Loeng Eesti haridusajaloo legendaarsetest naistest, ülevaade miniuurimusest ja mõningaid mõtteid naistest ja haridusest.

1. Liblikatest, huntidest ja
haridusajaloo legendaarsetest
naistest
Naistepäeva loeng Tallinna Ülikooli
kasvatusteaduste tudengitele
8. märts 2013
Evelin Tamm

2. Toomarahva talu Lahemaal Altja
rannakülas

3. Vabadus

5. Vabadus alates 20. august 1991

6. Eestimaa Rahvarinde kongress
1-2 oktoober 1988

7. 1988 Rahvarinde kongress, kahe päeva jooksul on
60 sõnavõttu sh kolm naist:
Jelena Popkovskaja
Ivi Eenmaa
Marju
Lauristin

8. Kus on naised?

9. 1917.a. I rahvahariduse kongress, Peeter Põld: Meie
hüüdsõnaks olgu: ISE ON MEES! (Kasvatus ja Haridus 1917 nr
3 ja 4 lk 113)
Eesti biograafiline leksikon (1929) 606 lehte, 25 naist
Eesti kooli bibliograafiline leksikon (1998) 289 lehekülge, 17
naist
Lembit Andreseni Eesti kooliajalugu kuni iseseisvuseni
mainib kokku 6 naist, neist ainult Wuolijoki saab
sõna, teised on märgitud nimega sh ka Koidula.
Märt Raud ”Eesti kool aegade voolus. Koolinõuniku
mälestusi” 1965 1935. ”sai eesti kool esimese naisnõuniku Alma
Martini. See tõi ministeeriumi naisõigusluse probleemi. Seni ei olnud
juhatajate valimisel vahet tehtud, kas oli see mees või naine, oli
otsustatud kandidaadi pedagoogilise ja administratiivse tubliduse
järgi, aga Alma Martin nõudis kategooriliselt, et tütarlaste koolidel
peavad olema naisjuhatajad.” (lk 227)
Ilmar Talve ”Eesti kultuurilugu” (2004)

10. ”Legendaarne õpetaja”
Airi Liimets Liimetsa päeval 18. veebruar 2013: Vello
Saage, Jaan Pakk, Juri Lotman ja Bruno Lukk
Raivo Juurak hariduslistis veebruar 2013: Vello
Saage, Evald Laprik, Lembit Andresen ja Toomas
Liiv
1.märtsil 2013 Google otsing: 25 meest ja 15 naist
2011/2012 õppeaastal töötas Eesti
üldhariduskoolides kokku 14 263 õpetajat, neist
85,5 protsenti naisi (EHIS)
”Tartu” (1927) 1911. aastal Tartus 45 nais- ja 32
meesõpetajat

11. INTERNETIKÜSITLUS ”HARIDUSAJALOO
LEGENDAARSED NAISED”

12. Internetiküsitlus ”Eesti ajaloo
legendaarsed naised” al. 1.märts
seisuga 6. märts 78 vastajat
65 naist 10 meest (3 sugu märkimata)
75% vastajatest
kõrgharidusega
küsitlus kestab

17. Allikad (hinda 1 – 5)
1. Dokumentaalfilmid 3,84
2. Ajakirjandus 3,71
3. Elulooraamatud 3,58
4. Ajalooraamatud 3,48
5. Kooliaegsed ajalootunnid 3,4
6. Teised interneti allikad 3,28
7. Mängufilmid 3,28
8. ETV ajaloosaated 2,9
9. Suusõnaliselt räägitud lood ja mälestused 2,67
10. Teadustööd ja artiklid 2,56
11. Naistest koostatud väljaanded 2,41
12. Eesti Raadio ajaloosaated 2,24
13. Arhiivid 1,79
14.-15. Rahvusraamatukogu ja naisorganisatsioonid 1,69
16. Blogid 1,54
17. Naisuurimuskeskus 1,29

