SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 7
PÄIKE
Halliki Aasmäe
Päike
   
       Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane
   
       Maast 149,6 miljoni km kaugusel

   
       Läbimõõt on 1,392 miljonit km
   
       Mass 1,9891×1030 kg
   
       Galaktika keskmest on ta 25000
       valgusaastakaugusel.
   
       Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s
   
       Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga
   
       Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva
Päikese ehitus
       
           Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja
           heeliumist (25%)
       
           Päike pole tahkis nagu Maa. Ta
           koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta
           pind erineva kiirusega
       
           Päikese tuumas, kus temperatuur on
           umbes 15,7 miljonit Kelvinit,
           toimuvad termotuumareaktsioonid.
       
           Päikese magnetväli on väga tugev. See
           ülatub Pluutoni välja.
       
           Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000
           tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000
           tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks
           energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese
           pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks
           valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit
           aastat.
Päikeselaigud ja kroon

    Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K.

    Pinnal olevad “külmad“ kohad on päikeselaigud,
    mille temp. 3800K

    Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid



                          
                              Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on
                              ümbritsetud hõreda gaasipilvega.
                          
                              Kroon on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal.
                          
                              Temperatuur kroonis ulatub üle 1.000.000K
Päike kui täht

    Päike on üks täht 100biljonist meie galaktikast

    85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga

    Päike on meile veerand miljonit korda lähemal kui lähim "päris täht"

    Eluiga 10 miljardit aastat

    Sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast
    vesinikust.

    500 miljoni – miljardi aasta pärast suureneb Päikese aktiivsus, mille tõttu
    Maa keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadi.

    Peale selliseid muutusid, mis tähtedele on omased, Maa arvatavasti hävib,
    tekkib Päikesest planetaarne udukogu.
Päike – päikesesüsteemi keskpunkt

     Päike: 99.85%

     Planeedid: 0.135%

     Komeedid: 0.01%

     Satelliidid: 0.00005%

     Asteroidid: 0.0000002%

     Meteoriidid: 0.0000001%

     Planeetide vaheline keskkond : 0.0000001%



     Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, kuhu kuuluvad Päike ja kaheksa
     planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.
     Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja
     gaasipilved.

     Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem.

     Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta.
3 olulist fakti

    PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB
    PEAMISELT   VESINIKUST   JA   HEELIUMIST.


    PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL
    NÄHTAVA VALGUSE      FOOTONEID, MIS  ON
    TEKKINUD TERMATUUMAREAKTSIOONI KÄIGUS.


    KUIGI PÄIKEST PEAKS OLEMA VEEL 5 MILJARDIKS
    AASTAKS, SIIS ELU MAAL EI SAA NII KAUA KESTA,
    SEST KESKMINE TEMP TÕUSEB 50-100 KRAADI.

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt?

Liikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikudLiikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikudAndrus Metsma
 
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...Katri Mirski Heinma
 
Rõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesRõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesVilve Roosioks
 
Töö, võimsus ja energia
Töö, võimsus ja energiaTöö, võimsus ja energia
Töö, võimsus ja energiaAndrus Metsma
 
Kolmnurkade sarnasuse tunnused
Kolmnurkade sarnasuse tunnusedKolmnurkade sarnasuse tunnused
Kolmnurkade sarnasuse tunnusedaluojalaine
 
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osaKokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osaAndrus Metsma
 
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadusMõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadusAndrus Metsma
 

Was ist angesagt? (20)

Liikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikudLiikumise liigid ja graafikud
Liikumise liigid ja graafikud
 
Rõhk
RõhkRõhk
Rõhk
 
Vastastikmõju
VastastikmõjuVastastikmõju
Vastastikmõju
 
Kujutiste teke
Kujutiste tekeKujutiste teke
Kujutiste teke
 
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
Erinevad mõõtkavad ning mõõtkava arvutamine ette anutud kaardi ja mõõtkava al...
 
Vari
VariVari
Vari
 
Rõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasidesRõhk vedelikes ja gaasides
Rõhk vedelikes ja gaasides
 
Energia
EnergiaEnergia
Energia
 
Tihedus
TihedusTihedus
Tihedus
 
Töö, võimsus ja energia
Töö, võimsus ja energiaTöö, võimsus ja energia
Töö, võimsus ja energia
 
Erisoojus
ErisoojusErisoojus
Erisoojus
 
Toiduahel
ToiduahelToiduahel
Toiduahel
 
Kolmnurkade sarnasuse tunnused
Kolmnurkade sarnasuse tunnusedKolmnurkade sarnasuse tunnused
Kolmnurkade sarnasuse tunnused
 
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osaKokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
Kokkuvõtlik kordamine 8. klassi füüsika 2. osa
 
Ioonide teke
Ioonide tekeIoonide teke
Ioonide teke
 
Maailmaruum 4. kl
Maailmaruum 4. klMaailmaruum 4. kl
Maailmaruum 4. kl
 
Kujutis
KujutisKujutis
Kujutis
 
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadusMõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
Mõõtmine, mõõtühikud ja mõõteseadus
 
Newtoni seadused
Newtoni seadusedNewtoni seadused
Newtoni seadused
 
Valguse levimine
Valguse levimineValguse levimine
Valguse levimine
 

Andere mochten auch

Päikesesüsteem ja planeet Maa
Päikesesüsteem ja planeet MaaPäikesesüsteem ja planeet Maa
Päikesesüsteem ja planeet MaaMari Kauber
 
Aastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade VaheldumineAastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade Vaheldumineyllitoom
 
maa siseehitus
maa siseehitusmaa siseehitus
maa siseehituskristirahn
 
PäIkesesüSteem Sandra
PäIkesesüSteem SandraPäIkesesüSteem Sandra
PäIkesesüSteem Sandrabonaparte777
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisSille Tekku
 
Planeedid 5-6aastastele
Planeedid 5-6aastastelePlaneedid 5-6aastastele
Planeedid 5-6aastastelecandy2013
 

Andere mochten auch (7)

Päikesesüsteem ja planeet Maa
Päikesesüsteem ja planeet MaaPäikesesüsteem ja planeet Maa
Päikesesüsteem ja planeet Maa
 
Aastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade VaheldumineAastaaegade Vaheldumine
Aastaaegade Vaheldumine
 
maa siseehitus
maa siseehitusmaa siseehitus
maa siseehitus
 
PäIkesesüSteem Sandra
PäIkesesüSteem SandraPäIkesesüSteem Sandra
PäIkesesüSteem Sandra
 
Päikesesüsteem
PäikesesüsteemPäikesesüsteem
Päikesesüsteem
 
Ilmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused EestisIlmastikunähtused Eestis
Ilmastikunähtused Eestis
 
Planeedid 5-6aastastele
Planeedid 5-6aastastelePlaneedid 5-6aastastele
Planeedid 5-6aastastele
 

Ähnlich wie Päike

Päike
PäikePäike
PäikeKerli
 
Earth
EarthEarth
Earthmeang
 
Kosmos aleksi sarja 2 b
Kosmos aleksi sarja 2 bKosmos aleksi sarja 2 b
Kosmos aleksi sarja 2 bairi
 
Meteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretkMeteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretkSilme
 
Tähed
TähedTähed
TähedKatiK
 
Universumi evolutsioon
Universumi evolutsioonUniversumi evolutsioon
Universumi evolutsioonaadelheid
 
Planeedid jupiter ja saturn kristi
Planeedid jupiter ja saturn kristiPlaneedid jupiter ja saturn kristi
Planeedid jupiter ja saturn kristiKristiRoosild
 
PäIkesesüSteem
PäIkesesüSteemPäIkesesüSteem
PäIkesesüSteemmustluik
 
Maa Teke Ja Areng
Maa Teke Ja ArengMaa Teke Ja Areng
Maa Teke Ja ArengMeeliSonn
 
Meie universumi ajalugu.ppt ilmar
Meie universumi ajalugu.ppt ilmarMeie universumi ajalugu.ppt ilmar
Meie universumi ajalugu.ppt ilmarilluz
 
Veenus
VeenusVeenus
Veenuspsts
 
Veenus2
Veenus2Veenus2
Veenus2psts
 

Ähnlich wie Päike (17)

Päike
PäikePäike
Päike
 
Kuu esitus
Kuu esitusKuu esitus
Kuu esitus
 
Kuu
KuuKuu
Kuu
 
Earth
EarthEarth
Earth
 
Kosmos aleksi sarja 2 b
Kosmos aleksi sarja 2 bKosmos aleksi sarja 2 b
Kosmos aleksi sarja 2 b
 
Päikesesüsteem
PäikesesüsteemPäikesesüsteem
Päikesesüsteem
 
Meteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretkMeteoriidikraatrite õpiretk
Meteoriidikraatrite õpiretk
 
Tähed
TähedTähed
Tähed
 
Universumi evolutsioon
Universumi evolutsioonUniversumi evolutsioon
Universumi evolutsioon
 
Kosmoloogia
KosmoloogiaKosmoloogia
Kosmoloogia
 
Linnutee
LinnuteeLinnutee
Linnutee
 
Planeedid jupiter ja saturn kristi
Planeedid jupiter ja saturn kristiPlaneedid jupiter ja saturn kristi
Planeedid jupiter ja saturn kristi
 
PäIkesesüSteem
PäIkesesüSteemPäIkesesüSteem
PäIkesesüSteem
 
Maa Teke Ja Areng
Maa Teke Ja ArengMaa Teke Ja Areng
Maa Teke Ja Areng
 
Meie universumi ajalugu.ppt ilmar
Meie universumi ajalugu.ppt ilmarMeie universumi ajalugu.ppt ilmar
Meie universumi ajalugu.ppt ilmar
 
Veenus
VeenusVeenus
Veenus
 
Veenus2
Veenus2Veenus2
Veenus2
 

Päike

  • 2. Päike  Hetkel on Päike 4,57miljardi aastane  Maast 149,6 miljoni km kaugusel  Läbimõõt on 1,392 miljonit km  Mass 1,9891×1030 kg  Galaktika keskmest on ta 25000 valgusaastakaugusel.  Liikub orbiidil kiirusega 230 km/s  Teeb täistiiru 200 miljoni aastaga  Pöörlemiskiirus ekvaatoril 25 päeva
  • 3. Päikese ehitus  Koosneb peamiselt vesinikust (73%) ja heeliumist (25%)  Päike pole tahkis nagu Maa. Ta koosneb gaasidest, seetõttu pöörleb ta pind erineva kiirusega  Päikese tuumas, kus temperatuur on umbes 15,7 miljonit Kelvinit, toimuvad termotuumareaktsioonid.  Päikese magnetväli on väga tugev. See ülatub Pluutoni välja.  Igas sekundis muudetakse tuumas 700,000,000 tonni vesinikku ümber ligikaudu 695,000,000 tonniks heeliumiks ja 5,000,000 tonniks energiaks gamma kiirguse kujul. Päikese pinnale jõudes on energia muutunud nähtavaks valguseks, teekond võtab aega 50 miljonit aastat.
  • 4. Päikeselaigud ja kroon  Päikesepind e fotosfääri temperatuur on 5800K.  Pinnal olevad “külmad“ kohad on päikeselaigud, mille temp. 3800K  Päikeselaike põhjustavad keerulised magnetvälja protsessid  Fotosfääri kohal on kromosfäär, mis on ümbritsetud hõreda gaasipilvega.  Kroon on nähtav vaid päikesevarjutuse ajal.  Temperatuur kroonis ulatub üle 1.000.000K
  • 5. Päike kui täht  Päike on üks täht 100biljonist meie galaktikast  85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga  Päike on meile veerand miljonit korda lähemal kui lähim "päris täht"  Eluiga 10 miljardit aastat  Sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust.  500 miljoni – miljardi aasta pärast suureneb Päikese aktiivsus, mille tõttu Maa keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadi.  Peale selliseid muutusid, mis tähtedele on omased, Maa arvatavasti hävib, tekkib Päikesest planetaarne udukogu.
  • 6. Päike – päikesesüsteemi keskpunkt  Päike: 99.85%  Planeedid: 0.135%  Komeedid: 0.01%  Satelliidid: 0.00005%  Asteroidid: 0.0000002%  Meteoriidid: 0.0000001%  Planeetide vaheline keskkond : 0.0000001%  Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, kuhu kuuluvad Päike ja kaheksa planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved.  Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem.  Kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese, liikudes läänes itta.
  • 7. 3 olulist fakti  PÄIKE ON ÜKS TÄHT PALJUDEST, MIS KOOSNEB PEAMISELT VESINIKUST JA HEELIUMIST.  PÄIKESEPINNALT KIIRATAKSE SUUREL HULGAL NÄHTAVA VALGUSE FOOTONEID, MIS ON TEKKINUD TERMATUUMAREAKTSIOONI KÄIGUS.  KUIGI PÄIKEST PEAKS OLEMA VEEL 5 MILJARDIKS AASTAKS, SIIS ELU MAAL EI SAA NII KAUA KESTA, SEST KESKMINE TEMP TÕUSEB 50-100 KRAADI.