2. Lihaste ehitus
Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:Inimesel on kolme tüüpi lihaseid:
Skeleti e vöötlihasedSkeleti e vöötlihased
SilelihasedSilelihased
SüdamelihasedSüdamelihased
südamelihased
skeletilihased
silelihased
4. Lihaste ehitus
• SkeletilihaseidSkeletilihaseid on inimese
kehas enam kui 600
• Lihased koosnevad
lihaskimpudestlihaskimpudest, mis
omakorda koosnevad
lihaskiududestlihaskiududest (arv ca
10000-st enam kui miljonini)
– lihasrakkudest
lihaskimplihaskimp
lihaskiudlihaskiud
5. Lihaste ehitus
• Lihase kui elundi
struktuurse tervikluse
tagavad sidekoelised
kattekihid:
– EndomüüsiumEndomüüsium – kõige
õhem, ümbritseb iga
individuaalset lihaskiudu
– PerimüüsiumPerimüüsium – koondab
individuaalsed lihaskiud
kimpudesse
– EpimüüsiumEpimüüsium – kõige
paksem, seob lihaskiudude
kimbud terviklikuks lihaseks
epimüüsiumepimüüsium
perimüüsiuperimüüsiu
mm
endomüüsiumendomüüsium
6. Lihaste ehitus
• MüofibrillidMüofibrillid –
spetsiifilised organellid,
millel põhineb lihaste
kontraktiilsus ehk
kokkutõmbevõime.
• Need on niitjad
valgulised moodustised,
mis kulgevad piki
lihaskiudu ning täidavad
suurema osa rakusisesest
ruumist
müofibrillidmüofibrillid
7. Skeletilihased on vöötlihased
• Vöötlihasrakkudes on peened
pikisuunalised lihaskiud.
• Tänu müofibrilli siseehitusele
näeme vöötlihaskude
mikroskoobis vöödilisena.
• Müofibrillid koosnevad
müosiinistmüosiinist (paksem) ja
aktiinistaktiinist.
• Vöötlihased alluvad meieVöötlihased alluvad meie
tahteletahtele.
8. Silelihased
Silelihasrakud on
väikesed ja kitsad.
Silelihased ei allu meieSilelihased ei allu meie
tahteletahtele, ning neis on vaid
üks tuum.
Silelihaskude tõmbub
aeglasemalt kokku kui
vöötlihaskude.
Silelihaskude leidub
siseelundite, näit.mao,
soolte ja veresoonte
seintes.
9. Südamelihased
Südamelihase töö eiei
allu meie tahtele.allu meie tahtele.
Selle rakud on
harunenud ja
ristvöödilised ning
omavahel ühendatud
võrgustikuks.
10. Lihaste ülesanded
Lihaste ülesandeks on:
liikumisfunktsioon,
annavad kuju,
osalevad aktiivselt ainevahetuses,
aitavad talletada energiat,
aitavad säilitada kehatemperatuuri.
11. Lihaste töö
Lihased töötavad pidevaltLihased töötavad pidevalt – liigutused, keha
asendi muutmine või keha asendi säilitamine.
Lihaste tööks on vaja energiat mida saadakse
peamiselt glükoosi lagundamisel hapniku abil.
Kõikide liigeste liikumapanemiseks
(tõmbamiseks, tõukamiseks) on vaja jõudu.
Liikumapanev jõud tuleb lihastest. Lihased
kinnituvad kimpudena luudele.
Lihase väsimus sõltub töö kiirusest,
intensiivsusest ja koormusest, raskusest.
12.
13. Lihaste töö
Inimese lihastele on omane
võime kokku tõmbuda ja
lõtvuda - nii panevad lihased
luud liikuma.
Paarilised lihased töötavad
vastassuundades. Kui üks
lihas tõmbub kokku, siis
vastasasuv lihas lõdveneb.
Lihased töötavad tänu ajust
saadud käsklustele.
lõtvunud pingul
pingul lõtvunud
kõõlus
15. Treenimine
Treenimine mõjutab organismi:
lihaskiudude läbimõõt suureneb-parandab vereringet,
südame minutimaht suureneb, lihastes veresooned
vajadusel laienevad, treenitud inimesel tulevad punased
verelibled depoodest välja ja transpordib hapnikku.
suureneb kopsumaht
paraneb koerakkude võime vastu võtta hapnikku
(mitokondrite arv suureneb)
luud muutuvad tugevamaks
lihased muutuvad tugevamaks
paraneb koordinatsioon
suureneb painduvus ja liikuvus on hea.
