Natalja Viilmann, Orsolya Soosaar Eesti Panga ülevaadete esitlus 9. mai 2014 

1. Eesti Panga ülevaadete esitlus
9. mai 2014
Tööjõu vaba liikumine ja selle mõju Eestile
Natalja Viilmann
Orsolya Soosaar
Eesti Pank

2. Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu
põhivabadus
• Inimeste töörände põhjused
– Erinevused palgatasemes, eneseteostusvõimalustes või töötingimustes,
töötuks jäämine või uute võimaluste otsimine, rahvastiku ebaühtlane kasv
ning suur elatustaseme lõhe rikaste ja vaeste riikide vahel.
– Koos majanduse üldise üleilmastumisega on suurenenud ka rahvusvahelise
kaubanduse ja piiriülese kapitali liikumise maht ning tööjõudki hakkab üha
enam vajaduste järgi liikuma.
• Tööjõu vaba liikumine on kaupade, teenuste ja kapitali vaba
liikumise kõrval üks Euroopa Liidu põhivabadus
– Tööjõu vaba liikumise strateegia eesmärk on saavutada võimalikult kaasav
majanduskasv, suurendada üldist tööhõivet ja tõhustada olemasoleva tööjõu
kasutamist (Euroopa Komisjon).
2

3. Rahvusvahelise migratsiooni mõju lähte- ja
sihtriikidele
• Tööjõu vaba liikumise positiivne mõju Euroopa Liidu majandusele
– Suurendab Euroopa üldise tööturu paindlikkust, sh hõlbustab mitteaktiivsete ja
töötute inimeste tööleasumist.
– Parandab teadmiste, oskuste ja vabade töökohtade sobitumist ja tõhustab tööturu
toimimist.
– Töövõimaluste avardumine elavdab tööealiste inimeste osalemist tööturul, mis
pikemas plaanis aitab suurendada euroala toodangut.
• Euroopa rikkamates tööstusriikides domineerib tööjõu sissevool,
vaesemates riikides aga tööjõu väljaränne
– Arenenud Euroopa riigid pääsevad ligi tööjõu suuremale pakkumisele, mis annab
neile võimaluse kasutada kulude vähendamiseks odavamat võõrtööjõudu.
– Tööjõu pakkumine lähteriikides aga kahaneb. Vaba tööjõu hulk majanduses väheneb,
palgasurve suureneb, nõudluse kasvutempo aeglustub ning rahvastiku vananemine
kiireneb.
– Uued kitsaskohad või riskid siht- ja lähteriikides, negatiivsed sotsiaalsed tagajärjed.
3

4. 4
Ootused tööjõu vaba liikumise mõjule Eesti
liitumise eel
-6,000
-5,000
-4,000
-3,000
-2,000
-1,000
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eesti välisrände saldo
rändesaldo kokku registreeritud rände saldo
• Eesti SKP elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel oli 2004. aastal 52% toonaste Euroopa Liidu
liikmete keskmisest, seega oli oodata rändesaldo halvenemist.
• Rändekavatsuste küsitluste põhjal oli väljarändekavatsus 1–4 protsendil elanikkonnast (13
000–54 000 inimest). (Philips ja Kallaste, 2003)
Allikas: statistikaamet, Ene-Margit Tiit „Eesti rahvaarv 2000–2014. Täpsustused ja parandused“

5. Suur osa rändest jääb registreerimata
5
0%
10%
20%
30%
40%
50%
0
2,000
4,000
6,000
8,000
10,000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Väljaränne
registreeritud väljaränne registreerimata väljaränne registreerimata rände osakaal (ps)
• Registreeritud ja registreerimata väljaränne: 67 000 inimest aastatel 2000–2011.
• Välisrände tõttu vähenes elanikkond rahvaloenduste vahel 3,1%.
Allikas: statistikaamet, Ene-Margit Tiit „Eesti rahvaarv 2000–2014. Täpsustused ja parandused“

