1. Liikide kaitseLiikide kaitse
Helina ReinoHelina Reino
GAGGAG
20152015

2. Liikide kaitseLiikide kaitse
tegeleb:tegeleb:
 Elupaikade kaitsegaElupaikade kaitsega
 Isendite kaitsegaIsendite kaitsega

3. Liikide kaitseLiikide kaitse
 Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20.Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20.
sajandi alguses.sajandi alguses.
 1910. aastal asutati A. Toomi eestvedamisel Vaika1910. aastal asutati A. Toomi eestvedamisel Vaika
Linnukaitseala.Linnukaitseala.
 1920. a tõstatas E. Spohr 11 liigi kaitse vajaduse. Samal1920. a tõstatas E. Spohr 11 liigi kaitse vajaduse. Samal
ajal kogus E. Reinwaldt ankeetide abil andmeid tollalajal kogus E. Reinwaldt ankeetide abil andmeid tollal
haruldaste imetajate leviku kohta.haruldaste imetajate leviku kohta.
 EestiEesti esimeseesimese looduskaitseseaduselooduskaitseseaduse alusel võetialusel võeti
1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla.1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla.
 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel EestiEesti
Punane RaamatPunane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104
lehel).lehel).

4. Liikide kaitseLiikide kaitse
 1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodus-objektid1. juunil 1994. a vastu võetud «Kaitstavate loodus-objektide
seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis.seadus» sätestab liigikaitse põhimõtted Eestis.
 Eestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- jaEestis on kaitse alla võetud 565 taime-, seene- ja
loomaliiki.loomaliiki.
 Kaitsealused liigidKaitsealused liigid jagunevadjagunevad 33
kaitsekategooriassekaitsekategooriasse..
 I ja II kategooriaI ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigiliigid võtab kaitse alla Vabariigi
Valitsuse määrusega,Valitsuse määrusega,
 III kategooriaIII kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusegaliigid aga keskkonnaminister määrusega

5. LiikideLiikide
kaitsekaitse
 I kategooriasseI kategooriasse kuuluvad enamastikuuluvad enamasti
vähenenud arvukuse ning kriitilise piirinivähenenud arvukuse ning kriitilise piirini
rikutud elupaikadega, suures hävimisohusrikutud elupaikadega, suures hävimisohus
olevad liigid, kelle edasine säilimine Eestiolevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti
looduses ohutegurite toime jätkumisel onlooduses ohutegurite toime jätkumisel on
kaheldav.kaheldav.
 Kokku kuulub I kategooriasse 60Kokku kuulub I kategooriasse 60
liikiliiki, nendest sõnajalgtaimi 10,, nendest sõnajalgtaimi 10,
katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seenikatteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni
9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja
selgroogseid 18 liiki.selgroogseid 18 liiki.
I KATEGOORIAI KATEGOORIA
Kollane kuldkingKollane kuldking
Lehitu pisikäppLehitu pisikäpp
KaljukotkasKaljukotkas

6. Liikide kaitseLiikide kaitse
 Pisilina, nõtke näkirohi, lääne-Pisilina, nõtke näkirohi, lääne-
sõrmkäpp, Ruthe sõrmkäppsõrmkäpp, Ruthe sõrmkäpp onon
taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalttaimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt
vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina.vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina.
 Loomaliikidest onLoomaliikidest on ebapärlikarpebapärlikarp
säilinud meil vaid ühesäilinud meil vaid ühe
jäänukpopulatsioonina.jäänukpopulatsioonina.
I KATEGOORIAI KATEGOORIA
Lääne-sõrmkäppLääne-sõrmkäpp
Kollane käokingKollane käoking

7. LiikideLiikide
kaitsekaitse
 Euroopa naaritsaEuroopa naaritsa loodusliklooduslik
populatsioon on käesolevaks ajakspopulatsioon on käesolevaks ajaks
Eestis täielikult hävinud, kuid mitmeteEestis täielikult hävinud, kuid mitmete
rahvusvaheliste projektide kaudurahvusvaheliste projektide kaudu
püütakse liigi asurkonda siin taastada.püütakse liigi asurkonda siin taastada.
I KATEGOORIAI KATEGOORIA
 Must-toonekurgMust-toonekurg jaja lendoravlendorav onon
peamiselt vanu metsi asustavad liigid,peamiselt vanu metsi asustavad liigid,
kes on meil vähearvukad ning kellekes on meil vähearvukad ning kelle
elupaiku ohustab üha laienevelupaiku ohustab üha laienev
raietegevus.raietegevus.

