1. Imetajad, roomajad, Kahepaiksed Georg Aher 18 ja 28 01..2011 Paide , Tallinn

2. Imetajad Keha kaetud karvadega Poegimine ja poegade imetamine Kõrgelt arenenud närvisüsteem ja keeruline käitumine Täiuslik termoregulatsioon ja püsisoojasus Osa imetajatest moodustab keerukaid seltsinguid

3. Liikide arvukus imetajate seltsides http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c7/Mammal_species_pie_chart.png

4. Imetajad Eestis Eestis elab 65 liiki imetajaid 8 erinevast seltsist, 20 sugukonnast Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. Eestikeelsete imetajanimetuste andmebaas asub aadressil http://www.elus.ee/imetajad/

5. Mutt Mutt on tugevate käppadega ... 15 cm pikkuse kehaga kuni 130 g kaaluv loomake. Oma tugevate labidataoliste käppadega kaevab ta käike, mille tulemusel tekivad mutimullahunnikud. Käigud on eelkõige vajalikud toidu leidmiseks. Mutimullahunnikute kaudu toimub ka käikude õhutamine. Käigud on enamasti ca 15 cm sügavusel, mõned ulatuvad kuni poole meetri sügavusele

6. Muti käikude süsteem Pesakäik Peakäik Jahikäik

7. Muti jahikäigud

8. Muti toitumine Muti toiduks on peamiselt vihmaussid, keda ta varub ka talveks. Lisaks vihmassidele sööb kõiki kellest jõud üle käib (mardikaid, putukate vastseid, hiiri jne. Vahel murravad ka oma liigi- kaaslasi. Aiapidajale toovad mutid kasu mulla õhutamisega ja kahjurite hävitamisega.

9. Siil Siilile meeldib elada ja tegutseda mitmekülgse alusmetsaga lehtpuumetsades, metsaservades, puisniitudel ja ka parkides ning aedades. Siil ei võõrasta inimeste lähedust, selletõttu võib teda sageli kohata ka linndes

10. Siil on hämaras tegutseja Siilid on maakeral kõige kauem elanud imetajad. Nad kaaluvad ca 0,9-1 kg. Siilid on putuktoiduliste hulka kuuluvad kõigesööjad, kelle lähemateks sugulasteks on karihiired. Toiduks kõlbavad mardikad ja muud putukad, vihmaussid, hiired teod lindude munad ja pojad. Söövad ka raipeid või inimese toidujääke

11. Siil Siili väikesed teravad hambad on kohastunud eeskätt mardikate ja teiste putukate söömiseks, kuid nende abil on võimalik nakitseda ka inimese poolt pandud toitu: liha, muna. Väga hea meelega söövad siilid ka kuiva kassitoitu. Siilile ei tohiks kunagi pakkuda piima ega leiba! Kaitseks vaenlaste vastu tõmbuvad siilid kerra, turritades okkaid.

12. Siilipojad http://c1.ecolocalizer.com/files/2008/12/three-baby-hedgehogs.jpg

13. Siilide toitmine Siilidele võiks anda muna, vürtsitamata loomseid toidujäätmeid, juustu, eelkõige aga kassi- või koeratoitu. Sobib nii konserv- kui ka kuivtoit. Looduses siilid kala ei söö, seetõttu võiks vältida kalamaitselisi toite. Kindlasti tuleks asetada siilide jaoks välja anum puhta veega! Et talve üle elada, peab siili kehakaal olema umbes 600 grammi. Suve jooksul kogub ta paksu nahaaluse rasvakihi. Edukale talvitumisele saab ka inimene kaasa aidata, pakkudes siilidele hilissuvel ja sügise alguses lisatoitu.

14. Siil Siil magab talveund tavaliselt oktoobrist aprilli lõpuni. Tema kehatemperatuur langeb paari kraadini ning südamelöökide arv harveneb mõne löögini minutis. Sellisel säästurežiimil suudab siil suvel kogutud rasvavarude arvel vastu pidada kevadeni. Siilide jooksuaeg on suve alguses. Paljad ja pimedad pojad sünnivad juuni lõpus juuli alguses. Pojad kasvavad kiiresti ja järgnevad emale juba 5 nädala vanustena. Pojad peavad palju sööma, et veel enne talve piisav rasvavaru hankida. Siiski sureb ka normaalse talve jooksul ligi pool eelmise suve poegadest. http://www.loodusheli.ee/naita_kategooriat.php?action=1&id=128

15. Siil on väga populaarne Multifilm “Siil udus” valmis 1975 aastal. Filmi pikkus 10 min. 29sek. http://www.youtube.com/watch?v=lCsJZV7aCdY 1978. aastal tehti samade tegelaste film “Kui tähed langevad” Kuidas iseloomustaksite siili käitumist filmis? Kas see on sarnane päris siili käitumisega?