18. Ajalugu on kõigile kättesaadav/ Tegelikult keeruline vastata, sest pole ise otseselt otsinud. Usun, et kes
soovib, see leiab. Samas arvan, et se eon valdkond, kus saaks materjale kättesaadavamaks teha. / -Puudub
üldistav kogumik, kui vaadata iga eriala kaupa eraldi, siis kerkivad mõned nimed ikka esile./ -vähe
kättesaadav, liiga harva räägitakse/kirjutatakse/ -Seda teemat justkui ei olegi käsitletud. Ja Eesti rahvas ongi
pigem selline, et naised teevad taustatöö ja oma juhiks valivad nad ikkagi mehe./ -Legendaarsetest naistest
räägitakse siiski üsna vähe. Ikka ja alati räägitakse küll meestest, kes on loonud Eesti riigi ja kellel on ette
näidata olulisi saavutusi./ -Ei ole sellele mõelnud. Arvan, et info on kättesaadav, kui ise otsida, kuid nö "pildis"
see teema kindlasti ei ole

20. Kas tahaksid Eesti ajaloo
legendaarsetest naistest rohkem
teada?
65 - JAH
4 - EI
8 - EI TEA

21. NaINE oN NAiSeLE HuNT
Aga ikkagi tundub, et üksteise teadlikku toetamist
kasutatakse naiste karjääri edendamiseks liialt
vähe. Kas iga naine ikka võib täna öelda, et on
aidanud naiskolleegil mõnda jama ära hoida või
vähemalt selle eest hoiatanud?
Või peabki iga naine ainult
iseenda eest seisma?
Taivo Paju(2010) "Kas naine võib olla
teisele naisele hunt?” Director, nr 6.

22. LIBLIKA FENOMEN
Liblika fenomen (Maite Sarrió Catalá ) väikesed
põhjused võivad tekitada suuri tagajärgi. Iga
inimene võib luua muutusi enda lähimas
reaalsuses alustades oma tõekspidamiste
muutmisest.

23. EESTI HARIDUSAJALOO
LEGENDAARSEID NAISI

24. Natalie Johanson-Pärna (1843 - 1915)

25. Natalie Johanson-Pärna
• Õppis Tartus taani käsitööõpetaja Adolf
von Clauson-Kaasi kursustel, täiendas end Soomes
• Asutas 1880 Tallinnas esimese eesti
naiskäsitöökooli ja oli aastani 1885 selle juhataja
• Korraldas käsitöökursusi
• Avaldas EKSis peetud kõne „Eesti tütarde haridus"
(1882) ja õpiku „Naesterahva käsitööde raamat.
Kunstkudumine varrastega" (1891).

26. Lilli Suburg (1841 – 1923)

27. Lilli Suburg
Esimene teadlik naisõiguslane Eestis
1882. a. asutas tütarlastekooli Pärnusse, mis hiljem kolis
sealt edasi Viljandisse. Tegemist oli esimese
eestimeelse tütarlastekooliga Eestis
1887. asutas Viljandis esimese naistele suunatud ajakirja
"Linda”, milles naisõiguse teema kõrval käsitleti ka kooli
ja kasvatusega seotud teemasid, aga ka palju muud
Kirjutas mitmeid autobiograafilisi ja autobiograafiliste
sugemetega teosed
Oli kirjavahetuses Natalie Johanson-Pärna, C.R. Jakobsoni
jt

28. Kes oli Helene Taar?
”UUE AJA NAISLIIKUMINE”
1905. aastal “Noor-Eesti” kogumikust “Wõitluse päiwil”
”Ärka, Eesti rahwas, tõuse üles, noor Eesti ja aita ka oma
tütreid walguse poole jõuda!”

