1. Närvisüsteem
Helina Reino
GAG
2015

2. NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM
Inimese närvisüsteemi võib kokkuleppeliselt
jagada kaheks osaks:
 kesknärvisüsteem (KNS),
 peaaju
 seljaaju
 perifeerne närvisüsteem
 ülejäänud närvid
 närvirakkude kehad
 kogumikest väljaspool kesknärvisüsteemi
(ganglionid)

3. NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM
Kesknärvisüsteem tegeleb:
 Organismi välis- ja sisekeskkonnast saadud
informatsiooni kogumise ja töötlemisega.
 Info põhjal sobiva vastuse väljatöötamise
ning algatamisega.
 Lisaks toimuvad kesknärvisüsteemis ka
erinevad psüühilised protsessid.

4. NÄRVISÜSTEEMNÄRVISÜSTEEM
Kesknärvisüsteem - juhib kogu organismi
tegevust.
PeaajuPeaaju
Vasak aju pool juhib parema kehapoole
tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole
tegevust.
Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvi-
kiudude omavaheline ristumine

5. PEAAJUPEAAJU
 Ajutüvi
Piklikaju
Keskaju
Vaheaju
 Väikeaju
 Suuraju
SUURAJUSUURAJU
laubasagar
kuklasagar
oimusagar
kiirusagar
VÄIKEAJVÄIKEAJ
UU
KESKAJUKESKAJU
PIKLIKAJUPIKLIKAJU
VAHEAJUVAHEAJU

6. PEAAJUPEAAJU
PiklikajuPiklikaju:
 Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi
(hingamine, südametegevus).
 Tugimotoorika üks keskusi, mis võtab osa lihaste
toonuse ja kehahoiaku regulatsioonist.
 Refleksikeskused:
Seedetalitlus
Hingamine
Vasomotoorne ja südame talitlus
Higistamiskeskus
Piklikaju
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg

7. PEAAJUPEAAJU
KeskajuKeskaju:
 närviimpulsside liikumine pea-
ja seljaaju vahel.
 tagab lihase pingeseisundi ehk
toonuse.
 akustilised
orienteerumisrefleksid.
 optilisted
orienteerumisrefleksid.
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Keskaju

8. PEAAJUPEAAJU
Vaheaju:Vaheaju:
 reguleerib ainevahetust,
 reguleerib paljunemist,
 reguleerib kehatemperatuuri.
 Aju peamine
informatsioonikeskus:
 teadete vastuvõtmine
 sorteerimine
 koordineerimine
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Vaheaju

9. PEAAJUPEAAJU
Väikeaju:Väikeaju:
 Teiste motoorsete
keskuste tegevuse
toetamine ja
koordineerimine.
 Reguleerib lihaste
koostööd ja tasakaalu.
 Reguleerib kehahoiakut ja
liigutusi.
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Väikeaju

10. PEAAJUPEAAJU
Suuraju:Suuraju:
 Välispinda nimetatakse ajukooreks, mis
kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS osa ja
seal paiknevad mitmed keskused.
 Ajukoore funktsiooniga on seotud:
 inimese teadvus,
 mõtlemine,
 meeleelundite tegevus,
 tajud,
 õppimine,
 mälu,
 sihtmotoorika
www.daviddarling.info/images/brainstem.jpg
Suuraju

11. SUURAJUKOOR
liigutuskeskus
mõtlemiskeskus
kõnelemiskeskus
maitsmiskeskus
haistmiskeskus
kuulmiskeskus
nägemisskeskus
naha- ja lihas-
tundlikkuskeskus

12. LIMBILINE SÜSTEEM
 Fülogeneetiliselt vanim ja struktuurilt lihtsam
ajukoore osa ning koorealused tuumad, mis on
seotud organismi bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja
emotsioonidega
 Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja
tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja
mäluprotsesse.
 Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva
info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku
käitumise.
 Limbiline süsteem parandab üldist
adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
Limbiline süsteem
content.answers.com/.../Brain_limbicsystem.jpg

14. NÄRVISÜSTEEM
SeljaajuSeljaaju
 Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult
piklikajuks.
 Kaudaalselt lõpeb I – II nimmelüli
kõrgusel koonusja teravikuga –
ajukoonusega.
 Seljaaju ülesandeks on vahendada
informatsiooni peaaju ja keha vahel ning
juhtida tingimatuid reflekse (liigutusi).