8. Liikide kaitseLiikide kaitse
 II kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda lubakaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba
loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- jaloomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja
pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks.pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks.
 Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabeTäpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
 I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toone-I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toone-
kure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadu-kure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadu-
sest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, millesest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille
raadius on liigispetsiifiline( 25 m lendoraval 500 mraadius on liigispetsiifiline( 25 m lendoraval 500 m
kaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndikaljukotkal). Pesapuu kaitsetsoonis kehtib sihtkaitsevööndi
kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.kaitsekord ning kevad-suvine liikumispiirang.
 I kaitsekategooria liikide kõik teadaolevadI kaitsekategooria liikide kõik teadaolevad
elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla.elupaigad või kasvukohad võetakse kaitse alla.
I KATEGOORIAI KATEGOORIA
kõrekõre

9. Liikide kaitseLiikide kaitse
 II kategooriasseII kategooriasse kuuluvad väga piiratud alal võikuuluvad väga piiratud alal või
vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langebvähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb
ning levila aheneb.ning levila aheneb.
 II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatestII kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevatest
ja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakseja keskkonnaregistrisse kantud elupaikadest võetakse
kaitse alla.kaitse alla.
 II kategooriasse on arvatud 262 liikiII kategooriasse on arvatud 262 liiki , nendest, nendest
sõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimisõnajalgtaimi 5, paljasseemnetaimi 1, katteseemnetaimi
112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid112, sammaltaimi 26, seeni 27, samblikke 32, selgrootuid
loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.loomi 6 ja selgroogseid loomi 53 liiki.
II KATEGOORIAII KATEGOORIA
Roosa riisikasRoosa riisikas

10. Liikide kaitseLiikide kaitse
 Järv-lahnarohiJärv-lahnarohi on oligotroofseteson oligotroofsetes
järvedes esinev liik, mis veekogudejärvedes esinev liik, mis veekogude
eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud.eutrofeerumise tõttu on väga ohustatud.
 Harilik jugapuuHarilik jugapuu on meil subatlantiliseon meil subatlantilise
perioodi reliktina esinev liik.perioodi reliktina esinev liik.
II KATEGOORIAII KATEGOORIA
Alpi võipätakasAlpi võipätakas
 Kaitsealustest seeneliikidest onKaitsealustest seeneliikidest on
mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde-mitmed Eestis oma levila põhja-, kirde-
või idapiiril olevad, vähestesvõi idapiiril olevad, vähestes
leiukohtades esinevad liigid, naguleiukohtades esinevad liigid, nagu
näiteksnäiteks fechtneri kivipuravikfechtneri kivipuravik ,, mõrumõru
kivipuravikkivipuravik,, roosa riisikasroosa riisikas jt.jt.
Harilik jugapuuHarilik jugapuu

11. Liikide kaitseLiikide kaitse
 II kategooria kaitsealuste loomaliikideII kategooria kaitsealuste loomaliikide
hulka kuulub selgrootu loomaliik -hulka kuulub selgrootu loomaliik - kirju-kirju-
e. apteegikaane. apteegikaan, väikeste, väikeste
kinnikasvavate järvede elanik.kinnikasvavate järvede elanik.
II KATEGOORIAII KATEGOORIA
Mustlaik-apolloMustlaik-apollo
ApteegikaanApteegikaan
 Lisaks apteegikaanile on arvatudLisaks apteegikaanile on arvatud
selgroogsete nüüd kaselgroogsete nüüd ka paksukojalinepaksukojaline
jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-jõekarp, eremiitpõrnikas, väike-
punalamesklane, männisinelanepunalamesklane, männisinelane ningning
mustlaik-apollomustlaik-apollo ..EremiitpõrnikasEremiitpõrnikas

