Loenguslaidid Tallinna Ülikooli Digitehnoloogiate instituudi kursusel DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis, 8. oktoober 2021.

1. Infoallikate
hindamine,
haldamine ja
kasutamine
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis

2. Kogutud materjali hindamine

3. Kogutud materjali hindamine
• Teaduslikud allikad
• Lühikokkuvõtted
• Tsiteerimiste arv
• Avaldamise aeg
• Mitteteaduslikud allikad:
• Avaldamiskoht ja selle usaldusväärsus
• Viitamiseks vajaliku info olemasolu (autori nimi, avaldamise aeg)

4. Pattern Languages in Design
Pattern languages in
architecture
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Alexander, C., Ishikawa, S., & Silverstein,
M. (1977). A Pattern Language: Towns,
Buildings, Construction. Oxford: Oxford
University Press.
Erickson, T. (2000). Lingua Francas for
Design: Sacred Places and Pattern
Languages (pp. 357–368). Presented at
the the conference, New York, New York,
USA: ACM Press. http://doi.org/
10.1145/347642.347794
Salingaros, N. A. (2000). The Structure of
Pattern Languages. Architectural Research
Quarterly, 4, 149–161.
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Goodyear, P., de Laat, M., & Lally, V.
(2006). Using pattern languages to
mediate theory–praxis conversations in
design for networked learning. Alt-J, 14(3),
211–223. http://doi.org/
10.1080/09687760600836977
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Cited by 212
Alexander, C. (1979). The Timeless Way of
Building. New York, NY: Oxford University
Press.
Cited by 4085
Cited by 3627
Cited by 135
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015
Baggetun, R., Rusman, E., & Poggi, C.
(2004). Design Patterns For Collaborative
Learning: From Practice To Theory And
Back. In L. Cantoni & C. McLoughlin
(Eds.), Proceedings of EdMedia World
Conference on Educational Media and
Technology (pp. 2493–2498).
Cited by 64
Brouns, F., Koper, R., Manderveld, J., Van
Bruggen, J., Sloep, P., van Rosmalen, P.,
et al. (2005). A first exploration of an
inductive analysis approach for detecting
learning design patterns. Journal of
Interactive Media in Education, (3), 1–10.
Cited by 39
Goodyear, P., Avgeriou, P., Baggetun, R.,
Bartoluzzi, S., Retalis, S., Ronteltap, F., &
Rusman, E. (2004). Towards a Pattern
Language for Networked Learning.
Presented at the Networked Learning
Conference 2004. Retrieved from http://
www.networkedlearningconference.org.uk/
past/nlc2004/proceedings/
individual_papers/goodyear_et_al.htm
Cited by 96
Cited by 45
Rohse, S., & Anderson, T. (2006). Design
patterns for complex learning. Journal of
Learning Design, 1(3), 1–10. http://doi.org/
10.5204/jld.v1i3.35
Cited by 24
Retalis, S., Georgiakakis, P., & Dimitriadis,
Y. (2007). Eliciting design patterns for e-
learning systems. Computer Science
Education, 16(2), 105–118. http://doi.org/
10.1080/08993400600773323
Identifying design patterns
Gibbons, A. S. (2010). A Contextual
Framework for Identifying Instructional
Design Patterns. In P. Goodyear & S.
Retalis (Eds.), Technology-Enhanced
Learning: Design Patterns and Pattern
Languages (pp. 29–47). Rotterdam: Sense
Publishers.
Cited by 45
McAndrew, P., Goodyear, P., & Dalziel, J.
(2006). Patterns, designs and activities:
unifying descriptions of learning structures.
International Journal of Learning
Technology, 2(2/3), 216–29. http://doi.org/
10.1504/IJLT.2006.010632
Cited by 114
Goodyear, P. (2005). Educational design
and networked learning: Patterns, pattern
languages and design practice.
Australasian Journal of Educational
Technology, 21(1), 82–101.
Cited by 297
Derntl, M., & Motschnig-Pitrik, R. (2003).
Towards a Pattern Language for Person-
Centered E-Learning. In C. Crawford, N.
Davis, J. Price, R. Weber, & D. A. Willis
(Eds.), Proceedings of Society for
Information Technology Teacher Education
International Conference (pp. 2379–2382).
Chesapeake, VA.
Cited by 16
Sharing patterns
Sharing patterns
Pattern examples compared with
Alexander (INDEPENDENT REGION =
STUDY PROGRAMME)
Set of patterns for networked learning
Identifying patterns using IMS LD
Patterns deliberately leave some
implementation aspects vague
4 benefits of using patterns in learning
design