16. Siil on väga populaarne PostimehesilmuvaUrmas Nemvaltsi koomiksiMürakarudtegelastest on siilükspopulaarsemaid

17. Karihiired Karihiired ei ole hiirte sugulased nagu nimest võiks arvata, vaid tegemist on putuktoiduliste loomakestega kelle lähimad sugulased meie looduses on mutt ja siil. Karihiired on lühikese tiheda karvastikuga aastaringselt aktiivsed loomad, kes siiski talvel võivad lühiajaliselt langeda tardunne. Karihiired on eraklikud loomakesed, kes suhtlevad liigikaaslastega ainult paaritumise ajal. Nende territoorium on 400 - 600 m2 suurune ja seda kaitsevad nad liigikaaslaste sissetungi eest raevukalt. Enamik karihiiri on alla 10 cm pikad ja kaaluvad 5-15 grammi Mets-karihiir

18. Karihiired Oma ülikiire ainevahetuse tõttu peavad karihiired iga paari tunni tagant sööma. Nii nad ongi tegusad nii päeval kui ka öösel ja puhkavad aktiivse tegutsemise vahepeal vaid mõne minuti kaupa. Karihiired ei suuda toiduta elada kauem kui ööpäeva. Põhiosa karihiirte toidust moodustavad mitmesugused selgrootud (lülijalgsed ja nende vastsed, teod), kuid võimaluse korral söövad nad ka muud lihatoitu (noori sisalikke ja konni, hiirepoegi).

19. Karihiired. Eesti kõige tavalisem karihiir on mets-karihiir. Karihiired otsivad toitu haistmismeele abil. Karihiired eritavad muskuselõhnalist ainet ning tänu sellele enamik pisikiskjaid neid ei söö.

20. Mets-karihiir Sorex araneus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6c/Sorex-araneus.jpg

21. Väike karihiir Sorex minutus

22. Karihiired Karihiired asuvad meelsasti elama teiste loomade poolt rajatud pesaurgudesse Karihiired võivad tiheda taimestiku varju ka ise endale uru kaevata või elutseda õõnsates kändudes, mahalangenud puutüvede all või muudes seesugustes kohtades. Talveund karihiired ei maga, kuigi talvel nende tegutsemisaktiivsus väheneb pisut. Siiski mõnikord võivad talvel lühiajaliselt langeda tardunne.

23. Kuidas soodustada karihiirte elu õuealal? Aias saab karihiirte elu soodustada, jättes mõne aianurga hooldamata ning lastes hekialusel heinal kõrgeks kasvada. Kasuks on varjulised põõsaalused ja putukaid kohalemeelitav tihe taimestik. Karihiired kasutavad elamis- ja toitumispaigana meelsasti ka oksahunnikuid. Ohtu kujutavad nende jaoks kassid, kes meelsasti mängivad karihiirtega ja murravad nad maha, kuid ebameeldiva lõhna tõttu neid ära ei söö.

24. Orav Sciurus vulgaris Orav on kohanenud inimese loodud keskkonnaga ning elab meelsasti ka linnades, kus on tihti nii taltsas, et võtab toitu lausa peost http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/02/Eichh%C3%B6rnchen_D%C3%BCsseldorf_Hofgarten_edit.jpg

25. Orav http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Hungriges_Eichh%C3%B6rnchen.JPG

26. Orava näritud käbi Orava toiduks on kuuse ja männi seemned, pähklid, marjad, seened. Kogub ka talvevarusid. Orav kuivatab talveks seeni pistes need oksaharude vahele kuivamna. Kuivatavad enamasti tatikaid ja külmaseeni. Talvel leiavad tihti ka pasknääride peidetud tõrusid

27. Orav sööb meelsasti seeni

28. Orav Orava peamisteks vaenlasteks on kanakull, metsnugis ja rebane

29. Hallorav Sciurus carolinensis

30. Hallorav

32. Hallorav 1889. aastal toodi 350 halloravat Inglismaale Bedfordshire. Tänaseks on neid üle miljoni. Lisaks Inglismaale on neid asustatud Iirimaale ja Itaaliasse

33. Hiired Näriliste seltsi kuulub 2277 liiki. Kõige arvukam on hiirlaste sugukond, millesse kuulub ca 1/3 seltsi liikidest

