasin nende vigurdamisi ja püüdsin heita varju ameteile, mida peavad paljud auväärsed inimesed.”                                                                     (Moliere)
Moliere`i näidendeid:  “Arutu”1653 “Naeruväärsed eputised” 1659 “Meeste kool” 1661 “Naiste kool” 1662 “Tartuffe” 1664 “Don Juan” 1665 “Misantroop” 1666 “Ihnus” 1668  “Kodanlasest aadlimees” 1672 “Õpetatud naised”  1672 “Ebahaige” 1673 säilinud on 32 Moliere`i näidendit
“Tartuffe” eessõnas kirjutas Moliere: “Kuivõrd komöödia ülesanne on inimeste meelt lahutades neid paremaks muuta, siis ma arvan, et oma tegevusala tõttu ei saa ma teha midagi väärikamat kui piitsutada oma sajandi pahesid...”
“Tartuffe” 1664 Moliere pidi näidendi kolm korda ümber tegema, et saada  kuningalt luba selle esitamiseks alles 1669. a etendati “Tartuffe`i” praeguses redakstsioonis, menu oli tohutu mängiti üle 3000 korra peategelase nimest, mille autor moodustas vanast prantsuse verbist truffer (petma), sai silmakirjatseja sünonüüm tegelased: Tartuffe, Orgon, abikaasa Elmiere, tütar Mariane,  poeg Damis,  proua Pernelle (Orgoni ema), toaneitsi Dorine, Cleante (Elmiere`i vend) teose räägib religiooni silmakirjalikkusest
Moliere`i põhimõtted: näidend peab olema nii meelelahutuslik  kui ka õpetlik  karakterite kõne peab olema lihtne ja loomulik näidendi süžee peab olema tõepärane ja kaasaegne ta tõstis komöödia kõrgete žanrite hulka näidendi kaudu tuleb ravida kaasaegseid pahesid – silmakirjalikkust ja edevust
1680. a, seitse aastat pärast Moliere`i surma, andis Louis XIV korralduse liita tema trupp Hótel de Bourgognei`i trupiga. tekkis uus teater, maailmakuulus Comedie-Francaise, tuntud ka kui Moliere`i maja
Küsimused: Mis tekitas Moliere`i kaasaegsetes kõige enam kadedust? Kirjelda Moliere`i kui komöödiakirjaniku tuntuse algust. Mida pidas Moliere teatris oluliseks? Miks arvas Moliere, et inimese meelt lahutades saab teda paremaks muut? Miks peetakse silmakirjalikkust 17. sajandil sajandi paheks? Arutle teemal “Kutsumuse jõud on suur”, tuginedes Moliere`i eluloole. Tutvu katkendiga M. Bulgakovi teosest “Härra de Moliere`i elu”. Kuidas oleks Moliere vastanud küsimusele, kas olla või näida?
Kasutatud kirjandus: I. Šaitanov “Maailmakirjandus” (Barokk, klassitsism, valgustus) K. Kalamees “Maailmakirjandus XVII-XIX sajand” PILDID: http://images.google.com/

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt? (20)

W. Shakespeare
W. ShakespeareW. Shakespeare
W. Shakespeare
 
Kreutzwald
KreutzwaldKreutzwald
Kreutzwald
 
Byron
ByronByron
Byron
 
Keskaja kirjandus1
Keskaja kirjandus1Keskaja kirjandus1
Keskaja kirjandus1
 
Friedebert Tuglas1
Friedebert Tuglas1Friedebert Tuglas1
Friedebert Tuglas1
 
Juhan Viiding
Juhan ViidingJuhan Viiding
Juhan Viiding
 
Realism vs romantism
Realism vs romantismRealism vs romantism
Realism vs romantism
 
Friedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert FaehlmannFriedrich Robert Faehlmann
Friedrich Robert Faehlmann
 
Lüroeepika
LüroeepikaLüroeepika
Lüroeepika
 
Lydia Koidula
Lydia KoidulaLydia Koidula
Lydia Koidula
 
Tammsaare
Tammsaare Tammsaare
Tammsaare
 
Oscar wilde
Oscar wildeOscar wilde
Oscar wilde
 
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
Tõde ja õigus 2. tund Karakterite analüüs.
 
