Eesti Panga ökonomist Mari Pärnamäe selgitas ajakirjanikele mõeldud infotunnis nominaalse ja struktuurse eelarvetasakaalu erinevust. 2. aprill 2014

1. Eelarvepositsiooni mõõtmine
2. aprill 2014
Mari Pärnamäe
Eesti Pank

2. Ettekande ülesehitus
1. Milliseid koondnäitajaid kasutatakse eelarvepositsiooni kirjeldamiseks?
2. Miks nad on olulised eelarvepoliitika koostamise ja mõõtmise jaoks?
3. Mis on võimalikud puudused, millega arvestama peab?

3. Valitsemissektori nominaalne
eelarvepositsioon
Mis see on?
• Riigi raamatupidamises konsolideeritud tulude ja kulude vahe
• Arvestus on tekkepõhine, et hõlmata konkreetsel perioodil toimunud tehinguid
Miks see vajalik on?
• Näitab vara ja kohustuste tegelikku liikumist valitsemissektoris
• Mõjutab riigi varade seisu
– nominaalne eelarvetasakaal või -ülejääk näitab seda, et valitsus suudab oma
kulusid jooksvalt katta ning võlakoormus ei kasva
• Kuna arvestusmetoodika on üle Euroopa standardiseeritud, on tulemused lihtsalt
kontrollitavad ja võrreldavad

4. Valitsemissektori tsükliliselt tasandatud
eelarvepositsioon
Mis see on?
• Valitsemissektori eelarvepositsioon, kus on eemaldatud majandustsüklist
tulenev mõju
– eelarve tsükliline komponent on see osa eelarvepositsioonist, mis muutub
automaatselt, kui majanduse konjunktuur muutub
Miks see vajalik on?
• Näitaja eesmärgiks on mõõta valitsuse otsuste ja poliitikameetmete mõju
eelarvele ja seeläbi kogunõudlusele
– kas eelarvepoliitika on majandustsüklit võimendav või vastassuunaline?
• Tsükli mõju eemaldamine on oluline ka eelarvepoliitika jätksuutlikkuse
hindamiseks (sellest pikemalt struktuurse eelarvepositsiooni juures)
Näitaja ei täida aga alati oma eesmärki
– maksupettused, EL toetused, majanduse struktuuri muutused

5. Eelarve tsüklilise komponendi hindamine
Eelarve tsüklilise komponendi suurust mõjutab
• majandustsükli hinnang – milline on SKP võrreldes majanduse
potentsiaalse mahuga (SKP lõhe)?
– tootmisfunktsioonil põhinev hinnang – lähtub potentsiaalse
majandusmahu arvutamisel sisulistest teguritest  tulemus sõltub
suuresti eeldustest, mida pole võimalik otse mõõta;
– majandusnäitajate trendkasvul põhinev hinnang – puhtalt
matemaatiline  tulemus ei ole hindaja poolt mõjutatav/ tulemust
keerulisem majanduslikult põhjendada;
• eelarve tulude ja kulude elastsus maksubaasi muutuste suhtes – kui palju
kasvavad eelarvetulud või -kulud, kui SKP kasvab 1%?

6. -4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Rahandusministeeriumi 2013 suveprognoos (tootmisfunktsiooni põhjal
Eesti Panga 2013 detsembriprognoos (maksubaaside trendkasvu põhjal)
Euroopa Komisjoni 2013 sügisprognoos (tootmisfunktsiooni põhjal)
Hinnang eelarvepositsiooni tsüklilisele komponendile(% SKPst)
Arvutusmeetodi valik võib mõjutada
hinnangut majandustsüklile
• Majanduspoliitikat planeerides tuleb olla ettevaatlik, kui erinevad
metoodikad annavad vastuolulise pildi majandustsükli seisu kohta!
Allikad: Rahandusministeerium, Eesti Pank, Euroopa Komisjon

7. Majandustsükli hindamine on tihtipeale
tagantjärgi tarkus
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Samal aastal antud hinnang Järgmisel aastal antud hinnang 2013. aastal antud hinnang
EuroopaKomisjoni hinnang eelarve tsükliliselekomponendile (% SKPst)
Jooksvalteiosatud
buumisuurusthinnata
Alles2009. aastal jõutijäreldusele, etperioodil 2006-2007
oli tsükliliselt tasandatudeelarve defitsiidis
2011. aastal arvas EK, etEesti
majandusmahtallaoma
potentsiaalsettaset
Allikas: Euroopa Komisjon

8. Näide: SKP potentsiaalne maht 7. aastal
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
2.0
2.2
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Variant2 Trend
1.0
1.2
1.4
1.6
1.8
2.0
2.2
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16
Variant1 Trend
Variandis 1 on parasjagu 8. aasta – majanduskasv näib olevat enam-vähem vastav
majanduse võimele ning andmed viitavad vaid vähesele ülekuumenemisele.
Variandis 2 on 12. aasta – on selgunud, et majanduse pikaajaline kasvuvõime on varem
arvatust aeglasem ning aastatel 6-8 nähtud kiire kasv oli ajutine.
Hüpoteetiline SKP maht

9. Valitsemissektori struktuurne
eelarvepositsioon
Mis see on?
• Eelarvepositsioon ilma mööduvate mõjudeta: lisaks majandustsüklile
eemaldatakse ajutiste meetmete mõju
Miks seda vaja on?
• Struktuurset näitajat kasutatakse eelkõige riigi eelarvepoliitika hindamiseks
(Euroopa Komisjon stabiilsus- ja kasvupakti raames, rahandusministeerium
eelarve-eesmärke seades jne)
– võetakse arvesse, millises majandustsükli etapis riigi majandus asub ning
millised tulud ja kulud on ajutised
• Struktuurne näitaja on seda tähtsam, kui majandustsükkel moonutab oluliselt
eelarvepoliitika tulemusi
• Kuna struktuurset eelarvepositsiooni pole võimalik otse mõõta, on tulemus
suuresti sõltuv eeldustest

10. Ajutised ehk ühekordsed meetmed
• Ajutiseks nimetatakse selliseid meetmeid, mis on seotud konkreetse poliitilise
otsusega ning mis ei too kaasa püsivat muutust valitsuse eelarvekuludes või -
tuludes
- eesmärgiks on saada täpsem ülevaade valitsuse rahandusest
• Ajutiste meetmete lõplik valik on enamasti seotud konkreetse riigi
majanduspoliitika eripäradega ning üldistusi on tihtipeale raske teha
• Selleks, et riigid ei hakkaks iga tehingut eraldi lahterdama, on enamasti reegel
ajutise meetme suuruse kohta (0,1% SKPst)
• Eestis on viimastel aastatel ajutiste meetmetena käsitletud riigiettevõtete
dividende, saastekvootide müügist saadud tulu ja hilisem investeeringute
kulu, teise pensionisamba maksete peatamisest saadud maksutulu ning hiljem
selle kompenseerimiseks tehtav lisakulu

11. Kokkuvõte
Nominaalne vs tsükliliselt tasandatud vs struktuurne
eelarvepositsioon
• ei asenda, vaid täiendavad üksteist
• eesmärk ja sihtotstarve on erinev
• riigi eelarvepoliitikast ülevaate saamiseks peab neid vaatama kompleksselt

12. Eesti eelarvepositsioon komponentide
lõikes Eesti Panga detsembriprognoosis
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
struktuurne eelarvetasakaal tsükliline komponent
ühekordsed meetmed nominaalne eelarvetasakaal
Eelarvepositsioon(osakaal SKPs)
Allikas: statistikaamet, Eesti Pank