Avalik loeng Eesti Panga muuseumis, 10.10.2015

1. RIIGISÜMBOOLIKA KASUTAMINE
MAKSEVAHENDITEL
Ivar Leimus, Eesti Ajaloomuuseum

2. Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel
 Riigivõimu on läbi
ajaloo sümboliseerinud
valitseja kujutis.
 Ehkki juba Pärsia
valitseja Dareiose
müntidel kujutatakse
kuningat, lasi oma
isikliku portree
esimesena müntidele
vermida Aleksander
Suur.

3.  Vanas Roomas sai
selle traditsiooni
algatajaks Julius
Caesar.
 Temast alates
tähistasid Rooma
valitsejad oma
kujutisega münte
kuni Bütsantsi
languseni 1453.
aastal.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

4.  Keskaegses Euroopas
jäljendas Rooma
keisreid Karl Suur ja
tema järel teised.
 Inglismaal hakkas
valitseja portreega
raha lööma kuningas
Aethelraed II.
 See komme jätkub
Suurbritannias
tänapäevani.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

5.  Seevastu
islamimaades, kus
elusolendite
kujutamine pole
soovitatav,
eelistatakse kirjadega
kaetud münte.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

6.  Tallinna varajastel
müntidel tähistasTaani
võimu kuningakroon.
 12.-13. sajandil tekkisid
Euroopas vapid, mida
hakati vermima ka
müntidele.
 Ordu võimuTallinnas
sümboliseeris must rist
valgel väljal.
 Hiljem ilmus müntidele
ka ordumeistri kujutis.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

7.  Linnade vapid
paigutati
Liivimaa müntide
tagaküljele alles
16. sajandil.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

8.  Ka Liivimaa
prelaadid
sümboliseerisid
oma võimu
portree ja
vapiga.
 Seda tegid
niihästiTartu kui
ka Saaremaa
piiskop.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

9.  KuiTallinn andis
enda 1561. aastal
Rootsi alla, siis
kohustus ta
müntima Rootsi
kuninga pildi või
vapiga.
 Linnavapi jaoks jäi
müntide tagakülg,
seda ka Narvas.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

10.  Sama toimus Riias,
kui linn 1581. aastal
alistus Poola, 1621.
aastal aga Rootsi
kuningale.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

11.  Vene müntidel
sümboliseeris
võimu Rjurikute
märk ja/või
valitseja kujutis.
 Eesti- ja Liivimaa
läksid aastal 1710
Vene võimu alla ja
hakkasid kasutama
Vene münte.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

12.  1757. aastal anti
Baltimaade jaoks
välja eriline
rahaseeria –
livoneesid, millel on
veelTallinna ja Riia
vapid
kubermangude
sümbolina.
 Hiljem käibis siin
peamiseltVene raha.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

13.  Maailmasõja
tagajärjel
sündinud Eesti
riigil oma
ametlik
sümboolika
algul puudus,
kuid kolme lõvi
ja Põhja
kotkast kohati
kasutati.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

14.  Seda nii
paberrahadel kui
ka müntidel.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

15.  1925. aasta Riigivapi
seaduse 1926. aasta
rakendusseaduse järgi
järgi tuli müntidele
lüüa riigivapp selle
“seaduspärase täpse
jäljendusega”.
 Peeni detaile mündile
vermida oli võimatu.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

16.  Ka uute
pangatähtede
kujunduses
soovitati
kasutada
riigivappi.
 Seda näeme
kõigil Günther
Reindorffi
kujundatud
rahadel.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

17.  Mõistagi
ilmusid lõvid
ka uutele
müntidele,
kuid täpsest
vapijoonisest
ei saanud
siingi kinni
pidada.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

18.  Ka
Nõukogude
Liidus
kasutati
riigivappi
rahadel, kuid
sellest
olulisemgi oli
Lenini kultus.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

19.  Vastavalt Eesti
Panga otsusele
20.12.1990 tuli
müntidele
vermida kolm
lõvi.
 Pangatähtedel
nägime seda
vaid Eesti Panga
logona.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

20.  Euromüntide
kujundamisel oli
meil võimalus
oma riigi
sümboolika
käibevahenditel
säilitada, kuid
seda me ei
kasutanud.
Riigisümboolika kasutamine maksevahenditel

21. ivar@ajaloomuuseum.ee
Tänan tähelepanu eest!