2. Ebakindlus rahvusvahelistel finantsturgudel
suurenes kahtluste tõttu maailmamajanduse
kasvu väljavaadete suhtes
Märtsis ja aprillis on varade hinnad pisut taastunud ja finantsturgude
volatiilsus vähenenud, kuid püsib risk, et finantsvarade hinnad langevad veel
80
90
100
110
120
130
140
150
160
170
01.2015 07.2015 01.2016
S&P 500 Eurostoxx50 Nikkei Shanghai Composite
Allikas: Bloomberg
Peamised aktsiaindeksid (1. jaanuar 2015 = 100)
* viimane vaatlus 25.04.2016
3. Euroopa pankade väike kasumlikkus
piirab nende võimet majandust rahastada
Probleemiks on varade halb kvaliteet ja väike majanduskasv, pankade
kapitaliseeritus aga suurenes
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
Küpros
Kreeka
Itaalia
Sloveenia
Portugal
Iirimaa
Horvaatia
Bulgaaria
Ungari
Rumeenia
Läti
Austria
Leedu
Hispaania
Poola
Taani
Slovakkia
Malta
Prantsusmaa
Belgia
Holland
Eesti
Saksamaa
Ühendkuningriik
Soome
Luksemburg
Rootsi
üle 90 päeva viivises olevate laenude osakaal laenuportfellist esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Viivislaenude osakaal ja esimese taseme põhiomavahendite suhtarv Euroopa Liidu riikides
seisuga 30.09.2015
Allikas: Euroopa Keskpank
4. Põhjamaades jätkus kinnisvara tagatisel laenude
ja valdavalt ka kinnisvarahindade kasv
0
50
100
150
200
250
300
2005 2006 2007 2008 2009 2009 2011 2012 2013 2014 2015
Helsingi Oslo Stockholm Kopenhaagen
Allikad: statistikaametid, Valueguard,
Real Estate Norway, Eesti Panga arvutused
Korterite hinnad Põhjamaade pealinnades (2005 = 100)
