Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 14. september 2018

1. Õppekorraldus
Tallinna Ülikoolis
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

2. Hetkeseis esimeste tegevustega

3. Hetkeseis esimeste tegevustega
• eDidaktikumiga liitunud 108/120
• Enesetutvustuse postitanud 20/120
• Esimese loengupäeviku esitanud 41/120

4. Tagasiside loengupäevikutele

5. Õppekorralduse eeskiri (ÕKE)

6. https://www.tlu.ee/oppeinfo

7. https://www.tlu.ee/oke
TERVIKTEKST
Kehtestatud senati 15.06.2015 määrusega nr 15
MUUDETUD
senati 21.09.2015 määrusega nr 24
senati 14.12.2015 määrusega nr 36
senati 25.04.2016 määrusega nr 16
senati 26.09.2016 määrusega nr 30
senati 17.04.2017 määrusega nr 6
senati 09.10.2017 määrusega nr 9
senati 21.05.2018 määrusega nr 6
Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskiri
Määrus kehtestatakse ülikooliseaduse § 14 lg 3 p 11 ning senati õppekomisjoni 8. juuni
2015 ettepanekul.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Eeskirja ülesanne
(1) Tallinna Ülikooli (edaspidi ülikool) õppekorralduse eeskiri reguleerib tasemeõppe
korraldust kõigil kõrgharidusastmetel ja vormides.
(2) Õppekorralduse eeskirja eesmärgiks on tagada kõigi tasemeõppes õppijate võrdne
kohtlemine ja läbipaistvus õppetöö korraldamisel.
§ 2. Üldised alused
(1) Ülikoolis toimub tasemeõpe kolmel kõrgharidusastmel rakenduskõrgharidus- ja
bakalaureuse-, magistri-, doktoriõppe või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud

8. Mis on ÕKE?
• ÕKE reguleerib tasemeõppe korraldust kõigil
kõrgharidusastmetel ja vormides
• ÕKE eesmärgiks on tagada kõigi tasemeõppes õppijate
võrdne kohtlemine ja läbipaistvus õppetöö korraldamisel

9. 2. peatükk
Õppijad

10. Õppijad
• Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale.
• Külalisüliõpilane on teise kõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilane, kellel on
koduülikoolist väljastatud suunamislehe alusel õigus õppida Tallinna Ülikoolis.
• Ekstern on isik, kelle eesmärgiks on jõuda õppekava lõpetamiseni. Eksternil
on õigus senati kehtestatud tingimustel ja korras sooritada õppekavajärgseid
eksameid ja arvestusi ning kaitsta lõputööd ja sooritada lõpueksamit. Eksterni
ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust.
• Täiendusõppija õpib tasemeõppe aineid Avatud akadeemia kaudu ning ei
oma üliõpilase staatust.

11. 3. peatükk
Õppekohad, õppekava nominaalkestus,
õppekoormus ja õppekulude hüvitamine

12. Õppe nominaalkestus
• Õppe nominaalkestus on õppekavaga määratud õppeaeg õppeaastates
(bakalaureuseõpe 3 aastat)
• Nominaalkestus pikeneb:
• akadeemilisel puhkusel oldud aja võrra
• iga välisriigis õpitud semestri võrra juhul, kui üliõpilane õpib välisriigi
õppeasutuses ühes semestris vähemalt kolm kuud ja sealt saadud
õppetulemusi arvestatakse ülikoolis semestri kohta vähemalt 15 EAP ulatuses
õppekava täitmise osana
• süvendatud riigikeele õpingute korral kuni kahe semestri võrra

13. Õppekoormus ja õppemaht
• Täiskoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt
õppekavajärgseid õppeaineid vähemalt 22,5 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri
kohta
• Osakoormusega õppes kogub üliõpilane iga õppeaasta lõpuks kumulatiivselt
õppekavajärgseid õppeaineid 15–22 EAP-d iga õppetööst osavõetud semestri kohta
• Õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppemahu hulka arvestatakse ainult õppekavas
(ja õppekavasse valitud moodulites) ettenähtud õppeained ning vabaained õppekavas
ettenähtud mahus
• Esimese semestri lõpuks peab üliõpilane sõltumata valitud õppekoormusest sooritama
positiivselt ainekursuseid vähemalt 15 EAP mahus. Soorituste hulka ei arvestata VÕTA
alusel arvestatud aineid.

