1. oktoober 2012 Eesti majandusdiplomaatide seminaril Välisministeeriumis

1. Eesti majanduse väljavaade ja
euroala rahapoliitika
Madis Müller
Eesti Pank
1. oktoober 2012
Eesti majandusdiplomaatide seminaril
Välisministeeriumis

2. Euroala ei ole kriisieelset majandusmahu kõrgtaset
veel saavutanud
SKP püsihindades (2005=100)
130
120
110
100
90
80
70
1999Q1 2000Q1 2001Q1 2002Q1 2003Q1 2004Q1 2005Q1 2006Q1 2007Q1 2008Q1 2009Q1 2010Q1 2011Q1 2012Q1
Eesti Euroala UK
USA Kriisieelne tipp: Eesti Kriisieelne tipp: Euroala
Kriisieelne tipp: UK Kriisieelne tipp: USA
Allikas: Eurostat

3. Globaalne majanduskasv on taas aeglustunud
globaalne majanduskasv arenenud industriaalmaad
• Erinevates riikides on
euroala arenevad riigid
majanduse areng väga 10
ebaühtlane
8
• Euroala majandus on 6
2012. a languses
4
• Kiiret paranemist ei ole
2
oodata
0
• Majanduskasvu riskid on
-2
pigem allapoole
-4
-6
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Allikas: IMF, World Economic Outlook Update, juuli 2012
3

4. Toodangu ootused on Rootsis kõrgemad
kui Soomes, ehkki on viimastel kuudel alanenud
Tööstussektori 3-kuu ootused
60
50 Soome Rootsi
40
30
20
10
0
-10
-20
-30
-40
juuli.03
jaan.04
juuli.04
jaan.05
juuli.05
jaan.06
juuli.06
jaan.07
juuli.07
jaan.08
juuli.08
jaan.09
juuli.09
jaan.10
juuli.10
jaan.11
juuli.11
jaan.12
juuli.12
4

5. 5
juuni.12
dets.11
juuni.11
dets.10
juuni.10
dets.09
juuni.09
dets.08
juuni.08
Eksport (% , a/a)
dets.07
Võlakriis on siiski mõjutanud ka meie ida- ja
juuni.07
dets.06
juuni.06
dets.05
juuni.05
dets.04
juuni.04
Venemaa
Leedu
dets.03
Läti
lõunanaabreid
juuni.03
dets.02
juuni.02
70%
50%
30%
10%
-10%
-30%
-50%

6. Ebakindlus euroala majandusarengu suhtes on
tavatult suur; lähinaabrite areng stabiilsem
• Ebakindlus välismajanduses on erakordselt suur
– Mitmed majandusnäitajad on tundlikud väikestegi uudiste suhtes
• Euroala majandus ei ole ikka veel tugevat kasvupinda leidnud
– Võlakriis on osutunud visamaks, selle lahendamine on keerukas ja
aeganõudev
– Täiendavate Euroopa Keskpanga erakorraliste meetmete rakendamisel on
selles tähtis roll
– Inflatsiooni riskid on tasakaalus
• Seevastu lähinaabritele (Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Venemaa) prognoositakse
selleks ja järgmiseks aastaks majanduskasvu jätkumist
• Eesti Panga juunikuise prognoosi põhistsenaarium tugineb eeldusele, et euroala
valitsused astuvad piisavaid samme selleks, et võlakriis ei hoogustuks
6

7. Eesti majandus on kriisijärgselt kasvanud euroala
keskmisest oluliselt kiiremini
Viimasel ajal on kasv toetunud suures osas sisenõudlusele
SKP kasv a/a, komponentide lõikes (%)
20
15
10
5
0
-5
-10
-15
-20
-25
-30
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eratarbimiskulutused Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused
KTKTI lõpptarbimiskulutused Kapitali kogumahutus põhivarasse
Varude muutus Netoeksport
SKP
Allikas: Statistikaamet