12. Liikide kaitseLiikide kaitse
 selgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasseselgroogsetest loomadest on II kaitsekategooriasse
arvatud 2 kalaliiki:arvatud 2 kalaliiki: sägasäga - meie suurim mageveekala, kes- meie suurim mageveekala, kes
Eestis on oma levila põhjapiiril jaEestis on oma levila põhjapiiril ja tõugjastõugjas
 1 roomajaliik - kivisisalik, kes on Eestis oma levila1 roomajaliik - kivisisalik, kes on Eestis oma levila
põhjapiiril;põhjapiiril;
 1 kahepaikne – harivesilik.1 kahepaikne – harivesilik.
www.freshwater-fishing-guide.com/.../catfish.jpg
www.envir.ee/orb.aw/class=image/action=show/f..
HarivesilikHarivesilik
KivisisalikKivisisalik
sägasäga
TõugjasTõugjas
www.vonnu.ee/vallast/tougjas1.jpg
II KATEGOORIAII KATEGOORIA

13. Liikide kaitseLiikide kaitse
 II kaitsekategooriasse on arvatud 35 linnu- ja 13II kaitsekategooriasse on arvatud 35 linnu- ja 13
imetajaliiki.imetajaliiki.
 Uute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirjasUute linnuliikidena on II kaitsekategooria nimekirjas
kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk,kirjuhahk, kanakull, sooräts, karvasjalg-kakk,
roherähnroherähn jaja põldtsiitsitajapõldtsiitsitaja
III KATEGOORIAIII KATEGOORIA
RoherähnRoherähn
SoorätsSoorätsKanakullKanakullKirjuhahkKirjuhahk

14. Liikide kaitseLiikide kaitse
 III kategooriaIII kategooria kaitsealuste liikide hulkakaitsealuste liikide hulka
kuulub 5 sõnajalgtaime, 61kuulub 5 sõnajalgtaime, 61
katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10katteseemnetaime ja 16 sammaltaime, 10
seent ja 18 samblikuliiki.seent ja 18 samblikuliiki.
 Loomaliikidest kuulub IIILoomaliikidest kuulub III
kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89kaitsekategooriasse 45 selgrootut ja 89
selgroogset loomaliiki.selgroogset loomaliiki.
 III kategoorias on näiteksIII kategoorias on näiteks atlandiatlandi
tuur,tuur, kelle püsipopulatsioonkelle püsipopulatsioon
puudub meil juba pikema ajapuudub meil juba pikema aja
vältel.vältel.
IIIIII
KATEGOORIAKATEGOORIA
Atlandi tuurAtlandi tuur
Roomav öövilgeRoomav öövilge
KahkjaspunaneKahkjaspunane
sõrmkäppsõrmkäpp

15. Liikide kaitseLiikide kaitse
 Varasemast II kaitsekategooriast onVarasemast II kaitsekategooriast on
III kategooriasse üle toodud järgmisedIII kategooriasse üle toodud järgmised
liigid:liigid: välja-loorkull, soo-loorkull,välja-loorkull, soo-loorkull,
valge-toonekurg, sookurg,valge-toonekurg, sookurg,
täpikhuik, rukkirääktäpikhuik, rukkirääk jaja vesipappvesipapp,,
kelle arvukus on Eestis viimastelkelle arvukus on Eestis viimastel
aastakümnetel tõusnud ning levilaaastakümnetel tõusnud ning levila
laienenud.laienenud.
IIIIII
KATEGOORIAKATEGOORIA SookurgSookurg
KasetriibikKasetriibik
 Samuti on III kategooriasseSamuti on III kategooriasse
arvatudarvatud pähklinäpp, kasetriibikpähklinäpp, kasetriibik
jaja lagrits.lagrits.
LagritsLagrits