14. https://ois2.tlu.ee

16. Õppekulude hüvitamine
• Õppekulusid pead hüvitama, kui oled algavaks semestriks
kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele
kuuluvast õppemahust jätnud täitmata rohkem kui 6 EAP
• Hüvitist nõutakse sooritamata jäänud ainepunktide mahus senati
kehtestatud osalise õppekulude hüvitamise määra alusel
• Kui lõpetad nominaalajaga, siis avalduse alusel pärast lõpetamist
saad tasutud trahvirahad tagasi
• Z semestrit × 30 EAP – 6 EAP

17. Mõtlemisülesanne 1
• Mitu EAPd pead see semester saama, et vältida trahviraha?
• Mitu EAPd pead olema läbinud teise õppeaasta lõpuks, et
vältida trahviraha?

18. Mõtlemisülesanne 2
Malle on teise kursuse informaatika tudeng. Sügissemestri
lõpuks oli ta läbinud 70 EAPd. Kevadsemestriks ta deklareeris
23 EAPd, millest ta läbis 20.
Mitu EAPd peab tal olema kevadsemestri lõpuks läbitud, et
püsida täiskoormuses?
Mitme EAP eest peab ta trahviraha maksma?

19. Mõtlemisülesanne 3
Kalev on kolmanda kursuse infoteaduse tudeng, kes õpib
osakoormuses. Teise õppeaasta lõpuks on tal läbitud 65 EAPd.
Sügissemestriks deklareerib 15 EAPd, aga läbib ainult 9.
Mitu EAPd peab tal olema sügissemestri lõpuks läbitud, et
püsida osakoormuses?
Mitme EAP eest ta trahviraha tasub?

20. Mõtlemisülesanne 4
Annika on esimese kursuse matemaatika tudeng. Sügissemestri
lõpuks oli ta läbinud 20 EAPd. Kevadsemestril deklareeris ta
veel lisa 20 EAPd, millest ta kõik läbis.
Mitu EAPd peab tal olema kevadsemestri lõpuks läbitud, et
püsida täiskoormuses?
Mitme EAP eest peab ta trahviraha maksma?

21. Maksetähtaja pikendamine
• Kui tekib erakorraline vajadus pikendada õppekulude hüvitamise arve
maksetähtaega, tuleb esitada hiljemalt arvel esitatud tähtajaks
maksetähtaja pikendamise avaldus, kus on välja toodud mõjuv põhjus ja uus
soovitud maksetähtaeg
• Kui uueks maksetähtajaks taotletakse sügissemestril kuupäeva enne 25. oktoobrit
ja kevadsemestril enne 25. märtsi, otsustab instituudi direktor. Avaldus instituudi
direktori nimele esitatakse ÕISis muude avalduste all.
• Kui uus taotletud maksetähtaeg on hilisem eelnimetatud kuupäevadest, otsustab
ülikooli kantsler. Digiallkirjastatud avaldus saadetakse otse kantslerile.
• Maksetähtaegu ei pikendata järgmisele kalendriaastale

22. Õppekulusid pead hüvitama, kui…
• Õpid pärast nominaalaega täiskoormuses
• Õpid osakoormuses
• Oled õppinud samal õppeastmel vähemalt poole nominaalkestusest
tasuta ja õpingute alustamisest pole möödunud 3-kordne nominaalaeg
• Oled kahe aasta jooksul eksmatrikuleeritud ja uuesti immatrikuleeritud
samale õppekavale
• Tasulises õppes tuleb arvestada ainepunktitasu, juhendamistasu ning
lõputöötasuga

23. https://ois2.tlu.ee

24. Mõtlemisülesanne 5
Markusel sai just nominaalaeg läbi, aga lõputööd ei jõudnud
ära teha. Markus plaanib selle järgneval semestril ära teha.
Mis arvetega ta arvestama peaks?

25. 4. peatükk
Õppetöö korraldus

26. Akadeemiline kalender
LISA
KEHTESTATUD
õppeprorektori 06.06.2018
korraldusega nr 113
Tallinna Ülikooli akadeemiline kalender 2018/2019. õppeaastal
21.08.2018 Lõpeb eksternõppesse astumise avalduste ja VÕTA taotluste
esitamine.
Algab avalduste esitamine
- täiendusõppijana tasemeõppeaine(te) õppimiseks;
- Aasta Ülikoolis programmis osalemiseks;
- külalisüliõpilasena õppima asumiseks Tallinna Ülikooli.
27.08.2018 2018/2019. õppeaasta sügissemestri algus
Väliskülalisüliõpilaste Eestisse saabumise tähtaeg.
Algab
- elektrooniline registreerimine sügissemestri kursustele (semestri
õpingukava koostamine);
- avalduste esitamine akadeemilise puhkuse taotlemiseks;
- eksternõppe lepingute pikendamine;
- doktoranditoetuse taotlemine.