34. Hiired Hiired kuuluvad näriliste hulka. Neil on kogu elu kasvavad lõikehambad, millega toitu närivad. Põhiliselt on hiired nagu enamik närilisi taimetoidulised, kuid mõned liigid võivad olla ka kõigesööjad

35. Hiired Hiirtest enim tuntud on koduhiir (Mus musculus) kes on selgelt inimkaasleja liik. Kehapikkus kuni 10 cm, saba 5-10 cm kaal 10-35 g

36. Koduhiir http://www.biopix.com/photos/jcs-mus-musculus-26389.jpg

37. Hiired Kaelushiir (Apodemus flavicollis) on meil elutsevatest hiirtest üks kogukamaid. Tema pikkus on 8,5-13 cm, saba pikkus 9-13,5cm kaal 18-50 g.

38. Kaelushiir http://www.ecosystema.ru/08nature/mamm/115.jpg

39. Juttselg-hiir http://www.biolib.cz/IMG/GAL/5771.jpg

40. http://farm5.static.flickr.com/4062/4330555130_b0ef15c903.jpg

41. Kasetriibik Sicista betulina http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0e/Sicista_betulina.jpg

42. Põld-uruhiir Microtus arvalis Põld-uruhiir (Microtus arvalis) on tavaline niitudel ja aedades. Keha 9-12 cm Saba 3-4,5 cm Kaal 20-45g

43. Uruhiirte uruavad http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7b/Microtus_arvalis_entry_holes.JPG

44. Leethiir Clethrionomys glareolus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/2/21/R%C3%B6telmaus_I.jpg

45. Kodurott Rattus rattus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b7/Rattus_rattus_01.JPG

46. Rändrott Rattus norvegicus http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/15/WildRat.jpg http://www.swmoleman.co.uk/images/rat.jpg

47. Nahkhiired Nahkhiired on näriliste järel arvukuselt teine imetajate rühm. Käsitiivalisi on maailmas ca 11oo liiki. Eestis on 12 liiki nahkhiiri ja nad kõik on looduskaitse all. 7 nahkhiire liiki on paiksed ja 5 rändavad.

48. Nahkhiired Nahkhiirte tiiva moodustab pikenenud sõrmede vahel paiknev nahk Natteri lendlane Nahkhiired on ainsad imetajad, kes suudavad tõeliselt lennata, mitte lihtsalt liuelda või pikki hüppeid sooritada.

49. Nahkhiired Eest nahkhiirte liikidest suurim on suurvidevlane (Nyctalus noctula), pikkus 64–80 mm, kaal 30–39,2 gVäikseim on kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pikkus keskmiselt 45 mm, kaal 3,7–4,8 g Nahkhiire lennukiirus on 30–40 kilomeetrit tunnis.

50. Nahkhiired Nahkhiirte arvukusest Eestis Laialt levinud ja arvukas liik: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) – Eestis 100 000 – 300 000 isendit.Laialt levinud ja suhteliselt arvukad liigid: pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), veelendlane (Myotis daubentonii) ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) – 20 000 – 50 000 isendit.Paiguti levinud ja suhteliselt vähearvukad liigid: brandti lendlane ehk metslendlane (Myotis brandtii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) – 5000 – 20 000 isendit.Paiguti levinud ja vähearvukad liigid: suurvidevlane (Nyctalus noctula), nattereri lendlane (Myotis nattereri), habelendlane (Myotis mystacinus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) – kuni 5000 isendit.

51. Nahkhiired • Väikeste loomade eluiga on harilikult suhteliselt lühike. Nahkhiired võivad aga elada paarikümne aasta vanuseks – ehk seetõttu, et nad magavad sõna otseses mõttes pool elu maha.• Nahkhiired paarituvad talvitumise ajal. Kuni kevadeni hoiab emane nahkhiir spermat kehas spetsiaalses hoidlas nagu külmkapis.• Tunni jooksul võib üks nahkhiir püüda kuni 600 putukat.• Hoolimata nimetusest «hiir» on nahkhiired lähemas suguluses primaatidega kui närilistega.