16. Liikide kaitseLiikide kaitse
 Seoses liigikaitsega on LooduskaitseseadusesSeoses liigikaitsega on Looduskaitseseaduses
kasutusele võetud uus kaitstava loodusobjekti mõistekasutusele võetud uus kaitstava loodusobjekti mõiste
püsielupaikpüsielupaik ..
 Püsielupaik on Looduskaitseseaduse tähendusesPüsielupaik on Looduskaitseseaduse tähenduses
kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näitekskaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks
rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukohtrände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht
või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm onvõi lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on
seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei oleseaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole
Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ LoodusdirektiiviEestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi
lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulisedlisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised
kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võibkudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib
väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe javäljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja
jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata.jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata.
PÜSIELUPAIKPÜSIELUPAIK

17. Liikide kaitseLiikide kaitse
 Nendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, misNendes II ja III kaitsekategooria liikide elupaikades, mis
pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud,pole kaitsealade, hoiualade või püsielupaikadena piiritletud,
kehtibkehtib isendi kaitseisendi kaitse ..
 See tähendab, etSee tähendab, et kaitsealuste liikide isendeid eikaitsealuste liikide isendeid ei
tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häiridatohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida
paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise võipaljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise või
rände ajalrände ajal, ilma keskkonnaministri loata loodusest, ilma keskkonnaministri loata loodusest
eemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa egaeemaldada (on lubatud vigastuse ravimiseks), müüa ega
tulu saamise eesmärgil kasutada.tulu saamise eesmärgil kasutada.

18. Liikide kaitseLiikide kaitse
Euroopa Liidu (EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiseltEuroopa Liidu (EL) looduskaitsepoliitika tugineb peamiselt
kahele direktiivile –kahele direktiivile – linnu- ja loodusdirektiivilelinnu- ja loodusdirektiivile ..
 linnudirektiivlinnudirektiiv sätestab liikmesriikide õigused jasätestab liikmesriikide õigused ja
kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamisekskohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja kasutamiseks
 loodusdirektiivloodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ningkäsitleb ohustatud elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid.
 Loodusdirektiivis käsitletavad taime- ja loomaliigid on:Loodusdirektiivis käsitletavad taime- ja loomaliigid on:
Euroopa Liidu tähtsusega liigid!Euroopa Liidu tähtsusega liigid!

19. Liikide kaitseLiikide kaitse
Iga liikmesriik määratleb oma piirides:Iga liikmesriik määratleb oma piirides:
 ohustatudohustatud liigid – need, mida ähvardab antud riigisliigid – need, mida ähvardab antud riigis
kadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levilakadumisoht (välja arvatud sellised, mille looduslik levila
riivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seegariivab vaid äärega kõnealust riiki ning on seega
naabermaades laiemalt levinud);naabermaades laiemalt levinud);
 ohualtidohualtid liigid, mis eeldatavasti praeguste tingimusteliigid, mis eeldatavasti praeguste tingimuste
jätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikidejätkudes võivad lähemas tulevikus sattuda ohustatud liikide
sekka;sekka;
 haruldasedharuldased liigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaidliigid, mis on riski piiril, olles esindatud vaid
väikeste asurkondadena;väikeste asurkondadena;
 endeemsedendeemsed või elupaiga eripära tõttuvõi elupaiga eripära tõttu erilisterilist
tähelepanu vajavadtähelepanu vajavad liigid.liigid.

20. KasutatudKasutatud
kirjanduskirjandus
bio.edu.ee/taimed/bio.edu.ee/taimed/
bio.edu.ee/loomad/Imetajad/bio.edu.ee/loomad/Imetajad/
http://www.envir.ee/http://www.envir.ee/
www.envir.ee/.../images/www.envir.ee/.../images/
http://et.wikipedia.org/wiki/http://et.wikipedia.org/wiki/