SlideShare ist ein Scribd-Unternehmen logo
1 von 16
Gerta Kaselaan 2010 Roomajad8. klass
Teemad Üldiseloomustus Roomajate välis- ja siseehitus Roomajate sigimine ja areng Roomajate mitmekesisus ja eluviis Eestis elavad roomajad Kordamisküsimused õpilastele
Üldiseloomustus Soojalembesed Elavad valdavalt maismaal Kõigusoojased Maailmas on ligi 8000 liiki roomajaid, neist Eestis vaid 5 Liiguvad jäsemete abil või siueldes
Roomajate välis- ja siseehitus Keha katavad sarvainest soomused. Pead ühendab kerega kael. Suur suu ja hingamiseks vajalikud ninaavad. Enamikul roomajatel on neli jalga. Roomajad vahetavad nahka.
Hambad on vajalikud saagi haaramiseks. Kogu vajaliku hapniku saavad roomajad kopsude kaudu. Ainevahetus on aeglane. Kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.
Roomajate sigimine ja areng Paaritumisele eelneb pulmatants. Viljastamine toimub emaslooma kehas. Emasloom muneb munad maismaale. Rästiku pojad sünnivad ilma munakestata.
Munast koorub vanematega sarnane järglane. Arenemiseks kõige sobivam temperatuur on 20-30 kraadi. Suguküpseks saavad sisalikud 2- ja maod 3-4-aastaselt.
Roomajate mitmekesisus ja eluviis Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Vaskuss on jalutu sisalik. Kõige pikemad roomajad kuuluvad madude hulka.
Maailma suurimad maod on võrkpüüton ja anakonda. Vaskuss eelistab elupaigana liivaseid männimetsi. Krokodillid on troopikas elavad röövloomad. Kilpkonnad võivad elada 150-200- aastaseks. Enamik roomajaid toitub teistest loomadest.
Eestis elavad roomajad Arusisalik  on 15-18 cm pikkune pruunikas loom. Elab niisketel aladel metsasamblas.
Kivisisalik on arusisalikust veidi suurem. Roheka värvusega. Elab kuivadel liivastel aladel.
Vaskuss on jäsemeteta sisalik. Elab nõmmemännikutes. Ei ole mürgine. Sünnitab elusaid poegi.
Rästik on hästi äratuntav iseloomuliku mustri järgi seljal. Värvus varieerub helepruunist kuni peaaegu mustani. On mürgine. Elab raiesmikel.
Nastik võib olla kuni 1 meetri pikkune. Elab veekogude kaldaaladel. Kergesti äratuntav kahe kollase laigu järgi kuklal. Toitub peamiselt kahepaiksetest.
Küsimused õpilastele Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast? Mille poolest erineb sisaliku areng konna omast?
Edu õppimisel!

Weitere ähnliche Inhalte

Was ist angesagt? (20)

Eesti maavarad
Eesti maavaradEesti maavarad
Eesti maavarad
 
Kahepaiksed
KahepaiksedKahepaiksed
Kahepaiksed
 
Rakud ja koed
Rakud ja koedRakud ja koed
Rakud ja koed
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
A S U L A
A S U L AA S U L A
A S U L A
 
Rahvuslik ärkamine
Rahvuslik ärkamineRahvuslik ärkamine
Rahvuslik ärkamine
 
Kalad
KaladKalad
Kalad
 
Turvas
TurvasTurvas
Turvas
 
Loomarakk
LoomarakkLoomarakk
Loomarakk
 
Karbid on peata limused
Karbid on peata limusedKarbid on peata limused
Karbid on peata limused
 
Kivimid
KivimidKivimid
Kivimid
 
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessidMaailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
Maailma rahvastik + rahvastikuprotsessid
 
Maa siseehitus
Maa siseehitusMaa siseehitus
Maa siseehitus
 
Roomajad, 7 kl
Roomajad, 7 klRoomajad, 7 kl
Roomajad, 7 kl
 
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
Muudetud pärilikkusega organismid (GMO)
 
Elundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnadElundid ja elundkonnad
Elundid ja elundkonnad
 
NAHK
NAHKNAHK
NAHK
 
Liikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompassLiikumine elekter-magnet-kompass
Liikumine elekter-magnet-kompass
 
Vereringeelundkond
VereringeelundkondVereringeelundkond
Vereringeelundkond
 
Põhjavesi
PõhjavesiPõhjavesi
Põhjavesi
 

Andere mochten auch (16)

