1. ROMAANI KUNST
● Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur
kunstistiil, mis kestis 12. sajandini.
● Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel
hakkas kujunema 3 uut rahvust – prantslased, sakslased ja itaallased.
● Puudusid tõsised majanduslikud sidemed – linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid
omavahel väga lõdvalt seotud.
● Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale
ilmalikule võimule – sajandeid kestnud võitlus keisrite ja paavsti vahel.
● Usuelus suured muutused – kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia,
ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud.
● Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured
antiikkunsti mõjud.
● Romaani kunst – stiili nimetus viitab mõnedele sarnastele joontele Vanarooma kunstiga,
olles siiski paljude mõjude segu ja üsna omanäoline.
ARHITEKTUUR
● Juhtiv žanr arhitektuur, eeskätt sakraalarhitektuur.
● Romaani kirikute eeskujuks karolinglik basiilika.
● Suur vaimulikkond koondus jumalateenistuse ajal kiriku pühamasse, idapoolsesse otsa. Seal
laulis ka koor.
● Ruumi suurendamiseks pikendati pikihoonet ristipidi ja saadud põikihoonet nimetatakse
transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum – koor. Koori põrand oli
2-3 astet pikihoone põrandast kõrgem, koori all asus kabel – krüpt ehk matmispaik.
● Suurematel kirikutel võis olla mitu transepti ja apsiidi. Transept ulatub pikihoonest välja ja
kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile.
● Pikihoone ja transepti lõikumiskohta nimetatakse nelitiseks.
● Koorosa lõpetab apsiid - poolringilise või hulknurkse põhiplaaniga eenduv kiriku (kabeli)
koorilõpmik, altari asupaik. 12. saj. hakkas levima hulknurkne apsiid, mis kujunes
kooriruumiga ühtseks ruumiosaks, mida ümbritses sageli ühine kooriümbriskäik.
1

2. ● Saint Sernini kiriku põhiplaan
1. Pikihoone 6. Krüpt
2. Transept ehk põiklööv 7. Apsiid
3. Nelitis ja nelitisetorn 8. Kabelitepärg
4. Koor 9. (Lääne)tornid
5. Kooriümriskäik
● Võlvid, nii silinder- kui ka ristvõlv – on väga rasked. Võlvide kandmiseks ehitati seinad ja
piilarid hästi paksuks. Seetõttu on aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged.
Romaani kiriku ilme iseärasused sobisid ja olid väga hästi kooskõlas ajastuvaimuga:
sõjakus, tõsidus ja siirus.
2

3. 1. KOOR
2. APSIID
3. KOORIÜMBRISKÄIK
4. TRANSEPT
5. KÜLGTORN
6. NELITIS JA NELITISTORN
7. KESKLÖÖV, PIKIHOONE
8. KÜLGLÖÖV
3

4. ● Ülesehituselt on romaani kirik enamasti basiilika, esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk
saalkirikuid ja kodakirikuid – kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas
puuduvad.
1. ühelööviline ehk saalkirik
2. kahelööviline kirik
3. basiilika
4. pseudobasiilika (keskmises löövis valgmik puudub)
5. kolmelööviline kirik ehk kodakirik
4

5. ● SISEARHITEKTUUR
● Vanemad kirikud lameda laega – palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel.
● Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv.
● Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks.
● Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks.
● Romaani süsteem – ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed.
● Traveesid eraldavad üksteisest tigrvad vööndkaared.
● Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on
kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Erinevalt klassikalisest sambast võib piilaril
puududa kapiteel või baas, need on vastavalt asendatud talumi ja sokliga. Funktsiooni ja
vormi järgi eristatakse:
1. kantonpiilar
2. kimppiilar
3. ümarpiilar
4. kaheksatahuline piilar
● Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel.
5

6. ● Kesklöövi müürid jagunevad kolme (nelja) horisontaalsesse ossa:
1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared – arkaadid, mis eraldavad kesklöövi
külglöövidest.
2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii – empoor – avaneb kaartena
kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa).
3. empooride asemel võis müüri sees olla kitsas käik, mis samuti avanes arkaadina
kesklöövi ehk trifoorium (võib puududa) või hoopiski petikkaaristu ehk
pseudotrifoorium.
4. (kolmanda) neljanda korruse moodustab kesklöövi valgustavate akende rida ehk
valgmik.
● ÜMARKAAR ON ROMAANI STIILI ÜKS SILMAPAISTVAMAID JA
TÄPSEMAID TUNNUSEID.
● Samuti on horisontaalsuse rõhutamine (just dekooriga) väga romaanilik nähe.
● Nii sise- kui välisfassaadide liigendamiseks kasutati petiknišše (müüripinda liigendav lame
kaarekujuline dekoratiivne nišš, esinevad gruppidena (arkaadidena); kaarfriise (väikeste
ümar- või teravkaarte reast koosnev ehisfriis, mis romaani ja gooti arhitektuuris asetseb
horisontaalselt katuseräästa all); liseene (baasi ja kapiteelita pilastritaoline, seinapinda
püstjalt liigendav dekoorita müüririba. Esines kaarfriisiga ühendatult seina välispinna
dekoratiivse liigendajana enamasti Reinimaa romaanikas).
6