29. Elfriede Lender

30. Marta Sillaots (Reichenbach) (1887 -
1969)
KIRG JA KAVALUS (2012)
• Sarjas Eesti mõttelugu
• Pedagoogilised ja
kirjanduskriitilised kirjutised
• Ajalehes ”Postimees” 1910.a.
avaldatud
”Vaba kool” ja ”Individualismus
kasvatuses”

31. ”Eesti naise loovast tööst kirjanduse
alal”
Ülevaate 1935.aastal toimunud V naiskongressi
näitusest "Naine ja raamat”
"Kui arvestada eesti naiste arvu (53% rahva
üldarvust) ja eesti keeles 1866.aastast saadik
ilmunud trükiste üldarvu (29 281), siis on eesti
naiste kirjanduslik toodang (kokku 736 teost,
tõlked kaasa arvatud) väga väike ja mannetu.”
(Sillaots 2012:126, esmalt avaldatud 1936)

32. Kasvatusteemadel kirjutanud naised:
Salme Pruuden
Õilme Ploompuu-Van Nest
Alma Ostra-Oinas
Alma Martin
Hilda Taba
Ella Treffner
(Sillaots 2012:125)

33. Sealtpoolt künniseid (2009)
• Mälestusteraamat, LR sarjas
• Õppis töchterschules ametliku nimega
”Tallinna Kõrgem Tütarlastekool”
• 1905.a tegi Nikolai gümnaasiumi juures
eksamid ja sai koduõpetaja kutse
• Töötas muuhulgas ka Elfriede Lenderi
tütarlastegümnaasiumis Tallinnas õpetajana
• Oli aktiivne mitmes seltsis sh Eestimaa
Rahvahariduse Seltsis

34. Omaelulookirjutuse uurimine (life
writing)
METHIS erinumber 2010
• Leena-Kurvet Käosaar, omaelulookirjutuse mõistet iselooomustab üha suurem interdistsiplinaarsus,
keskendumine avaramale kultuuripraktikate ringile ja soov ületada valdkonna varasemas arengus autobiograafia mõiste kaudu
maha märgitud kategoorilisi ning suurt hulka tekste ja tekstipraktikaid välistavaid kriteeriume. (2010:7)
• Eve Annuk, Autobiograafia kui ”tõe” diskursus: Lilli Suburgi ”Minu saatusega
võitluskäik”
• Rutt Hindrikus ”Eesti autobiograafilise kirjutuse kujunemisest 18.sajandist Teise
maailmasõjani” Esimene õitsenguperiood 30-ndatel, 21.sajandi alguses memuaristika üleujutus. Esmalt tekkis
käsikirjaline memuaristika ,1900. alates trükis avaldatud autobiograafiad.
”Elu ideoloogiad. Kollektiivne mälu ja autobiograafiline
minevikutõlgendus eestlaste elulugudes” Ene Kõresaar (2005)
Historiallinen Aikakauskirja 4/2012 erinumber
(elämäkertatutkimus)
• ”Mainioita naisia” – pienoiselämäkerrat autonomian ajan historiapolitiikassa, Tiina
Kinnunen ”...naisten näkymättömyys kansallisessa muistissa ei johtunut pelkästään heidän näkymättömämmästä
roolistaan julkisuudessa vaan myös muistamisen sukupoulittuneista mekanismeista.” lk 390 uurib feministliku
biograafiakirjutuse ajaloopoliitilist olemust. Kuidas naiste eludest kirjutati? Millist naise kuvandit loodi?

35. Viiteid naishariduse uurimisest Eestis
”Linda” 1887 -
”Naesterahwa elu ja töö” 1911 -
Eesti naisorganisatsioonide Liidu aastaraamatud
Eesti Akadeemiliste naiste ühing
”Eesti naisüliõpilaste selts 1911 – 2011”
Helmi Mäelo ”Eesti naine läbi aegade” (1957, Rootsis)
Vera Poska-Grüntal ”Naine ja naisliikumine. Peajooni naisliikumise
ajaloost ja probleemistikust” (1936)
Vita academica vita feminea. Artiklite kogumik (1999) Tartu Ülikool
”Kuue samba kutse. Naisena ülikoolis” (2005)
”Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium 1906 – 1944”
(1976 Kanadas)
”Mälestusi Tartu tütarlaste gümnaasiumist” (1988, Rootsis)
Lenderi koolist ilmus mälestuste kogumik Rootsis