Marie Under
Marie UnderMarie Under
Marie Under
 
Kirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljelKirjandusvoolud ajateljel
Kirjandusvoolud ajateljel
 
Anton hansen tammsaare
Anton hansen tammsaareAnton hansen tammsaare
Anton hansen tammsaare
 
Noor eesti
Noor eestiNoor eesti
Noor eesti
 
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
Eesti kirjanduse lahknemine ja eksiilkirjanduse kujunemine 1944
 
Ilukirjanduse põhiliigid
Ilukirjanduse põhiliigidIlukirjanduse põhiliigid
Ilukirjanduse põhiliigid
 
Hando Runnel
Hando RunnelHando Runnel
Hando Runnel
 

Andere mochten auch (8)

Anni Tedrema Kerttu Rakke
Anni Tedrema Kerttu RakkeAnni Tedrema Kerttu Rakke
Anni Tedrema Kerttu Rakke
 
August Kitzberg
August KitzbergAugust Kitzberg
August Kitzberg
 
TõNu õNnepalu. Kaie
TõNu õNnepalu. KaieTõNu õNnepalu. Kaie
TõNu õNnepalu. Kaie
 
A. Solzõnitsen
A. Solzõnitsen A. Solzõnitsen
A. Solzõnitsen
 
Rehepapp,Laura
Rehepapp,LauraRehepapp,Laura
Rehepapp,Laura
 
Dante Alighieri
Dante AlighieriDante Alighieri
Dante Alighieri
 
Eesti kirjandus
Eesti kirjandusEesti kirjandus
Eesti kirjandus
 
C. R. Jakobson
C. R. JakobsonC. R. Jakobson
C. R. Jakobson
 

Mehr von TNG (6)

Lydia Koidula
Lydia KoidulaLydia Koidula
Lydia Koidula
 
Eduard Vilde
Eduard VildeEduard Vilde
Eduard Vilde
 
Kerttu Rakke.Triin
Kerttu Rakke.TriinKerttu Rakke.Triin
Kerttu Rakke.Triin
 
Elu Algab TäNa.Maarja
Elu Algab TäNa.MaarjaElu Algab TäNa.Maarja
Elu Algab TäNa.Maarja
 
Andrus KiviräHk Merit
Andrus KiviräHk MeritAndrus KiviräHk Merit
Andrus KiviräHk Merit
 
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu MarisAndrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
Andrus KiviräHk Mees, Kes Teadis UssisõNu Maris
 