27. Õpingukava
• Ainekursustele registreerimise eelduseks on jooksva semestri õpetamise ja
ainekursuste tagasisideküsitluste kohustuslikule osale vastamine
• Üliõpilane ei saa semestri õpingukava esitada, kui tal on ülikooli ees
täitmata finantskohustusi
• Registreerimisega võtab üliõpilane kohustuse sooritada vastavas
õppeaines eksam või arvestus
• Nelja tööpäeva jooksul pärast elektroonilise registreerimise lõppu on
õppeainetesse registreerimine ja registreeringute kustutamine võimalik
avalduse alusel.

28. Õpingukava
• Kui õppida soovijate arv ületab õpetamisvõimalused,
korraldab akadeemiline üksus kuulajaskonna moodustamiseks
valiku. Eelistatakse üliõpilasi, kellel on õppeaine kohustuslik.
• Õpingukava esitamata jätmisel algatatakse üliõpilase
eksmatrikuleerimine.

29. Mõtlemisülesanne 6
Marju deklaleeris oma õpingukavas aine, kus ta käis ainult
esimeses kontakttunnis. Pärast esimest kontakttundi ta, aga
mõistis, et ei ole siiski aine kuulamisest huvitatud. Marju otsustas
lihtsalt tundides mitte osaleda ja eiras kõiki ainega seotuvaid
emaile. Eksamiperioodi lõpus sai Marju halva uudise, kui
avastas negatiivse tulemuse aines.
Kuidas Marju edasi toimima peaks, et ainest loobuda?

30. Mõtlemisülesanne 7
Danel esitas semestri alguses õpingukava, kus oli kahes
deklareeritavas aines endiselt ootelistis. Peagi tuli halb uudis,
kus selgus, et Danel oli mõlemast aines mitte aktsepteeritud
kuulajaks. Seetõttu ei oleks ta täitnud enam täiskoormuse
tingimust. Danel leidis endale uued asendusained, aga
õpingukava esitamise tähtaeg on möödas.
Kuidas Danel edasi peaks toimima?

31. Õppimine külalisüliõpilasena teises Eesti
kõrgkoolis
• Üliõpilane,kes soovib õppida külalisüliõpilasena mõnes teises kõrgkoolis,
kooskõlastab valitud õppeained õppenõustaja ja õppekava kuraatoriga
ning registreerib suunamislehe Tallinna Ülikooli õppeosakonnas
• Üliõpilastel on võimalik Eesti avalik-õiguslike ülikoolidevahelise lepingu
alusel külalisüliõpilasena õppida Tartu Ülikoolis, Tallinna
Tehnikaülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias, Eesti
Maaülikoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias
• Üliõpilane registreerib õppetööle vastuvõtvas kõrgkoolis kehtiva korra
järgi ja järgib vastuvõtva kõrgkooli õppekorraldust

32. https://www.tlu.ee/oppeosakond-1/kulalisuliopilasena-oppimine

33. https://www.ttu.ee/tudengile/oppeinfo/kulalisuliopilastele/kulalisuliopilasena-oppimine-ttu-s/

34. https://www.artun.ee/oppimine/kylalisopingud/

35. 5. peatükk
Õpiväljundite saavutatuse hindamine

36. Eksamid ja arvestused
• Eksamile määratakse kaks põhieksami aega ja üks järeleksami aeg
• Arvestus sooritatakse viimases kontakttunnis ja sellele määratakse üks
järelarvestuse aeg
• Õppejõul on õigus kehtestada kursuseprogrammis nõudeid, mis peavad
olema täidetud ainekursusele järgnevale eksamile pääsemiseks või
arvestuse sooritamiseks
• Loengutest osavõtt ei ole eksamile või arvestusele lubamise tingimus ega
hinde kujunemise alus. Seminaridest/praktikumidest osavõtu kohustuse
määratleb õppejõud kursuseprogrammis