7. ● Pisa katedraal
● Speyeri katedraal
● Välisfassaadidel kasutati sageli kääbusgaleriisid (ka ehisgalerii, on dekoorielement
romaani arhitektuuris, arkaadiga madal avatud käik tavaliselt välismüüris. Esineb
Saksamaal ja Põhja-Itaalias alates 11. saj-st ja kaob gootika tulekuga (nt. Pisa ja Speyeri).
● Pisa katedraal
● kääbusgalerii
7

8. ROMAANI KIRIKUD PRANTSUSMAAL 10-12 sajandil
● Palju ehituskoolkondi (üle 10 iseseisva koolkonna) ja erinevad lähenemised.
● Harmoonia arhitektuurilise ja dekoratiivse külje vahel; jõud, tugevus ja monumentaalsus
ühinevad peensuse ja elegantsiga.
● Mõned koolkonnad kasutavad fassaadidel rikkalikult reljeefe ja skulptuure.
● Saint- Sernini katedraal Toulouse’is – monumentaalne kõrge kääbusgaleriidega
kaunistatud nelitisetorn ja arvukad kabelid.
● Le Puy katedraal - tugevate islami kunsti mõjudega väga harmooniline romaani stiilis
ehitis.
● Madeleine’i kirik Vézelayś – a. 1120. Trifooriumita basiilika, üks esimesi romaani
kirikuid, kus kesklööv on kaetud ristvõlvidega.
● Cluny III kloostrikirik – 5-lööviline basiilika kahe transeptiga. Tolle aja suurim ristiusu
kirik (1130), kus kasutati palju uudseid ehitusvõtteid (oletatakse gootilikke tugikari,
külglöövid roidvõlvidega).
8

9. ROMAANI KIRIKUD ITAALIAS 10-12 sajandil
● Palju laene antiikkunstist
● Väga dekoratiivne välisilme – ümarkaared, friisid, liseenid, kääbusgaleriid
● Hoone väisilmet mõjutavad horisontaalsed hele-tumedad kiviribad – kasutati värvilist
marmorit (bütsantsi ja araabia arhitektuuri mõjud).
● Torne suhteliselt vähe, iseloomulik on kampaniil (it. campanile), kirikuhoonest eraldi
seisev kellatorn. Kampaniilid on levinud peamiselt Itaalias alates 6. saj-st barokini.
Kampaniilid on tavaliselt ruudukujulise põhiplaaniga, eksterjööris (välisilmes) rõhutatud
horisontaalliigendusega (galeriid, karniisid), ülaosas kellaavadega. Kuulsaimad on Pisa
toomkiriku viltune kampaniil ja Firenze toomkiriku kampaniil.
● Veneetsia Püha Markuse katedraal (San Marco) on väga tugevate Bütsantsi mõjudega
(sarnaneb põhiplaanilt Apostlite kirikuga Konstantinoopolis). Kaetud viie kupliga,
läänefassaadil 5 sügavat nišši portaalidega. Kogu ehitist kaunistavad marmorkatted ja
bütsantsi meistrite loodud mosaiigid. Fassaadi ülemine osa pärineb gooti perioodist.
● Pisa kadedraal (toomkirik) viielööviline basiilika, nelitise kohal suur kuppel. Välisfassaad
on kaetud vaheldumisi valgest ja rohelisest marmorist plaatide ribadega. Fassaadi ülaosas 4
rida sambaid, detailid on antiigimõjutustega. Toomkiriku kõrval seisab 12 saj. ehitatud
kampaniil, mis on kaunistatud sarnaselt kirikuga kääbusgaleriidega. Samasse on ka ehitatud
ümmargune romaani stiilis baptisteerium (ülaosa küll gooti stiilis).
● Firenze San Miniato al Monte kirik ja baptisteerium ehk ristimiskirik – väga tugeva
antiigi mõjuga, itaalia romaanikale omane marmorikasutus ning ümarkaar.
9

10. ROMAANI KIRIKUD SAKSAMAAL 10-13 sajandil
● Saksamaal kestis romaani stiil võrreldes teiste maadega kauem, see periood oli saksa kunsti
suur õitsenguaeg.
● Iseloomulik – väga suur tornidearmastus, arvukad tornid on sageli erineva kõrgusega,
kirikud mõjuvad raskepäraselt. Mõnikord omane:
- 2 transepti
- 2 nelitist (torni)
- 2 koori
● „Keisrikatedraalid“ (toomkirikud ehk piiskoplinna peakirikud):
- Mainz’i toomkirik
- Speyeri toomkirik
- Wormsi toomkirik
● Laachi kloostri kirik (Maria Laachi)
● EESTIS - ühelööviline Valjala kirik Saaremaal – mille ümarakaareline lääneportaal on
tüüpiline romaani stiili näide.
10

