Ettekanne Eesti paadipõgenikest, kes 1944 aasta sügisel Rootsi jõudsid. Esitatud 30. 10.2014 Kuressaares peetud ajalookonverentsil "1944. aasta jäljed Saaremaal". Paralleelselt konvrentsiga avasime ka minu ja Mai Raud-Pähni koostatud samanimelise näituse.
6. Rudolf Schmuul meenutab
- Sündinud 1921 Muhu saarel Koguva külas
- Töötas kalanduskonsulendina, põgenes 1943 Rootsi
- Asus Eesti Abistamisorganisatsiooni esindajana korraldama põgenemist
Gotlandile SLITE asulasse
- Üüris üle 40 kaluripaadi ja laeva peamine sihtkoht Saaremaa Loonelaiu,
kus on palju inimesi kogunenud
- Esimesena väljus ”Maret” 3. septembril
- Suurem põgenemine alates septembri keskel
- 8 paati asus teele 4. oktoobril
- Viimane paat väljus 20. oktoobril
- Kokku toodi Rootsi ca 1500 inimest
(”Kuidas põgenikke Eestist Gotlandile toodi” kogumikus
”Minu Saaremaa” 1991)
7. Põgenemine Saaremaalt
Põgenes ca 6,5% rahvast ca 70-75 tuhat inimest
Saarlasi oli põgenike hulgas rohkem
Bernard Kangro hinnangul ca 11-12% sõjaeelsest
elanikkonnast (55 851 elanikku 1934.a) st lahkus
6300-6600 inimest.
(Mall Jõgi ”Saarlased väljaspool Eestit” kogumikus
”Saaremaa 2. Ajalugu. Majandus. Kultuur” 2007)
8. Põgenikud Rootsis
• Rootsi jõudis ca 25 tuhat inimest
• Esmalt põgenikelaagris karantiinis
• Asutatakse mitmeid koole, ühinguid, organisatsioone
jne. Algab poliitiline ja kultuuriline ühistöö
• Sealt edasi saadetakse tööle (metsa, vabrikutesse jne)
• 1945 annab Rootsi NSVLile välja põgenike paadid.
Tagastatakse 674 paati. Paadiomanikele maksis Rootsi
riik kahjutasu
• 24. jaan 1946 antakse välja 146 Saksa mundris Rootsi
saabunud noort meest
• Algab põgenemine üle Atlandi