37. Eksamid ja arvestused
• Põhieksamil/-arvestusel negatiivse tulemuse saanud või põhieksamile/-arvestusele mitteilmunud
üliõpilane võib eksamit/arvestust korrata veel üks kord õppejõu poolt määratud ajal
• Põhieksamil saadud positiivset tulemust on võimalik parandada kokkuleppel õppejõuga
sooritusõiguse kehtivuse ajal järeleksami/-arvestuse toimumise kuupäeval, kusjuures
arvestatakse viimase soorituse hinnet
• Eksamile ja arvestusele tuleb registreerida hiljemalt 24 tundi enne toimumisaega ÕIS’is
• Eksamile/arvestusele ei saa ÕISis registreerida end üliõpilane, kel on ülikooli ees täitmata
finantskohustusi
• Akadeemiliste tavade rikkumisel eksami- või arvestustöö sooritamise käigus või sellise asjaolu
ilmnemisel töö sooritamise järgselt on õppejõul õigus üliõpilane eksamilt/arvestuselt eemaldada

38. Õppejõu kohustused ja üliõpilase õigused
• Õppejõud peab järgima kursuseprogrammis kirja pandud hindamise põhimõtteid
ja kriteeriume
• Õppejõud sisestab eksami tulemused ÕISi 7 päeva jooksul pärast eksami päeva,
kui ainekursusele registreerunud õppijaid on kuni 50 ning 10 päeva jooksul kui
ainekursusele registreerunuid on üle 50
• Põhieksami tulemused avalikustatakse vähemalt 3 päeva enne järeleksami päeva
• Üliõpilasel on õigus tutvuda oma eksami- või arvestustööga ja saada õppejõult
sisulist tagasisidet 10 päeva jooksul alates eksami- või arvestustulemuse teatavaks
tegemisest. Pärast selle tähtaja möödumist pole kohustust töid säilitada.

39. Haigus eksami või arvestuse ajal
• Üliõpilane, kes on kogu eksamisessiooni perioodi jooksul
olnud haige ning mitte osalenud eksamitel, esitab sellekohase
arstitõendi hiljemalt eksamisessiooni viimasel päeval ja talle
määratakse täiendav eksamiaeg
• Üliõpilane, kes on arvestuse toimumise ajal olnud haige ning
arvestusel mitte osalenud, esitab sellekohase arstitõendi ja
talle määratakse täiendav arvestuse aeg

40. Mõtlemisülesanne 8
Maia oli terve eksamisessioon haige, aga siiski osales kahel
eksamil. Eksamisessioonil kukkus ta läbi kolm kohustuslikku ainet
teist korda. Edasijõudmatuse tõttu esitati talle
eksmatrikuleerimise hoiatus pärast semestri lõppu, millele ta
vastas arstitõendiga, kus arst kinnitas üliõpilase haigust
eksamisessiooni ajal.
Mis Maiast sai?

41. 6. peatükk
Varasemate õpingute ja töökogemuse
arvestamine

42. VÕTA taotluse esitamise demo

43. 7. peatükk
Lõputöö kaitsmine ja lõpueksami
sooritamine

44. 8. peatükk
Õpingute peatamine ja lõpetamine

45. Akadeemiline puhkus
• Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppe- ja teadustöö
kohustusest üheks või mitmeks täissemestriks. Akadeemilist puhkust ja selle
katkestamist taotletakse ÕISi kaudu esitatud avaldusega.
• Üliõpilasel on võimalik taotleda akadeemilist puhkust:
• tervislikel põhjustel
• seoses Eesti kaitsejõududesse teenima asumisega
• lapsehoolduspuhkusega
• muudel põhjustel

46. Akadeemiline puhkus muudel põhjustel
• Üliõpilasel on õppekava nominaalkestuse jooksul õigus üks kord igas õppeastmes
taotleda akadeemilist puhkust üheks või kaheks semestriks ka muudel põhjustel (raske
majanduslik olukord, perekondlikud põhjused, töötamine välismaal jms).
• Üliõpilane saab muudel põhjustel akadeemilist puhkust taotleda alates teisest
semestrist.
• Muudel põhjustel akadeemilist puhkust saab taotleda vaid algava semestri alguses
akadeemiliste liikumiste lõpukuupäevani. Puhkust antakse ühes osas, kas üheks
või kaheks semestriks.
• Esimese õppeaasta üliõpilane, kes taotleb akadeemilist puhkust kevadsemestri alguses,
peab olema sooritanud sügissemestril vähemalt 15 EAP mahus õppekavasse kuuluvaid
õppeaineid.