11. ROMAANI SKULPTUUR
● Romaani ajastu skulptuur (reljeef, ka ümarplastiline skulptuur) on arhitektuurist sõltuv
kunstiliik. Juhtiv sel alal on Prantsusmaa.
● Ehitistel kaunistati peamiselt:
- interjöörid - reljeefid altaritel, piilaritel, kapiteelidel, baasidel jne.
- fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel.
● Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid – kunsti ülesanne
oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. „vaeste Piibel“). Vastupidiselt
Bütsantsi traditsioonile – suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju.
● Temaatika: pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood,
moraliseerimine jne.
● Skulptuur pole realistlik; kasutusel on tinglikud ja sümbolistlikud kujutised (keskaegne
esteetika kasutab enamasti sümboleid), sest ei kujutata igapäevast elu. Varakristliku kunsti
mõjud. Inimfiguurid on esitatud moonutatuna, kehavormide täpne kujutamine ei oma
tähtsust.
● Tüüpiline keskaegne nähtus on see, et ühele pildile on kokku pandud erinevas ajas
toimunud stseenid.
● Tegelased tehti tuntavaks tingmärkide või sümbolite abil ja sageli kujutati neid vastavate
esemetega, seega pidi vaataja tundma sümboolikat.
Näiteks:
neli evangelisti – Matteust kujutatakse ingli või tuvina, Markus – lõvina, Luuka – härja või
vasikana, Johannes – kotkana (Kristus oli inimene sündides, vasikas (härg) surmas, lõvi
ülestõusmises, kotkas taevaminemises. Kujutades nelja evangelisti, kujutavad need sümbolid
samas ka Kristust).
Kristus – kala, madu, lõvi
Peetrus – võtmega
Püha Barbara – torniga
Püha Jüri – tapab mõõgaga lohet
silm, käsi – Jumala kohalolu jne.
11

12. ● Figuurid ilmekad, sageli kirglik emotsioonide avaldamine, samas siirus ja naiivsus.
Figuuride moonutamine tõstab emotsionaalset mõju ja mõjub ka ebamaisemalt.
● Reljefid on väga orgaaniliselt ja veenvalt seotud ehitisega.
● Väga palju kasutati ornamentikat (samuti omas tähendust). Abstraktsed ja skemaatilised
geomeertilised motiivid ning stiliseeritud taime- ja loomakujutised.
● Skulptuure kasutati ka altarite kaunistamiseks ja vähesel määral ka vabalt seisvana kiriku
ruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv – rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga –
krutsifiks.
● Keskaja maailmavaade ja seega ka kunst (vastupidiselt antiigile) peab ülevaks piinatud ja
kannatavat keha.
● Skulptuure tehti nii kivist, puust kui ka pronksist. Enamasti on skulptuur värvitud.
12

13. ROMAANI MAALIKUNST
● Maalikunsti suunitlus analoogne skulptuuriga.
● Kirikutes kasutati väga palju seinamaali.
● Pinnaline ja lineaarne (joontel põhinev joonistus) laad, kujutised on fantaasiaküllased,
dünaamilised ja väljendusrikkad.
● Peateema – Piiblilugude illustratsioonid, mitmesugused imed – pääsemine surmast,
haigustest, kurjadest vaimudest jne. Eriti fantaasiarikkalt kujutati kurjasid jõudusid.
● Maalitakse ka ornamentikat.
● Miniatuurmaalis
● Oluline koht miniatuurmaalil (ld. miniatura), (raamatumaal, käsikirjalist teksti kaunistav
ning selle sisu avav ornamentaalne ja/või figuraalne joonistus või maal; võis olla paigutatud
teksti, kui ka esitatud eraldi leheküljel. Kasutati temperat, akvarelli, ka kulda ja hõbedat).
● Miniatuurmaal erineb tunduvalt Karolingide raamatumaali stiilist. Antiikkunstist laenatud
põhimõtted jäävad tagaplaanile või kaovad täielikult; nad annavad maad iseseisvale
stiilitahtele, mis ei hooli looduslähedusest, vaid moonutav tihti vägivaldselt reaalsust.
Romaani miniatuuris valitseb püüd selge ja mõjuka jutustamisviisi poole.
● Miniatuurmaali iseloomustab
- dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad
- palju ornamentikat
- ruumilisus puudub
- väljendusrikkus ja fantaasiaküllus
- liikumise tugev toonitamine ja suur elavus
- rõhutatakse askeesi ja kannatusi
● KOKKUVÕTTEKS - romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on:
● MASSIIVSUS
● ÜMARKAAR
● RÕHUTATUD HORISONTAALJOON
13