6. Peamine sihtriik on Soome
6
• Rahva ja eluruumide loenduse 2011 tulemus: soome keelt valdab 168 000 inimest, 17% eesti
emakeele ja 2,2% muu emakeelega elanikest.
• Geograafiline lähedus ja väikesed transpordikulud võrreldes kaugemate riikidega aitavad
säilitada sidet Eestiga ja võimaldavad töötada välismaal ilma välja rändamata (2013. aastal u 23
000 inimest).
Allikas: statistikaamet
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Väljarände sihtriigid
muu EL 15
Venemaa
Ukraina
Suurbritannia
Saksamaa
Soome

7. Rändavad noored
• Kõige suurema väljarändekalduvusega on 25–29-aastased noored.
• Vähem kohustusi ja takistusi kodumaal, suurem võit asukohariigi vahetamisest.
7
0.0%
0.2%
0.4%
0.6%
0.8%
1.0%
1.2%
0–4 5–9 10–14 15–19 20–24 25–29 30–34 35–39 40–44 45–49 50–54 55–59 60–64 65–69 70–74 75–79 80–84
Väljarände vanusekordajad
2000 2004 2005 2011
Allikas: statistikaamet

8. Piiri taga tehakse lihtsamat tööd
Eesti taustaga Soome püsielanike jaotus
ametialade järgi 2011
hõivatute jaotus Eestis
ametialade järgi 2013,
ETU
inimeste arv % %
oskustöötajad ja käsitöölised 3 747 24,2 14,2
lihttöölised 3 610 23,3 9,3
teenindus- ja müügitöötajad 2 576 16,6 13
seadme- ja masinaoperaatorid
ning koostajad
2 196 14,2 13,6
tehnikud ja keskastme
spetsialistid
1 133 7,3 13,1
tippspetsialistid 948 6,1 19,1
põllumajanduse, metsanduse,
jahinduse ja kalanduse
oskustöötajad
658 4,2 1,7
ametnikud 500 3,2 5,9
juhid 115 0,7 9,7
muu / info puudub 929 . 0,3
kokku 16 412 100 100
8
• Soomes elavate Eesti taustaga inimeste hulgas on üleesindatud lihtsamate ametite pidajad.
• Uuringud näitavad, et väljarändajate seas on kõrgharidusega inimesi vähem kui rahvastikus
üldiselt.
• Immigrantrahvastiku puhul aga on ülekvalifikatsioon sagedasem kui põlisrahvastiku puhul.
Allikas: Soome statistikaamet

9. Suurenenud on ka sisseränne ja tagasiränne
• Tagasirändajate hulgas on kõrgharidusega inimesi rohkem kui rahvastikus.
• Tagasirändekavatsus on suurem ülekvalifitseeritud töötajatel.
• REL 2011: pooled tagasirändajad elasid välismaal vähem kui kolm aastat.
9
0
500
1,000
1,500
2,000
2,500
3,000
3,500
4,000
4,500
5,000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Sisseränne lähteriikide järgi muu mitte-EL 15
muu EL 15
Ukraina
Suurbritannia
Saksamaa
Venemaa
Soome
kokku
REL2011
sisseränne/tagasiränne
Allikas: statistikaamet, Alis Tammur, Koit Meres
„SISSERÄNNE EESTISSE 2000–2011“

10. Tagasirände tõenäosus
• Tõenäosust on vara hinnata; lisaks mõjutab seda erinevus sissetulekutasemetes.
• Eesti kodanike sisseränne on u 40% kahe aasta tagusest väljarändest.
• Soome statistikaameti andmetel pöördus umbes üks neljast ajavahemikus 1991–
2009 Soome rännanud eestimaalasest sama perioodi jooksul tagasi (Pungas jt,
2012).
10
-10%
10%
30%
50%
70%
0
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Sisserände suhe väljarändesse
sisseränne väljaränne
sisseränne sama aasta väljarände suhtes, ps sisseränne kahe aasta taguse väljarände suhtes, ps
Allikas: statistikaamet