15. SeljaajuSeljaaju
Läbilõikelt on
seljaaju H tähe
kujuline.

16. REFLEKSIDREFLEKSID
Refleksid võivad väljenduda liigutuste või ka
elundite talitluse muutustena.
Reflekse esineb kahte tüüpi:
 tingimatud refleksidtingimatud refleksid – kaasasündinud
 tingitud refleksidtingitud refleksid - omandatakse elu jooksul
Refleks toimub kesknärvisüsteemi
vahendusel.

17. REFLEKSID
Refleksikaare osad on järgmised:
1. erutust vastuvõttev närvirakk;
2. närvikiud, mis juhivad erutuse
kesknärvisüsteemi;
3. kesknärvisüsteemi piirkonnad, mis
analüüsivad erutust;
4. närvikiud, mis juhivad erutuse
edasi vastavasse organisse või
elundisse;
5. organ või elund, mis erutusele
reageerib.
Teed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakseTeed, mida mööda erutus kulgeb, nimetatakse
refleksikaareks.refleksikaareks.
Refleksikaar koosneb vähemalt kahest närvirakust.
http://content.answers.com/main/content/img/oxford/Oxfor
d_Sports/0199210896.reflex-arc.1.jpg/
retseptor
effektor lihasrakk

18. NÄRVISÜSTEEM
Närvikude koosneb kahte tüüpi rakkudest
- närvirakud ehk neuronid ning gliiarakud .
Närvirakk on peamiseks infotöötlust
vahendavaks rakutüübiks närvisüsteemis.

19. NÄRVISÜSTEEM
Tüüpilisel närvirakul on neli funktsionaalselt erinevat
osa:
Rakukeha - närviraku metaboolne keskus, kus toimub nii
geenide ekspressioon kui energia tootmine mitokondrites
Dendriidid - närvijätked, mis on närvirakkude
sisendstruktuuriks.
Akson - raku väljundjätke, mis kannab närviimpulsse
rakukehast presünaptiliste terminalideni.
Presünaptilised terminalid - selles muudetakse
närviimpulss ümber biokeemiliseks signaaliks. Närviimpulsi
jõudmisel presünaptilisse terminali vabastatakse seal
paiknevatest vesiikulitest närvi virgatsainedd sünaptilisse
pilusse.

20. NÄRVIRAKU EHITUS

21. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM
Perifeerne närvisüsteem koosneb:
 12 paari kraniaalnärve
 31 paari seljaajunärve
See närvisüsteemi osa on
vahendavaks lüliks
(välis)keskkonna ja KNS
vahel.

22. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM
Perifeerne närvisüsteem
jaguneb:
 somaatiliseks
 autonoomseks
e.vegetatiivseks

23. SOMAATILINE NÄRVISÜSTEEM
Somaatiline närvisüsteem on
seotud:
 info juhtimisega vastavatelt
retseptoritelt KNS poole
(aferentne e. sensoorne
osa)
 kesknärvisüsteemist lihaste,
liigeste, mõningate näärmete või
muude efektororganite suunas
(eferentne osa).

24. AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM
Autonoomne närvisüsteem reguleerib:
 silelihaste
 südamelihase
 kopsude
 mõningate näärmete tööd.
Autonoomne närvisüsteem ei ole
üldiselt inimese tahtliku kontrolli all.

25. AUTONOOMNE NÄRVISÜSTEEM
Autonoomne
närvisüsteem jaguneb:
 Sümpaatiliseks -
valmistada organism ette
tegutsemiseks
 Parasümpaatiliseks -
loob sobiva olukorra
energia kokkuhoidmiseks.
fc.units.it/ppb/NeuroBiol/SNA.jpg

27. http://www.youtube.com/watch?
v=6M2-X1mhNDE