5. Pattern Languages in Design
Pattern languages in interaction
design
Pattern languages in learning
Dearden, A., Finlay, J., Allgar, E., &
McManus, B. (2002). Using Pattern
Languages in Participatory Design. In T.
Binder, J. Gregory, & I. Wagner (Eds.),
PDC Proceedings of the Participatory
Design Conference (pp. 104–113). Palo
Alto, CA.
van Welie, M., & van der Veer, G. C.
(2003). Pattern Languages in Interaction
Design: Structure and Organization. In M.
Rauterberg, M. Menozzi, & J. Wesson
(Eds.), INTERACT '03 (pp. 527–534).
Dearden, A., & Finlay, J. (2006). Pattern
Languages in HCI: A Critical Review.
Human-Computer Interaction, 21(1), 49–
102. http://doi.org/10.1207/
s15327051hci2101_3
Wania, C. E., & Atwood, M. E. (2009).
Pattern Languages in the Wild: Exploring
Pattern Languages in the Laboratory and
in the Real World (pp. 1–15). Presented at
the the 4th International Conference, New
York, New York, USA: ACM Press. http://
doi.org/10.1145/1555619.1555635
Seffah, A. (2010). The Evolution of Design
Patterns in HCI: From Pattern Languages
to Pattern-Oriented Design (pp. 4–9).
Presented at the the 1st International
Workshop, New York, New York, USA:
ACM Press. http://doi.org/
10.1145/1824749.1824751
Pattern languages in object-
oriented programming
Cited by 51
Cited by 188
Cited by 187
Cited by 11
Cited by 20
Gamma, E., Helm, R., Johnson, R., &
Vlissides, J. (1994). Design Patterns:
Elements of Reusable Object-Oriented
Software. Boston, MA: Addison-Wesley.
Cited by 35015

6. Allikate haldamise vahendid

7. Zotero

8. https://www.zotero.org

9. https://www.zotero.org

11. https://www.zotero.org/support/word_processor_integration

12. https://www.zotero.org/iosbeta

13. https://www.papershipapp.com

14. Mendeley

15. https://www.mendeley.com

17. https://www.mendeley.com/reference-management/reference-manager

19. https://www.mendeley.com/reference-management/mendeley-cite

20. Papers

21. https://www.papersapp.com

23. Allikate kasutamine

24. Viitamise üldpõhimõtted
• Viitamine on vajalik nii refereerimise kui tsiteerimise puhul
• Viidatakse ainult nendele töödele, mida on loetud ja mille
ideid oma tekstis kasutatakse
• Võimalusel kasutatakse ja viidatakse originaalallikatele
(teadusartiklid, raamatud, uuringuaruanded jne), teiseseid
allikaid kasutatakse ja viidatakse ainult erijuhtudel

25. Refereerimine ja tsiteerimine
• Refereerimine on kasutatud allika edasiandmine oma sõnadega
• Tsiteerimine on kasutatud allika teksti esitamine sõna-sõnalt ja
jutumärkides
• Refereerimise ja tsiteerimise puhul tuleb kasutatud allikatele
viidata
• Tsiteerimist kasutatakse ainult olukordades, kus algallika sõna-
sõnalt edasiandmine on oluline (nt definitsioonid, õigusaktide
punktid, oluliste isikute tsitaadid jne)