Makrofinantsjärelevalve meetmed ei ole riskide
kuhjumist Rootsis vähendanud
5. Rootsi pangagruppide turupõhise rahastamise
hind püsis soodne ja likviidsusseis hea
Lühema tähtajaga võlakirjade intressimäär on alates eelmise aasta
keskpaigast alates negatiivne ja likviidsuskattekordajad tõusid
-1,0%
-0,5%
0,0%
0,5%
1,0%
1,5%
2,0%
2,5%
3,0%
3,5%
2012 2013 2014 2015 2016
1aastase tähtajaga kaetud võlakirjad
3aastase tähtajaga kaetud võlakirjad
5aastase tähtajaga kaetud võlakirjad
Rootsi pangagruppide* võlakirjade keskmine tulumäär tähtajani
Allikad: Bloomberg, Eesti Panga arvutused
*Swedbank, SEB, Nordea aritmeetline keskmine
6. Eesti ettevõtete majandusnäitajad halvenesid ka 2015.
aasta teisel poolel
Ettevõtete müügitulu vähenes kesiste ekspordivõimaluste tõttu ja see koos
palgakulude kiire kasvuga tõi kaasa ka kasumi jätkuva kahanemise
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
2010 2011 2012 2013 2014 2015
muu veondus ja laondus kaubandus
töötlev tööstus ehitus ja kinnisvara tegevusalad kokku
Kasumi (tegevuse ülejäägi ja segatulu) aastakasv tegevusalade kaupa
Allikas: statistikaamet
7. Ettevõtete omakapital on tänu seni kogutud
kasumitele suhteliselt kõrgel tasemel
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
0
5
10
15
20
25
30
35
40
2005 2007 2009 2011 2013 2015
mldeurot
omakapital (vasak telg) välismaised võlakohustused (vasak telg)
kodumaised võlakohustused (vasak telg) võlg/omakapital (parem telg)
Ettevõtete võlg ja omakapital
Allikas: Eesti Pank
8. Energiatootjate laenumakserisk suurenes märgatavalt ja
sõltub ettevaates energiahindade edasisest arengust
Pankade positsioonid nende suhtes ulatuvad ligikaudu 3–4%ni laenuportfellist ja
need on pankade vahel suhteliselt hajutatud
-0,5
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
2011 2012 2013 2014 2015
energeetika
koksi-, põlevkiviõli- ja naftatoodete tootmine
tegevusalad kokku
Ettevõtete kasum (nelja kvartali summa, I kv 2011 = 1)
Allikas: statistikaamet
9. Majapidamiste laenumaksevõime püsib hea
Seda toetavad töövõtjate jaoks soodsad olud tööturul, suhteliselt kiire
palgakasv ja väikesed laenuteenindamiskulud
-10%
-5%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
majapidamiste hoiuste aastakasv töötuse määr keskmise brutokuupalga aastakasv
Joonis 2.2.1. Töötuse määr ning palga- ja hoiuste kasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Töötuse määr ning hoiuste ja palgakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
10. Laenunõudlus suurenes, kuid tänu sissetulekute kiirele
kasvule ei ole võlakoormus viimastel aastatel kasvanud
Võlakohustuste kasv küll kiirenes, kuid finantsvarad kasvasid
kiiremini ja võla kaetus likviidsete varadega suurenes
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
võlg suhtena kasutatavasse tulusse (vasak telg) võlg suhtena SKPsse (vasak telg) intressikoormus (parem telg)
Majapidamiste võla- ja intressikoormus
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
11. Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis
Eestis aasta võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)
Kinnisvarahindade kasv aeglustus 2015. aastal
pakkumise suurenemise mõjul
0
500
1000
1500
2000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
üle 15 aasta tagasi ehitatud vähem kui 15 aastat tagasi ehitatud
keskmine hind Tallinnas keskmine hind väljaspool Tallinna
Korteritehingute keskmine ruutmeetrihind
Allikas: maa-amet
12. Pankade laenu- ja liisinguportfelli maht kasvas
enamike tegevusalade ja kliendigruppide seas
Portfelli panustasid kõige rohkem eluasemelaenud ja tööstusettevõtete
laenud; kinnisvaraettevõtete laenukasv aasta teisel poolel aeglustus
-10%
-8%
-6%
-4%
-2%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
2012 2013 2014 2015 2016
muud majapidamiste laenud ettevõtete laenud
eluasemelaenud reaalsektori laenud
Ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute jäägi aastakasv
Allikas: Eesti Pank
13. * Lisaks Eesti Panga prognoosi põhistsenaariumile on analüüsitud põhistsenaariumi suhtes erineva ulatusega (5, 10 ja 15 pp)
SKP languse mõju viivislaenudele ja kahe tugevama šoki puhul on eeldatud ka intressimäärade 4 pp suurust tõusu.
