2. See materjal on avaldatud Creative Commons Attribution-ShareAlike
3.0 litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi
http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ või kirjutage aadressil
Creative Commons, 543 Howard Street, 5th Floor, San Francisco,
California, 94105, USA.
3. WWW ajaloost
• 1989-1990 leiutas Tim Berners-Lee veebi ja kirjutas
esimese brauseri WorldWideWeb
• 1992 ilmus esimene HTML standard
• 1993 ilmus Mosaic, esimene laialt levinud graafiline
brauser Windowsile
• 1994 ilmus Netscape 1.0 (koodnimega Mozilla)
• 1994 asutas Tim Berners-Lee World Wide Web
konsortsiumi (www.w3.org)
5. W3C eesmärgid
• Kõigile ligipääsetav veeb
• Kõigil seadmetel töötav veeb
• Veeb kui andmebaas
• Usaldus ja kindlustunne
6. W3C spetsifikatsioonid
• HTML (viimane versioon HTML 4.01 aastast 1999)
• XHTML
• XML - laiendatav märgendikeel
• CSS1 ja CSS2 - veebilehtede kujunduse kirjeldamiseks
• WCAG - veebilehekülgede ligipääsetavusjuhised
• PNG - graafikaformaat
• SVG - vektorgraafika kirjeldamise keel
• MathML - matemaatiliste sümbolite esitamine veebis
7. IE vs Netscape
• 1995 ilmus Internet Explorer 1.0 (Microsoft ostis
Mosaic’i lähtekoodi)
• 1995-1997 tihedad IE ja Netscape versiooniuuendused
• Uued funktsionaalsused, brauserispetsiifilised HTML
elemendid, ebastabiilsus, turvaaugud
• 1998 AOL ostab Netscape, IE saavutab ülekaaluka
turuosa
• 1999 Ilmub IE 5.0, mis on väga tolerantne vigase HTML
koodi suhtes
8. “Brauserite sõja” tagajärjed
• HTML kasutatakse kujunduslikel eesmärkidel, mitte dokumendi
struktuuri kirjeldamiseks
• Leheküljed pole ligipääsetavad erivajadustega kasutajatele
• Leheküljed paistavad erinevates brauserites erinevalt ning vanema
versiooni jaoks loodud leheküljed ei pruugi töötada uuema
brauseriga
• Veebirakenduste loomine nõuab rohkem aega ja raha, kui luuakse
erinevatele brauseritele oma versioonid
• Kuna kujundus ja sisu ei ole lahus, on problemaatiline lehekülgede
portimine õhukestele klientidele kasutatavale kujule
9. Üleminek standardite
järgimisele
• 1998 juhtivate veebidisainerite poolt asutati Web
Standards Project: http://www.webstandards.org
• 2000 ilmus Internet Explorer 5.0 Mac’i versioon,
mis oli esimene standardeid suurel määral toetav
brauser
12. XHTML mõisted
• <img src=“minupilt.jpg” alt=“Mina” />
• märgis (tag)
• img - element
• src, alt - atribuudid (attribute)
• minupilt.jpg, Mina - atribuutide väärtused (attribute
value)
13. XHTML dokumenditüübid (1)
• XHTML 1.0 Strict. Dokumendi struktuuri kirjeldamine.
Kõikide kujundusega seotud märgiste asemel tuleb
kasutada CSS'i.
• XHTML 1.0 Transitional. Sobivaim dokumenditüüp
olukorras, kui tahetakse, et lehekülg vastaks XHTML'i
standarditele kuid kujundus töötaks ka CSS'i
mittetoetavate brauseritega. Võimalik kasutada
kujunduseks mõeldud HTML'i märgiseid.
• XHTML 1.0 Frameset. Kasutatakse juhul, kui soovitakse
jaotada brauseriakent paneelideks.
14. XHTML dokumenditüübid (2)
• XHTML 1.0 Basic. See dokumenditüüp on mõeldud
klientidele, mis ei toeta kõiki XHTML'i võimalusi:
mobiiltelefonid, pihuarvutid jne. Dokumenditüüp
võimaldab kasutada pilte, ekraanivorme, lihtsamaid
tabeleid ja objekte.
• XHTML 1.1. Modulaarse ülesehitusega XHTML, millest
on kõrvaldatud kõik hüljatud HTML märgised, sarnaneb
XHTML 1.0 Strict dokumenditüübiga, kuid sobib paremini
XHTML edasiarendamise aluseks ning teiste keeltega
integreerimiseks.
15. XHTML erinevused HTML’ist (1)
• Kohustuslik DOCTYPE
• Kohustuslik XML nimeruum HTML avamärgises: <html
xmlns=quot;http://www.w3.org/1999/xhtmlquot;>
• Sisutüüp: <meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/html;
charset=iso-8859-1quot; />
• XHTML on tõstutundlik - kõik HTML elemendid ja atribuutide
nimed tuleb kirjutada väikeste tähtedega: <h1>, <p>, ...
• Atribuutide väärtused võivad olla suurte tähtedega: <img
src=“MinuFoto.jpg” />
• Atribuutide väärtused peavad olema jutumärkides: height=“80”
16. XHTML erinevused HTML’ist (1)
• Kõikidel atribuutidel peab olema väärtus
• Iga algusmärgisega peab kaasas käima ka lõpumärgis: <h1>See on
pealkiri</h1>
• “Tühjad” märgised peavad ka olema suletud: <img
src=“minupilt.jpg” alt=“Mina” />
• < asemel <
• & asemel &
• > asemel > (see pole kohustuslik, kuid nii on ilus)
17. HTML koodinäide
<!DOCTYPE HTML PUBLIC quot;-//W3C//DTD HTML 4.01
Transitional//ENquot; quot;http://www.w3.org/TR/html4/
loose.dtdquot;>
<html>
<head>
<meta http-equiv=quot;Content-Typequot; content=quot;text/
html;charset=utf-8quot;/>
<title></title>
</head>
<body>
</body>
</html>
21. Mis on XML?
• XML tuleb sõnadest EXtensible Markup Language
• XML on samalaadne märgendikeel nagu HTML
• XML on loodud andmevahetuseks, mitte andmete
kuvamiseks
• XML sildid ei ole eeldefineeritud. Igaüks võib valida
oma sildid.
• XML 1.0 esimene versioon 1998, praegune 2006
25. CSS lisamine veebilehele
• Väline laadileht
<link rel=quot;stylesheetquot; type=quot;text/cssquot;
href=quot;kujundus.cssquot;/>
• HTML dokumendi päises paiknev laadileht
• HTML märgiste juurde kirjutatud style-atribuudid
31. Kohandatustasemed
• A — veebileht vastab kõigile A taseme küsimustele
• AA — veebileht vastab kõigile A ja AA taseme
küsimustele
• AAA — veebileht vastab kõigile A, AA ja AAA
taseme küsimustele