Ülo Kaasik esines 30.11 ettekandega teemal "Tööstussektori väljavaade ja majanduskeskkond 2018. aastal" konverentsil Tööstuse Äriplaan 2018 Swissotelis

1. Tööstussektori väljavaade ja
majanduskeskkond 2018. aastal
Ülo Kaasik

2. Maailmamajandus on paremas seisus kui 2016,
ent enamikus majanduspiirkondades on kasv
pigem stabiliseerumas kui kiirenemas
Allikas: OECD prognoos, september 2017
Suuremate riikide ja piirkondade majanduskasvu prognoos
0
1
2
3
4
5
6
7
8
Maailm OECD Ühendriigid Euroala Jaapan India Hina
2015
2016
2017
2018
Hiina
%
USA

3. Euroopa Liidu majanduskasv ületab viimaste
kümnendite keskmist
-6
-4
-2
0
2
4
6
1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: Eurostat
• Kasvuerinevus 28 Euroopa Liidu riigis on ajaloo väikseim.
praeguse 28 ELi liikmesriigi keskmine majanduskasv, %
kasvude varieeruvus, protsendipunktides (standardhälve)

4. -1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
-1%
0%
1%
2%
3%
-1%
0%
1%
2%
3%
2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
Sarnaselt muudele piirkondadele võib oodata
majanduskasvu aeglustumist ka euroalal
ÜTHI-inflatsioonmajanduskasv
2016 2017* 2018* 2019*
0,2% 1,5% 1,2% 1,5%
2016 2017* 2018* 2019*
1,8% 2,2% 1,8% 1,7%
* prognoos
Allikad: Eurostat, Euroopa Keskpank
* prognoos
prognoos prognoos

5. Euroopa Keskpanga rahapoliitika on toetav
Allikas: Euroopa Keskpank
• Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmete mõju avaldub viitajaga, eurosüsteemi
rekordsuur bilansimaht on kuistest varaostudest olulisem.
• Euroala keskpangad (eurosüsteem) on varaostukava raames varasid soetanud üle 2 triljoni
euro (ca 1/5 euroala SKPst).
-1
0
1
2
3
4
5
6
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Euroopa Keskpanga rahapoliitilised intressimäärad ja EONIA
ECB baasintressimäär ECB üleöö deposiidimäär ECB üleöö laenumäär EONIA EURIBOR 6M
%

6. Euroopa Keskpank on teinud „vähemalt
niipalju kui võimalik“ majanduse ergutamiseks
• Igakuised varaostud jätkuvad jaanuarist 2018 kuni septembrini
2018 käesoleva aastaga võrreldes väiksemas mahus (30 mld
EUR kuus), netoostudest olulisem on juba enam kui 2 triljoni
euro eest kokku ostetud hulk reinvesteeritavaid võlakirju ja
nende eest ringlusse lastud baasraha.
• Oleme pankadele teinud neli suunatud
refinantseerimisoperatsiooni, millega pakkusime 4-aastase
tähtajaga laenu -0,4% intressiga.
• Rahapoliitilised intressimäärad püsivad rekordmadalal vähemalt
2018. a septembrini: üleöölaen 0,25%, likviidsuslaen 0%,
hoiustamise püsivõimalus -0,4%.

7. Hiljutine euro vahetuskursi tugevnemine on
kooskõlas euroala majanduse põhinäitajate
paranemisega
Allikas: Bloomberg
EUR/USD

8. -3
-2
-1
0
1
2
3
4
Läti Leedu Soome Rootsi Venemaa
Lähinaabrite majandus on paremas seisus
Allikas: OECD
2018
2015
2013
2014
2016
2017
• Eelmise kümnendi kasvumääradeni pole kaubanduspartnerid siiski jõudnud.
Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasv%

9. Kiirem hinnakasv välisturgudel on kasvatanud
ka Eesti ettevõtete käibeid
-4
-2
0
2
4
6
8
10
2013 - 2016 keskmine 2017 I pa keskmine
Ekspordihinna muutus*
* põhineb ekspordi deflaatoritel Allikas: Eurostat
%
• Eesti ekspordi hinnakasv võib olla märk heast mittehinnapõhisest konkurentsivõimest.

10. Eesti majanduskasv on silmnähtavalt
kiirenenud
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikas: statistikaamet
• Annualiseeritud kvartalikasv on püsinud üle 4% juba enam kui aasta.
SKP kasv püsihinnas
5,7%
%

11. Usk eluolu paranemisse on viimaste aastate
tugevaim
90
95
100
105
110
-10
-5
0
5
10
2013 2014 2015 2016 2017
tarbijad (vasak telg) tööstus (vasak telg)
teenindus (vasak telg) ehitus ja jaekaubandus (vasak telg)
majandususaldusindeks (parem telg)
Majandususaldusindeks ja kindlustunne eri sektorites
Allikad: Euroopa Komisjon
• Majandustsükli tipp ja sellele järgnev kasvu aeglustumine on paratamatus.