37. Lydia Koidula, Lagle Parek, Marju Lauristin, Aino Kallas, Elle Niit, Anna Poska, Ita Ever, Salme Reek,
Anna Haava, Miina Härma, Anna Poska,Miina Härma, Marie Under, Johanna Päts, Epp-Maria
Kokamägi, Ene Ergma, Tiina Mõis, Tiina Talumees, Erika Salumäe, Kristiina Šmigun-Vähi, M.Lauristin
Elfriede Lender, Betti Alver, Aino Tamm, Erna Vilmer, Aimee Beekman, Helgi Sallo, Siiri Oviir, Mare
Liiger, Ülle Aaskivi, Luule Komissarov, Maria Klenskaja, Marju Lauristin, Anne Veski, Helle Meri, Ann
Tellmann-Tõrvand, Lilli Suburg, Erika Salumäe, Urve Palo, Hella Murrik-Wuolijoki, Meeta Terri, Ada
Lundver, Anne Vabarna, Soomusrongi Mari, Kihnu Virve, Kaika Laine, Mall Hiiemäe, Lagle Parek, He
Lilleste, Aili Paju, Hilda Taba, Linda, Anu Kaal, Ülle Ulla, Karmen Kass, Janne Salumäe, Elle Kull, Leid
Peips, telediktor tädi Ruth, Ingrid Rüütel, Maria Klenskaja, Ülle Kaljuste, Reet Linna, Helgi Sallo, Ann
Veski, Maarja Ilus, Leelo Tungal,Tiia Ester Loitme, Ellen Niit, Anu Raud, Heljo Mänd, Ilon Wikland, A
Värnik, Epp Maria Kokamägi, Hilana Taarka, Anna Raudkats, Käbi Laretei, Mare Taagepera, Maria
Laidoner, Lydia Poska-Teiss, Ivi Eenmaa HEAD NAISTEPÄEVA! Olga Lauristin, Anu Saagim, Marju Ku
Kaie Kõrb, Bogatkina, Julia Laffranque, Proua Kuperjanova, Liina Reiman, Milvi Laid, Meta Kodanipo
Margarita Voites, Aino Talvi, Tiiu Randviir, Ene Hion, Helgi Erilaid, Doris Kareva, Luule Viilma, Viivi L
Siiri Sisask, Miliza Korjus, Hilda Taba, Eva Lootsar, Olga Terri, Anna Ekston, Ella Ilbak, Eve Kivi, Erika
Salumäe, Ines Aru, Laine Mägi, Ülle Kaljuste, Tiina Tšatšua, Els Himma, Evelin Ilves, Anu Saagim,
Maarja-Liis Ilus, Getter Jaani, Anni Jansen, Kadri Adamson, Eda Ines Eti, M. Lear, Barbi Pilvre, Tiiu
Kuurme, Airi Liimets, Merle Palmiste, Luule Komissaarov, Evelin Tamm, Signe Kivi, Elle Kull, Anne
Paluver, Anna Levandi, Anne Reeman, Leelo Tungal, Reet Oja, Age Oks, Merle Jääger, Katrin Karism
Vilja Savisaar-Toomast, Pauliine Vapper, Maaja Kallast, Kai Leete, Luule Tull, Anu Lamp, Seksi-Kristi
Kristiina Ehin, Mari Tarand, Natalie Johanson-Pärn, Marie Koppel, Minni Kurs-Olesk, Mare Tralla,
Maimu Berg, Debora Vaarandi, Siiri Oviir, Aino Talvi, Leida Peips, Liina Tõnisson, Salme Masso,
S.Purga, Maire Aunaste, Kadri Kõusaar, Kerttu Rakke, R. Lukk Toompere, Kaia Kanepi, Leida Laius,
Silvia Rannamaa, Marie Reisik, Monika Mägi, Kalevi naine Linda, Vete-Ema, Maaema, M. Mikelsaar
Õilme Ploompuu van Nest, Hilda Taba, Liia Hänni, Alma Ostra-Oinas, ... neid on palju

38. SUUR TÄNU!
Põhjalikumad materjalid on kättesaadavad:
evelintamm.blogspot.com ”KIRJED”
naised.net ootab teie kaastöid!
tammevelin@gmail.com