8. Välisnõudluse kahanemine avaldub Eesti
toodangumahtudes
Tööstustoodangu indeksid 2005=100
250
200
150
100
50
0
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Tööstustoodangu müügiindeks Tööstustoodangu ekspordiindeks
Allikas: Statistikaamet

9. Välisnõudlus soosib Eesti majanduskasvu varasemast
vähem, kuid turud eeldavad madala intressimäära
püsimist
3 kuu EURIBOR
Eesti välisnõudluse kasv
15% 5,0%
4,5%
10%
4,0%
5% 3,5%
3,0%
0% 2,5%
2,0%
-5%
1,5%
1,0%
-10%
0,5%
-15% 0,0%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
-20% Allikas: EKP
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Kevadprognoos 2012 Sügisprognoos 2011
9

10. Eesti kaubandussidemed probleemsete euroala
riikidega on nõrgad
Väliskaubanduspartnerite osakaalud Eesti ekspordis, 2011. aasta (%)
Hispaania
Poola
Itaalia
Hiina
Suurbritannia
Taani
Prantsusmaa
Holland
Norra
Nigeeria
Leedu
Saksamaa
Ameerika Ühendriigid
Läti
Venemaa
Soome
Rootsi
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
Allikas: Satistikaamet
10

11. Eestis ollakse majanduse väljavaadete osas
euroalast optimistlikumad
Majandususaldusindeks
120
115
110
105
100
95
90
85
80
75
70
2008 2009 2010 2011 2012
Euroala Soome Rootsi Läti Leedu Eesti
Allikas: Euroopa Komisjon

12. Jaekaubanduse kasv on püsinud tugev,
ehitussektoris jätkub elavnemine
Tarbijate kindlustunne ja jaemüügi mahu muutus a/a
30% 20
20% 10
0
10%
-10
0%
-20
-10%
-30
-20% -40
-30% -50
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Jaemüügi mahuindeksi aastakasv Tarbijate kindlustunne SA (ps)
Ehitusinvesteeringute ja ehitusmahu kasv a/a
60%
40%
20%
0%
-20%
-40%
-60%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Investeeringud (ehitusinvest) püsivhinnas Ehitusmahuindeks
Allikas: Statistikaamet

13. Tööturu taastumine on olnud kiire,
tööpuuduse määr langeb jätkuvalt
680 25%
660
640 20%
620
600 15%
580
560 10%
540
520 5%
500
480 0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Hõivatud, tuhat Töötuse määr
Allikas: Statistikaamet

14. Eesti inflatsioonitempo on Euroopa kiiremaid, kuid trend
aeglustuv
Inflatsioonis avalduvad energia varasema kallinemise järelmõjud
Panused ühtlustatud tarbijahinnaindeksi aastakasvu (%)
14
12
10
8
6
4
2
0
-2
-4
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Toit Alusinflatsioon Energia ÜTHI
Allikas: statistikaamet

15. Laenujäägi vähenemine on lõppenud, marginaalid
püsivad stabiilsena
Reaalsektori laenujääk, mld € Eluasemelaenude intressimäär
18 7%
16
6%
14
5%
12
10 4%
8 3%
6
2%
4
1%
2
0 0%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Muud erasektori laenud Eluasemelaenud
Ettevõtete laenud EURIBOR 6kuu Eluasemelaenu marginaal
Allikas: Eesti Pank

16. Eesti Panga juunikuine prognoos
2011 2012 2013 2014
SKP jooksevhindades (mld €) 16,0 17,0 18,1 19,4
SKP reaalkasv (%) 7,6 2,6 3,6 4,1
THI kasv (%) 5,1 3,9 3,2 2,7
Ekspordi kasv (%) 24,9 3,9 6,4 6,6
Eelarve tasakaal (% SKP-st) 1,0 -1,5 -0,5 0,0
Allikad: Statistikaamet, Eesti Pank

17. Rahapoliitilised meetmed euroalal

18. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
tavapärased meetmed
Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine:
euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%,
kuid selle lähedal
Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks
Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes
intressimäärades
Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute
finantseerimistingimusi ja seeläbi kogunõudlust. Muutused kogunõudluses avaldavad
omakorda mõju inflatsioonile
Kui finantssektor toimib hästi, piisab inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes
tavapärastest meetmetest (ehk intressimäärade muutmisest)