Moliere

  • 1. MOLIERE1622-1673 Koostaja: Ivi Eiche Tallinna Nõmme Gümnaasium
  • 2. Klassitsistlik komöödia valitsesid kindlad normid 5-vaatuseline värssteos meelelahutuslik ja õpetlik pidi aitama kaasa ühiskonna kommete parandamisele tüüptegelased – Tartuffe – petis don Juan – elumees Alceste - pessimist (“Misantroop”)
  • 3. Jean-Baptiste Poquelin (15.01.1622 - 17.02.1673) klassitsistliku komöödia tähtsamaid esindjaid; näitekirjanik, lavastaja pärines Pariisi kodanluse hulgast lõpetas Clermont`i jesuiitide kolleegiumi õppis seejärel õigusteadust tegeles teatriga omandas hea humanitaarhariduse
  • 4. Moliere ja teater 1. jaanuaril 1643 avati Illustre Theatre (Kuulus Teater), mille rajajaks oli Moliere 1645 teater laostus, Moliere pandi võlavanglasse 13 aastat töötas rändnäitlejana, mängides improviseeritud farsse
  • 5. Mida teatris mängiti? Mängiti vanu keskaegseid farsse Tutvuti itaalia maskiteatriga, commedia dell`artega (improvisatsiooniteatriga): Pantalone – kaupmees, ihnur Arlecchino – totravõitu kelm Brighella – kaval, osav, õel talupoeg
  • 6. “Keigarid, edvistajad, sarvekandjad ja tohtrid kannatasid alandlikult välja, et nad lavalaudadele toodi, nad koguni teesklesid, et nende pealt maha kirjutatud tegelased teevad neile sama palju nalja kui ülejäänud publikule. Kuid silmakirjateenrid ei talunud pilkeid: nad tõstsid kohe kisa ja kuulutasid enneolematuks jultumuseks selle, et ma kujutasin nende vigurdamisi ja püüdsin heita varju ameteile, mida peavad paljud auväärsed inimesed.” (Moliere)
  • 7. Moliere`i näidendeid: “Arutu”1653 “Naeruväärsed eputised” 1659 “Meeste kool” 1661 “Naiste kool” 1662 “Tartuffe” 1664 “Don Juan” 1665 “Misantroop” 1666 “Ihnus” 1668 “Kodanlasest aadlimees” 1672 “Õpetatud naised” 1672 “Ebahaige” 1673 säilinud on 32 Moliere`i näidendit
  • 8.
  • 9. “Tartuffe” eessõnas kirjutas Moliere: “Kuivõrd komöödia ülesanne on inimeste meelt lahutades neid paremaks muuta, siis ma arvan, et oma tegevusala tõttu ei saa ma teha midagi väärikamat kui piitsutada oma sajandi pahesid...”
  • 10. “Tartuffe” 1664 Moliere pidi näidendi kolm korda ümber tegema, et saada kuningalt luba selle esitamiseks alles 1669. a etendati “Tartuffe`i” praeguses redakstsioonis, menu oli tohutu mängiti üle 3000 korra peategelase nimest, mille autor moodustas vanast prantsuse verbist truffer (petma), sai silmakirjatseja sünonüüm tegelased: Tartuffe, Orgon, abikaasa Elmiere, tütar Mariane, poeg Damis, proua Pernelle (Orgoni ema), toaneitsi Dorine, Cleante (Elmiere`i vend) teose räägib religiooni silmakirjalikkusest
  • 11. Moliere`i põhimõtted: näidend peab olema nii meelelahutuslik kui ka õpetlik karakterite kõne peab olema lihtne ja loomulik näidendi süžee peab olema tõepärane ja kaasaegne ta tõstis komöödia kõrgete žanrite hulka näidendi kaudu tuleb ravida kaasaegseid pahesid – silmakirjalikkust ja edevust
  • 12. 1680. a, seitse aastat pärast Moliere`i surma, andis Louis XIV korralduse liita tema trupp Hótel de Bourgognei`i trupiga. tekkis uus teater, maailmakuulus Comedie-Francaise, tuntud ka kui Moliere`i maja
  • 13. Küsimused: Mis tekitas Moliere`i kaasaegsetes kõige enam kadedust? Kirjelda Moliere`i kui komöödiakirjaniku tuntuse algust. Mida pidas Moliere teatris oluliseks? Miks arvas Moliere, et inimese meelt lahutades saab teda paremaks muut? Miks peetakse silmakirjalikkust 17. sajandil sajandi paheks? Arutle teemal “Kutsumuse jõud on suur”, tuginedes Moliere`i eluloole. Tutvu katkendiga M. Bulgakovi teosest “Härra de Moliere`i elu”. Kuidas oleks Moliere vastanud küsimusele, kas olla või näida?
  • 14. Kasutatud kirjandus: I. Šaitanov “Maailmakirjandus” (Barokk, klassitsism, valgustus) K. Kalamees “Maailmakirjandus XVII-XIX sajand” PILDID: http://images.google.com/