12. Majandustsükli hinnang sarnaneb 2005. aastaga
Allikad: Euroopa Komisjon, statistikaamet, Eesti Pank
-15
-10
-5
0
5
10
15
-3
-2
-1
0
1
2
3
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
SKP lõhe, ps
Rakendatus, vs
Tööjõupuudus tööstuses, vs
Tööjõupuudus ehituses, vs
Tööjõupuudus teeninduses
Tsükliindikaatorid
%pp

13. Ettevõtete investeerimisaktiivsus on esimesel
poolaastal suurenenud
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused

14. Töökohti on üha raskem täita
0.0%
0.5%
1.0%
1.5%
2.0%
2.5%
3.0%
3.5%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Vabade töökohtade osakaal*
Allikad: statistikaamet, Eesti Panga arvutused
tööstus
teenindus
kokku
* hooajaliselt tasandatud

15. Ettevõtted loodavad ka hõivet kasvatada
• Suurimat hõive kasvu oodatakse ehituses.
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
2014 2015 2016 2017
Hõiveootuste saldo
ehitus
Allikad: Euroopa Komisjon, Eesti Panga arvutused* hooajaliselt tasandatud, kolme kuu libisev keskmine
teenindus
kaubandus
tööstus

16. Palgakasvu surve leevenemist pole ette näha
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
2012 2013 2014 2015 2016 2017
Keskmise deklareeritud palga aastakasv *
Allikas: maksu- ja tolliamet
valitsemisasutused
äriregistri ettevõtted
majandus
kokku
* kolme kuu libisev keskmine

17. Ühes tegeliku hinnakasvuga on tõusuteel ka
tarbijate hinnaootused
• Kiirem oodatav inflatsioon ja elukalliduse tõus võivad kannustada palganõudmisi.
-40
-20
0
20
40
60
80
100
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Hinnakasv ja hinnaootused
Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituut
tajutav hinnakasv
(parem telg)
igapäevaste
ostude hinnakasv
(vasak telg)
oodatav hinnakasv (parem telg)
indeks

18. Laenuraha juurdevool ei võimenda
palgakulude kasvu
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
keskmise palga kasv
ettevõtete laenukasv
• Tugevamad ettevõtted veavad (palga)turgu seda moonutamata nagu
eelmise buumi ajal.
• Nõrgemate ettevõtete väljatõrjumine on vältimatu, kuid ka vajalik.

19. Liikumine töökohtade vahel on aasta-aastalt
elavnenud
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
• Sobiva tööjõu vähesus on pannud inimesed aktiivsemalt töökohti vahetama.
* hooajaliselt tasandatud
0
10000
20000
30000
40000
50000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
töötaja algatusel töölt lahkunud töötajate arv tööandja algatusel töölt lahkunud töötajate arv
tööle võetud töötajate arv töölt lahkunud töötajate arv
Töötajate liikumine*

20. Töötajad liiguvad sinna, kus tootlikkus (ja tasu
töö eest) on suurem
5
10
15
20
-10% -5% 0% 5% 10% 15% 20% 25%
info ja side
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
hõivatute muutus 2012-2016
keskminetunnitootlikkus2012-2016,eurodes
Tootlikkus tegevusalati ja hõive muutus*
veevarustus ja
jäätmekäitlus
haridus
kutse-, teadus- ja
tehnikaalane tegevus
tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
töötlev
tööstus
* va mäetööstus, energeetika, majutus, majutus-toitlustus ja kinnisvaraalane tegevus

21. Palgataseme poolest asub Eesti ELi riikide seas
19. kohal
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
Bulgaaria
Rumeenia
Ungari
Poola
Leedu
Läti
Tšehhi
Horvaatia
Slovakkia
Eesti
Portugal
Kreeka
Malta
Küpros
Sloveenia
Hispaania
Itaalia
Saksamaa
Austria
Holland
Rootsi
Prantsusmaa
Soome
Iirimaa
UK
Taani
Belgia
Luksemburg
Hüvitised töötaja kohta kuus 2016eurot
Allikas: Eurostat
Märkus: Poola ja Horvaatia andmed on 2015 kohta.
Hüvitised on arvestatud koos tööjõumaksudega.

22. Selleks, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järele
jõuda ...
* Arvutused on ligikaudsed ja eeldavad, et ELi keskmine oodatav majanduskasv on u 1,5% (alates 1996.
a on tegelik kasv olnud 1,7%).
... 20 aastaga, ... 15 aastaga, ... 10 aastaga,
peab Eesti
majanduskasv
olema u 3%
peab Eesti
majanduskasv
olema u 3,5%
peab Eesti
majanduskasv
olema u 5%

23. • Väliskeskkond on olnud soodne ja peaks püsima ka järgmisel aastal hea
– samas mitmed riskid pole kuhugi kadunud.
• Eesti majanduses on ka head ajad – tööturu olukord ja ettevõtete
hinnangud viitavad, et enam palju paremaks minna ei saa. Erinevalt
eelmisest tsükli harjast (2006-2007) on majanduses tasakaalustamatusi
vähem.
• Jätkuvalt on oluline tõsta tootlikkust, et püsida konkurentsivõimeline –
seda eriti järjest raskemas tööturu olukorras.
Kokkuvõtteks