11. Väljarände mõju Eesti majandusele
• Väljaränne võimendab rahvastiku vananemist: tööealisi
maksumaksjaid ühe pensioniealise kohta jääb vähemaks.
Pikemas perspektiivis on rändel suur mõju sündide arvule.
See tähendab survet sotsiaalkindlustussüsteemile.
• Hariduskulutuste tulusus riigi seisukohalt väheneb: ühe
kõrgharidusega Eestis töötava spetsialisti saamiseks tuleb
välja koolitada rohkem kui üks spetsialist.
• Tulevikku vaadates on võimalik, et suureneb pensioniealiste
tagasiränne.
11

12. Tööjõu pakkumine väheneb
• Väiksem tööpuudus on üks loodetud tööjõu vaba liikumise
mõjusid. Pärast kriisi aitas piiriülene töö tõepoolest paljudel
rakendust leida.
• Probleemiks on suur struktuurne tööpuudus, mis tähendab,
et vabadele töökohtadele ka tegelikult sobivaid kandidaate
on vähe. Seetõttu tekitab väljaränne palgasurvet.
• Palgasurve ei tulene ainult tööjõu otsest vähenemisest, vaid
ka võimalusest välismaal kergesti kõrgema palgaga töö leida.
See on tugevdanud töötajate positsiooni palgaläbirääkimistel.
12

13. Hõive ehituses: töökohad Eestis ja välismaal
• Kinnisvaramulli lõhkemine ja 2008. aasta majanduskriis lõi eriti valusasti just
ehitussektorit.
• Hõive taastumisse panustas aastatel 2010–2011 märkimisväärselt väljaspool Eestit
töötamine.
13
-50%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Hõive kasv ehituses
töökoha asukoht välismaal töökoha asukoht Eestis hõive kasv kokku
Allikas: statistikaamet

14. Palgakasv – tervishoid vs. haridus
14
• Tervishoid on näide alast, kus erialaseid oskuseid saab suhteliselt kergesti üle kanda.
Õpetaja kvalifikatsiooniga seevastu on raskem välismaal erialast rakendust leida.
• See on tugevdanud tervishoiutöötajate positsiooni palgaläbirääkimistel ja panustanud
selle valdkonna kiiremasse palgakasvu.
Allikas: statistikaamet

15. Tööjõu tootlikkus
• Kardetud „ajude väljavoolu“ pole tõenäoliselt toimunud.
• Andmekillud viitavad sellele, et kõrgharituid on väljarändajate
seas vähem kui rahvastikus üldiselt; sisserändajate seas on
neid jällegi rohkem.
– AGA osad noored väljarändajad on kindlasti potentsiaalsed
kõrgharidusega spetsialistid.
• Tagasirändajad on tänu välismaal saadud oskustele,
kogemustele ja sidemetele potentsiaalselt tootlikumad.
15

16. Välismaal töötamise tulud ja suureneva
diasporaa rahaülekanded
• 2013. aastal 245 eurot aastas elaniku kohta, osakaal SKPst 1,8%.
• Võrdluseks oli Euroopa Liidu toetuste netosissevool 3,3%.
16
0
50
100
150
200
250
300
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Töötajate rahaülekanded ja tööjõutulu sissevool
osakaal Eesti majapidamiste kasutatavast tulust, vs Eesti elaniku kohta aastas (eurodes), ps
Allikas: Eesti Pank, statistikaamet

17. Kokkuvõte
• Tööjõu vaba liikumise tõkete kadumine on isikuvabaduste ja paremate
võimaluste mõttes väga väärtuslik.
• Eesti riigi rändesaldot mõjutab kõige enam elatustaseme erinevus
võrreldes Euroopa Liidu rikkamate liikmesriikidega, iseäranis Soomega.
• Väljaränne mõjutab majandust tööjõu pakkumise vähenemise tõttu.
Konkurentsivõimelise vaba tööjõu puhvri puudusel on see kaasa toonud
palgasurveid.
• Eesti majandus võidab välisrändest tänu sisse- ja tagasirändajate
väärtuslikele kogemustele, oskustele ja suhtevõrgustikele.
Sissetulekutaseme ühtlustumine aitab kaasa rändesaldo vähenemisele.
Seega tasub Eestil tasub panustada sellesse, et välismaal elavatel Eestil
kogukondadel säiliksid suhted kodumaaga.
17