19. Euroopa Keskpanga nõukogu on viimase aasta jooksul
intressimäärasid alandanud kolm korda
Rahapoliitiliste intresside vähendamised alates 2011. aasta IV kvartalist:
1) novembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra
2) detsembris 2011, 0,25 protsendipunkti võrra
3) juulis 2012, 0,25 protsendipunkti võrra
Allikas: Euroopa Keskpank

20. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed:
erakorralised meetmed
Erakorralised rahapoliitilised meetmed on keskpanga sammud, mis on suunatud
sellele, et probleemid finantssektoris ei takistaks rahapoliitika mõju majandusele
Nendeks meetmeteks on näiteks: piiramatu mahuga rahapoliitilised oksjonid, väga
pikaajalised rahapoliitilised laenud, erasektori ja valitsuse võlakirjade ost
Kui finantssektor ei toimi hästi, ei piisa inflatsioonieesmärgi saavutamiseks üksnes
tavapärastest meetmetest ehk intressimäärade muutmine ei pruugi mõjutada
ettevõtete ja eraisikute finantseerimistingimusi ning seeläbi kogunõudlust ja
inflatsiooni
Erakorralised meetmed on olemuselt ajutised ja täiendavad tavapäraseid
meetmeid

21. Erinevatest meetmetest hoolimata on jätkuvalt
probleemiks madal usaldus mitme euroala riigi
majanduspoliitika suhtes

22. Finantsintegratsiooni vähenemine euroalal:
erinevused euroala ettevõtete rahastamise hinnas on
suurenenud
Allikas: Merrill Lynch High Yield Global Index ja ECB arvutused
22

23. Nende arengute tulemusena kasvas vajadus
lisameetmete (sh ka rahapoliitiliste meetmete)
järele
Septembri algul lepiti Euroopa Keskpanga nõukogus kokku uue meetme (ingl outright
monetary transactions, OMT; ee otsesed rahapoliitilised avaturutehingud)
rakendamine
OMT raames ollakse valmis teostama lühema tähtajaga riiklike võlakirjade oste
järelturul, et tagada rahapoliitika tõhus ülekanne
OMT ostude eelduseks on tingimuslikkus – tehingud viiakse läbi üksnes riikides, mis on
sõlminud Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) või Euroopa Stabiilsusmehhanismi
(ESM) abiprogrammi, mille osaks on võimalikud EFSF/ESMi poolsed ostud riiklike
võlakirjade esmaturul
Võrreldes varasema väärtpaberite ostuprogrammiga (ingl securities market
programme, SMP) on peamiseks erisuseks selge tingimuslikkuse olemasolu ja
keskendumine lühema tähtajaga võlakirjade ostule

24. Kokkuvõte
• Väliskeskkonnaga seotud riskid on jätkuvalt aktuaalsed, kuid üleilmne
kasv siiski jätkub. See tähendab, et Eesti ettevõtetel peaks lähiajalgi olema
ekspordivõimalusi, kuid kiiret välisnõudluse kasvu ilmselt lähiaastatel oodata
ei ole. Ebaühtlane üleilmne taastumine loob võimaluse panustada toodetele,
riikidele ja partneritele, kes kosuvad keskmisest kiiremini
• Ekspordi kõrval hakkab majanduskasvu järjest rohkem toetama
sisenõudlus (taas on kosumas investeeringud ja tööhõive kasv on loonud
võimalused eratarbimise suurenemiseks)
• Hetkeolukord toetab investeeringuid. Varajasematel investoritel on mitu
eelist. Olulisemad on soodne intressitase ja tööpuudusest tingitud
värbamise võimalused
• Kuulumine euroalasse, madal riigivõla tase, ettevõtjasõbralik
maksukeskkond ja euroala keskmisest kiirem majanduskasv muudavad
Eesti majanduskeskkonna välisinvestoritele atraktiivseks
24