47. Õppekava täitmine akadeemilisel puhkusel
• Üliõpilasel on akadeemilisel puhkusel viibides õigus täita
õppekava, kui talle on määratud eritingimus järgmistel alustel:
• keskmise, raske või sügava puudega isik
• alla 3-aastase lapse või puudega lapse vanem või eestkostja
• akadeemilisel puhkusel seoses aja- või asendusteenistuse
läbimisega

48. Eksmatrikuleerimine
• Eksmatrikuleerimine on üliõpilase üliõpilaste nimekirjast
väljaarvamine
• Üliõpilane eksmatrikuleeritakse järgmistel juhtudel:
• omal soovil ÕIS kaudu esitatud avalduse alusel
• ülikooli algatusel
• ülikooli lõpetamisel seoses õppekava täitmisega täies mahus

49. Ülikooli algatusel eksmatrikuleerimise
põhjused
• Õpingute mittealustamine I semestril, kui üliõpilane ei ole tähtajaks registreerinud vähemalt 23
EAP mahus õppeainetesse vähemalt (osakoormuses 15 EAP mahus)
• Õpingukava esitamata jätmine (va akadeemilisel puhkusel või välisõppes viibiv üliõpilane)
• Edasijõudmatuse tõttu
• Õppelepingu või selle lisa tähtajaks mittesõlmimisel (nt täiskoormusest osakoormusesse minekul)
• Õppekulude tähtajaks hüvitamata jätmisel
• Ebaväärika käitumise korral
• Seoses teovõimetuks tunnistamisega
• Seoses surmaga

50. Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu
• Esimesel semestril kogutud vähem kui 15 EAP
• Ei ole täitnud osakoormusega õppe nõudeid (nt esimese aasta
järel alla 30 EAP)
• Ei ole saanud eriala kohustusliku aine teistkordsel kuulamisel
positiivset tulemust
• Ei saanud lõputöö kaitsmisel positiivset tulemust

51. Ebaväärikas käitumine
• Ebaväärikaks käitumiseks loetakse:
• tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse
jõustumist
• dokumentide võltsimist
• eksimist üldtunnustatud käitumisnormide vastu
• akadeemiliste tavade eiramist

52. Akadeemiliste tavade eiramine
• Akadeemiliste tavade eiramisel on akadeemilise üksuse direktoril, sõltuvalt eksimuse raskusest, õigus
teha üliõpilasele hoiatus või esitada esildis üliõpilase eksmatrikuleerimiseks. Akadeemiliste tavade
eiramiseks loetakse:
• eksamil/arvestusel abimaterjalide kasutamist, mida õppejõud ei ole lubanud
• eksamil/arvestusel teadmiste lubamatut vahetamist (etteütlemine, mahakirjutamine jms)
• eksamil/arvestusel teise üliõpilase eest osalemist või teisel isikul enda nimel hindamisel
osalemise võimaldamist
• kellegi teise kirjaliku töö esitamist oma nime all või oma kirjaliku töö korduvat esitamist erinevate
õpiväljundite hindamisele
• plagieerimist ehk kellegi teise kirjaliku töö kasutamist ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta
• tahtlikku tegelikkusele mittevastavate andmete esitamist töödes, taotlustes ja avaldustes

53. 9. peatükk
Edasijõudmise jälgimine ja nõustamine

54. 10. peatükk
Otsuste vaidlustamine

55. Otsuste vaidlustamine
• Õppetegevusega seotud otsuse vaidlustamiseks (v.a.lõputöö kaitsmisel või
lõpueksami sooritamisel saadud õpiväljundite hindamistulemuse
vaidlustamisel) pöördub õppija otsuse tegija poole ja vaidlustab otsuse
10 päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest.
• Otsuse tegija vastab vaidele 12 päeva jooksul alates vaide esitamisest.
• Kui vaie jäetakse rahuldamata, võib õppija esitada kirjaliku apellatsiooni
järgmisele otsustustasandile 10 päeva jooksul alates otsuse teada
saamisest
• Menetlustähtaega võib pikendada kuni 30 päeva võrra

57. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja, hans.poldoja@tlu.ee
Merily Müürsepp, merily.muursepp@tlu.ee
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool