1. Inimtegevus mõjub kliima muutusele: poolt ja vastu Valeria Galuškina Tallinn 2009

2. Sissejuhatus Maailma kliima soojenemine paneb muretsema mitte ainult teadlasi, aga ka rahvusvahelisi organisatsioone. 1988. aastal lõi WMO koostöös ÜRO-ga (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) valitsustevahelise ekspertide rühma ( IPCC Intergovermental Panel on Climate Change), mis iga 5-6 aasta järel avaldab kliima tulevikute muutuste kohta aruandeid ning kuidas need muutused mõjutavad erinevaid majandusvaldkondi.

3. Kliimasoojenemine ja inimese mõju Kasvuhoonegaaside ja aerosoolide kontsentratsioon atmosfääris ning uute territooriumite hõlvamine mõjutavad soojuse neeldumist, hajumist ning kiirgamist kliimasüsteemis, mille tagajärel tekivad muutused (negatiivsed või positiivsed) maailma kiirgusbilansis.

4. CO 2 (süsihappegaas) on kõige tähtsam kasvuhoonegaas. Selle kontsentratsioon 2005. aastal on suurenenud 35% võrra ( 280 mln –1 kuni 379 mln –1 ) võrreldes preindustriaal perioodiga e. aastani 1750. Märkus: kasvuhoonegaaside kontsentratsioon näitab antud gaasi molekulite sisaldus miljonites või miljardis õhu molekulites.

5. Metaan CH 4 - tähtsuselt järgmine kasvuhoonegaas. Selle kontsentratsioon võrreldes preindustriaalse perioodiga on suurenenud 1,5 korda. ( 715 miljard –1 kuni 1774 miljard –1 ). Samas N 2 O (Dilämmastikoksiid) kontsentratsioon on suurenenud 18% võrra.( 270 miljard –1 kuni 319 miljard –1 ) Huvitav on see fakt, et gaaside kontsentratsiooni kasvukiirus on suurenenud just viimase 250 aasta jooksul. (Joonis 1)

6. Joonis 1

7. Maailma keskmine õhutemperatuur kasvab ning viimase 100 aasta jooksul ( 1906-2005) on suurenenud 0,74±0,18°С võrra . Soojenemise keskmine kiirus, viimase 50 aasta jooksul ( 0,13±0,03°С 10 aasta jooksul), on 2.5 korda suurem, kui sama arv arvutatud viimase 100 aasta jaoks, ning see on kooskõlas mudelite tulemustega, mis arvestasid kasvuhoonegaaside suurenemist atmosfääris (Joonis 2). Kasutades mudelites preindustriaalse perioodi andmed, siis näeksime, et temperatuur XX sajandi lõpul ei kasvaks.

8. Joonis 2

9. IPCC-i aruandest tuleneb, et atmosfääri koostis muutub ka tulevikus kasvuhoonegaaside sisalduse juurdekasvu tõttu, vähemalt XXI sajandi esimesel poolel. Kasutades erinevaid mõõtmisi ning mudelite tulemusi IPCC täheldab, et suure tõenäosusega (umbes 90%) kasvuhoonegaaside suurenemine tekitas kliimasoojenemist alates XX sajandi teisest poolest. Samas vaadeldes atmosfääri ning ookeani soojenemist ning liustikute sulamist saab tõdeda, et on väga väikse tõenäosusega ( umbes 5%) XX sajandi kliimasoojenemine on tingitud ainult loomulike kliima muutuste tõttu.

11. 2006. aastal õhenesid uuritud liustikud keskmiselt 1,5 meetrit, samas kui läinud sajandi viimasel viiendikul läksid liustikud aastas keskmiselt 30 sentimeetri võrra õhemaks

13. Praegune kliimasoojenemine on osa pikaajalistest kliimamuutustest

14. Kokkuvõte Kasutades eespool mainitud andmed võib järeldada, et inimese mõju kliimamuutusele on raske ülehinnata. Meie peame mõtlema tulevikule ning üritada vastu võtta adekvaatseid otsuseid, et hoida meie planeeti järeltulevatele põlvkondadele.

16. Liustikud sulavad üha kiiremini//Horisont,11.12.2009 ( http://www.horisont.ee/node/450)