Raba
RabaRaba
Raba
 
Roomajad kahepaiksed
Roomajad kahepaiksedRoomajad kahepaiksed
Roomajad kahepaiksed
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Rabaöko
RabaökoRabaöko
Rabaöko
 
Lehtpuud
LehtpuudLehtpuud
Lehtpuud
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Venemaa Loodus
Venemaa LoodusVenemaa Loodus
Venemaa Loodus
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Imetajate Mitmekesisus
Imetajate MitmekesisusImetajate Mitmekesisus
Imetajate Mitmekesisus
 
Roomajad
RoomajadRoomajad
Roomajad
 
Roomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitseRoomajate tähtsus ja kaitse
Roomajate tähtsus ja kaitse
 
Sood Ja Rabad
Sood Ja RabadSood Ja Rabad
Sood Ja Rabad
 
Sood Ja Rabad
Sood Ja RabadSood Ja Rabad
Sood Ja Rabad
 
Linnud soos
Linnud soosLinnud soos
Linnud soos
 
Liigikaitse Eestis
Liigikaitse EestisLiigikaitse Eestis
Liigikaitse Eestis
 
Saurused
SaurusedSaurused
Saurused
 

Roomajad Esitlus

  • 1. Gerta Kaselaan 2010 Roomajad8. klass
  • 2. Teemad Üldiseloomustus Roomajate välis- ja siseehitus Roomajate sigimine ja areng Roomajate mitmekesisus ja eluviis Eestis elavad roomajad Kordamisküsimused õpilastele
  • 3. Üldiseloomustus Soojalembesed Elavad valdavalt maismaal Kõigusoojased Maailmas on ligi 8000 liiki roomajaid, neist Eestis vaid 5 Liiguvad jäsemete abil või siueldes
  • 4. Roomajate välis- ja siseehitus Keha katavad sarvainest soomused. Pead ühendab kerega kael. Suur suu ja hingamiseks vajalikud ninaavad. Enamikul roomajatel on neli jalga. Roomajad vahetavad nahka.
  • 5. Hambad on vajalikud saagi haaramiseks. Kogu vajaliku hapniku saavad roomajad kopsude kaudu. Ainevahetus on aeglane. Kehatemperatuur sõltub väliskeskkonnast.
  • 6. Roomajate sigimine ja areng Paaritumisele eelneb pulmatants. Viljastamine toimub emaslooma kehas. Emasloom muneb munad maismaale. Rästiku pojad sünnivad ilma munakestata.
  • 7. Munast koorub vanematega sarnane järglane. Arenemiseks kõige sobivam temperatuur on 20-30 kraadi. Suguküpseks saavad sisalikud 2- ja maod 3-4-aastaselt.
  • 8. Roomajate mitmekesisus ja eluviis Roomajate hulka kuuluvad sisalikud, maod, kilpkonnad ja krokodillid. Vaskuss on jalutu sisalik. Kõige pikemad roomajad kuuluvad madude hulka.
  • 9. Maailma suurimad maod on võrkpüüton ja anakonda. Vaskuss eelistab elupaigana liivaseid männimetsi. Krokodillid on troopikas elavad röövloomad. Kilpkonnad võivad elada 150-200- aastaseks. Enamik roomajaid toitub teistest loomadest.
  • 10. Eestis elavad roomajad Arusisalik on 15-18 cm pikkune pruunikas loom. Elab niisketel aladel metsasamblas.
  • 11. Kivisisalik on arusisalikust veidi suurem. Roheka värvusega. Elab kuivadel liivastel aladel.
  • 12. Vaskuss on jäsemeteta sisalik. Elab nõmmemännikutes. Ei ole mürgine. Sünnitab elusaid poegi.
  • 13. Rästik on hästi äratuntav iseloomuliku mustri järgi seljal. Värvus varieerub helepruunist kuni peaaegu mustani. On mürgine. Elab raiesmikel.
  • 14. Nastik võib olla kuni 1 meetri pikkune. Elab veekogude kaldaaladel. Kergesti äratuntav kahe kollase laigu järgi kuklal. Toitub peamiselt kahepaiksetest.
  • 15. Küsimused õpilastele Loetle peamised roomajate rühmad. Iseloomusta neid. Mis katab roomajate keha? Võrdle seda kahepaiksete nahaga. Mille poolest erineb roomaja kael kahepaiksete omast? Mille poolest erineb sisaliku areng konna omast?