26. Refereerimise näide
Sobiva diagrammitüübi valik on tähtis selleks, et visualiseeritavaid andmeid õigel kujul edasi
anda. Diagrammitüübi valikul tuleks lähtuda eelkõige sellest, milliseid andmeid on tarvis
kujutada, ning alles seejärel mõelda, milliseid märkide ning atribuutide kombinatsioone antud
olukorras otstarbekaim kasutada oleks.
1.2.2 Kompositsioon
Kirk (2016) on öelnud, et kompositsioon seisneb optimaalse loetavuse ning ühtse kujunduse
tagamises. Williams (2008, lk 13) sõnul jaotub kompositsioon neljaks peamiseks
disainipõhimõtteks, mis on kõik omavahel seotud ning väga harva kasutatakse neist ainult ühte
eraldi. Kompositsiooni moodustavad: (1) lähedus (ingl proximity), (2) joondus (ingl alignment),
(3) kordus (ingl repetition) ja (4) kontrast (ingl contrast). Ühtne kompositsioon tagab
harmoonia ja tasakaalu kõigi näidatavate elementide vahel, sest pole enam vaja mõelda
milliseid andmeid näidata, vaid kuidas neid näidata (Kirk, 2016).
Läheduspõhimõte seisneb Williams (2008) sõnul selles, et üksteisega seotud kirjed tuleks
rühmitada füüsiliselt üksteise lähedale. Mitme elemendi lähestikku asumisel muutuvad nad
visuaalselt üheks üksuseks, mitte eraldiseisvateks ühikuteks. Elementide lähedal asumine aitab

27. Tsiteerimise näide
curriculum) õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, õppe
nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu,
lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe
lõpetamise tingimused ning õppeaine (ingl subject) konkreetse distsipliini või valdkonna
probleeme käsitlev või neist laiemat ülevaadet võimaldavate teadmiste ja oskuste
süstemaatiliselt esitatav kogum õppekavas ( Tallinna likooli õppekava statuut , 2017).
Tallinna Ülikooli õppekorralduse eeskirja järgi nimetatakse ainekursuseks (ingl subject course)
sihtgrupist lähtuvat õppeaine teostust ( Tallinna likooli õppekorralduse eeskiri , 2017).
Tallinna likooli õppekava statuut sõnastab mooduli kui õppekavas eristatud ja
eesmärgistatud sisulise liigendamise hik, mis koosneb hest õppeainest ning valikmooduli
eriala kitsamate õpiväljundite saavutamist toetav moodul, mille õppija valib õppekavas
esitatud teiste samaväärsete moodulite hulgast ( Tallinna likooli õppekava statuut , 2017).
Eesti kõrgkoolide tagasisidesüsteemide kaardistamiseks viis Poliitikauuringute Keskus Praxis
aastal 2014 läbi analüüsi üliõpilaste tagasisidest Eesti kõrgkoolides. Uuringu käigus analüüsiti
dokumente, suheldi kõrgkoolidega ning intervjueeriti nii üliõpilasi, õppejõude kui ka

28. Plagiaat

29. Plagiaat
• Plagiaat on teiste autorite teoste osade (laused, teksti
põhiideed, visuaalsed materjalid, vms) esitamine oma töös
nii, et need on ilma korrektse akadeemilise viitamiseta
omistatud töö esitajale
• Teise autori teksti sõnasõnalt kordamist loetakse plagiaadiks
nii originaalkeeles kui tõlgitult
• Vajadusel tuleb teise autori sõnastus esitada tsitaadina
(jutumärkides) koos korrektse viitega

30. Plagiaadivormid
• Teksti sõnasõnaline kopeerimine
• Mosaiikplagiaat — üksikute sõnade muutmine kopeeritud
tekstis
• Ümbersõnastamine — teise autori idee esitatakse oma
sõnadega, kuid ilma viiteta
• Eneseplagiaat — iseenda varasemate tekstide kasutamine ilma
viiteta
(Plagiaadivormid, 2018)

31. https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid

32. https://www.tlu.ee/uliopilasele-eetikast-ja-plagiaadist

33. Plagiaadi näited

34. Plagiaadituvastusvahendid

35. https://www.tlu.ee/ouriginal

36. https://www.ouriginal.com

37. https://www.plagramme.com

38. Viited
• Plagiaadivormid. (2018). https://sisu.ut.ee/teadustoo_alused/plagiaadivormid

39. Kasutatud fotod
• Russ Ward, https://unsplash.com/photos/bqzLehtF8XE/

40. See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine
samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks
külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/
Hans Põldoja
hans.poldoja@tlu.ee
DTI6001.DT Õppimine kõrgkoolis
https://dti6001.wordpress.com
Digitehnoloogiate instituut
Tallinna Ülikool