52. Nahkhiired Talve veedavad nad uinakus maa-alustes ruumides nagu koopad ja keldrid, rippudes pea-alaspidi ruumi seinal või laes -jahedas, niiskes, vaikses ja pimedas miljöös - septembrist kuni aprilli lõpuni. Talvituskohtadeks on tihti ka seina- ja laepraod, kus loomakesed on paremini kaitstud häirimise vastu, mis nende elu magades ohustab. Talvitumiseks sobivaid koopaid on Eestis vähe. Seevastu on meil hulgaliselt keldri-tüüpi talvituspaiku. Põhja-nahkhiir ja suurkõrv talvituvad isegi väikestes talukeldrites, kus teisi liike ei leia. Suuremates keldrites nagu vanad mõisa- ja lossikeldrid, eriti kui seal on rohkesti seina- ja laepragusid, talvitub ka lendlase perekonna liike - tavalisem on veelendlane, haruldasem nattereri lendlane. Üliharuldased keldris talvitujad on tiigilendlane, tõmmulendlane ja habelendlane - neid on leitud ainult kõige paremate tingimustega keldrites.

53. Nahkhiired Nahkhiired kasutavad toidu hankimiseks ultraheli. Tänu ultrahelile suudavad nad lennata ilma takistuste vastu põrkumata ka lauspimeduses. Mõnedel putukatel on võime ultraheli kuulda ning siis kui nahkhiire ultraheli laine neid tabab panevad nad tiivad kokku ja kukutavad ennast madalamale,

54. Suurkõrv

55. Suurkõrv

56. Suurkõrv magamas

57. Kahepaiksed Paljunevad vees Hingavad lisaks kopsudele ka naha kaudu Arenevad moondega Täiskavanud enamasti maismaal Eestis elab 11 liiki Konn Üldtunnused Kahepaikse välisehitus

58. Rabakonn Rana arvalis http://www.loodusheli.ee/

59. Rabakonn Rana arvalis http://www.maerkische-naturfotos.de/amphibien/fotos/moorfrosch_01.jpg

60. Rabakonna kudu

61. Rohukonn Rana temporaria http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/3/37/Amplexus_2_Jojo.jpg

62. Rohukonna kudu http://4.bp.blogspot.com/_jsUT1cCM2CQ/S88_fx7fe_I/AAAAAAAAAnw/iL9rkuIK2Zw/s1600/P1430055.JPG

63. Rohu- ja rabakonna eristamine http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/00/XN_Fersenprobe_927.jpg

64. Veekonn Rana lessonae

65. Veekonn http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d3/RanaLessonaeCroacking.JPG

66. Veekonn http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b9/Rana_lessonae_01.JPG

67. Harilik kärnkonn Bufo bufo Harilik kärnkonn (Bufo bufo) on üpris tavaline liik. Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värv võib varieeruda rohelisest tumepruunini. Harilikud kärnkonnad on aktiivsed videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Kärnkonnade peamiseks toiduseks on putukad (mardikad ja kahetiivalised) ning limused (nälkjad).

68. Kahepaiksed Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 6-8 päeva kestvaks kudemisperioodiks aprilli lõpus või mai alguses . Kärnkonnad kasutavad kudemiseks alati ühte ja sama veekogu, eelistades 25-40 cm sügavusi ja kõrkjate vahel asuvaid paiku. Talve veedavad kärnkonnad maismaal, olles septembri lõpust kuni aprillini pinnasesse kaevunud.

69. Hariliku kärnkonna kudu http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dc/Toad-spawn_Mike-Kr%C3%BCger.jpg

70. Hariliku kärnkonna ja rohukonna kullesed http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e2/LarvaeBufoBufoRanaTemporaria.JPG

71. Harilik vesilik Triturus vulgaris http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dd/Triturus_vulgaris_maennchen.jpeg

72. Harilik vesilik pulmaajal

73. Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga neile on iseloomulik hingamine kopsudega, paks sarvkihiga nahk nahkse koorega munad. mõned liigid sünnitavad elusaid poegi liiguvd roomates Eestis elab 5 liiki roomajaid

74. Roomajad http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Reptilia.jpg

75. Vaskuss Anguis fragilis

76. Vaskuss http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c4/Blinschleiche_Anguis_fragilis_head_.JPG

77. Arusisalik Zootoca (Lacerta) vivipara Emanae arusisalik päikesevanne võtmas

78. Arusisaliku pea http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f3/Lacerta_vivipara_1_%28Marek_Szczepanek%29.jpg

79. Arusisalik Zootoca vivipara http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/88/Zootoca.vivipara.young.jpg

80. Arusisaliku Lacerta vivipara must vorm http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a0/Lacerta_fg05.jpg

81. Kivisisalik Lacerta agilis http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/67/Lacerta_agilis_2006_05_06cq.jpg

82. Nastik Natrix natrix

83. Nastik

84. Nastiku munad http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7d/Natrix_0697.JPG

85. Nastik

86. Rästik Vipera berus