2. Teaduse arengust lühidalt
Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel
Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti
rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte
uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia.
Tartu ülikoolis rajati 20 aastaga eestikeelne teadus
3. Eesti nimekaimad teadlased
Jüri Uluots – õigusajaloolane
Ants Piip – rahvusvahelise õiguse spetsialist
Arstiteadlased Ludvig Puusepp ja Aleksander
Paldrock.
Loodusteadlased Teodor Lippma ja Hugo Kaho
Keemik – Paul Kogerman
Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti teadlane oli
astronoom Ernst Öpik.
5. Teaduskeskused nendel
aastatel
Tartu Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
Teaduslikud seltsid
Õpetatud Eesti selts
Loodusuurijate selts
Akadeemiline Ajaloo selts
Eesti teaduste akadeemia
6. Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Teaduste Akadeemia oli 1938–1940 tegutsenud
teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis.
Selle ülesandeks oli üldiste ja eriti Eestit käsitlevate
teaduste edendamine, lähtudes eeskätt tegeliku elu
vajadustest välja kasvanud küsimustest.
Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne,
seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks
akadeemikute seast nimetatav akadeemia president.
940. a suletud Eesti Teaduste Akadeemia asemele asutati
1946. a Eesti NSV Teaduste Akadeemia, mis oli NSV
Liidu teadussüsteemi osa.
7. Vene Akadeemiline Grupp
Eestis
1920. aastal hakkasid vene teadlased välismaal
looma ühendusi, mis aitasid osutada vastastikust abi
ning jätkata teaduslikku tegevust. Üks neist oli ka
Vene Akadeemiline Grupp Eestis. Kokku loodi
seesuguseid organisatsioone 16 riigis, ent vähesed
neist elasid üle Teise maailmasõja
Vene Akadeemilise Grupi üheks suuremaks
saavutuseks jäi sõjaeelse Eesti Vabariigi ainsa
venekeelse kõrgkooli, Vene Kõrgemate
Polütehniliste Kursuste Kõrgkooli rajamine
Tallinnasse 1922. aastal.