Laenukvaliteet püsis hea ja prognoosi
järgi jääb see lähiajal stabiilseks
Kõige tugevama prognoositava šoki* korral suureneb viivislaenude osakaal
peaaegu 6%ni, jäädes siiski 2010. aasta ajaloolisest kõrgtasemest madalamale
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017
tegelik põhistsenaarium 5 pp 10 pp 15 pp + intress 20 pp + intress
Viivislaenude osakaal ja prognoos põhi- ja riskistsenaariumite korral
Allikas: Eesti Pank
14. Pankade rahastamine toetub valdavalt
kodumaiste hoiuste kasvule
Mitteresidentide hoiuste maht vähenes ja emapankadest saadud ressursid
kasvasid; laenude-hoiuste suhtarv tõusis pisut, 104%ni
0%
40%
80%
120%
160%
200%
0
5 000
10 000
15 000
20 000
25 000
2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
võlakirjad ja muud kohustused (vasak telg) mitteresidentide hoiused (vasak telg)
residentide hoiused (vasak telg) pankadelt kaasatud ressursid (vasak telg)
laenude-hoiuste suhtarv (parem telg)
Pankade rahastamise struktuur ja laenude-hoiuste suhtarv
Allikas: Eesti Pank
mlneurot
15. Pankade kasumlikkus jäi ligikaudu
2014. aasta tasemele
Puhasintressitulu vähenemise korvas kulude kokkuhoid
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
2011 2012 2013 2014 2015
laenude allahindlused halduskulud
dividenditulu puhasteenustasutulu
puhasintressitulu puhaskasum
puhaskasum (ilma dividenditulu ja erakorraline tulumaksukuluta)
Pangandussektori tulud, kulud ja puhaskasum varade suhtes
Allikas: Eesti Pank
Korteritehingute keskmine hind tõusis 2016. aasta esimeses kvartalis Eestis aasta
võrdluses kokku 1% (Tallinnas 1% ja mujal Eestis –3%)
16. Pankade kapitaliseeritus on endiselt suur
Omavahendite tase langes peamiselt dividendide väljamaksmise tõttu
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
finantsvõimenduse määr kapitali adekvaatsuse määr esimese taseme põhiomavahendite suhtarv
Kapitaliseerituse ja finantsvõimenduse suhtarvud
Allikas: Eesti Pank
17. • Euroopa pankade tegevuskeskkonda on kujundanud kolm põhilist tegurit:
– kriisist bilanssi jäänud probleemsete varade suur maht
– väikese majanduskasvu ja madalate intressimäärade keskkond
– uute õigusnormide kehtestamine panganduses
• Eesti pankade emapangagrupid taastusid kriisist suhteliselt kiiresti, kuid
otsivad samuti võimalusi, kuidas kasumlikkust säilitada
• Võimalikud mõjud Eesti pangandusturule:
– keskendumine teatud äriliinidele ja piirkondadele
– kulude kokkuhoid ja uuendused
– mõnede äriliinide või tütarüksuste müük
– kombinatsioon mitmest variandist
• Otsuseid tehakse pangagrupi tasemelt lähtudes ning need ei pruugi
otseselt oleneda kohaliku üksuse tasandil valitsevatest tingimustest
Tegevuskeskkonna muutused toovad kaasa
muutusi pankade tegevuses
19. • Ettevõtete kasumid vähenesid müügitulu kahanemise ja
tööjõukulude kasvu tõttu ka 2015. aasta teisel poolel
• Ekspordi ahtad väljavaated ja tööjõukulude suhteliselt kiire
kasv jäävad ettevõtete majandustulemusi mõjutama ka
ettevaates
• Ettevõtete laenumaksevõimet toetavad seni kogutud
kasumid, väikesed laenuteenindamiskulud ja finantsvarade
kasv
Risk 1. Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine
nõrgestab nende laenumaksevõimet ja halvendab
pankade laenukvaliteeti
20. • Rootsi majanduse tasakaalustamatusest lähtuvad riskid ei ole
viimase poole aasta jooksul vähenenud
• Eesti finantssektori stabiilsust mõjutab Põhjamaadest lähtuvate
riskide realiseerumine:
– eksportivate ettevõtete tulude vähenemise ja
laenumaksevõime halvenemise kaudu
– pangandussektori rahastamise ja laenupakkumise
vähenemise kaudu
• Eesti pangad on Põhjamaadest lähtuvatele riskidele vähem
haavatavad kui enne eelmist majanduskriisi, kuid emapankade
rahastuse järsk vähenemine mõjutaks laenupakkumist siiski
märkimisväärselt
Risk 2. Põhjamaade riskide realiseerumine suurendab
pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski
21. • Eesti kinnisvarahindade suurenemine aeglustus 2015. aastal
pakkumise suurenemise mõjul ja laenude kasv jäi mõõdukaks
• Sissetulekute suhteliselt kiire kasvu ja väikeste
laenuteenindamiskulude tõttu püsib oht, et kinnisvarahinnad ja
laenukasv kiirenevad
• Pangad ja laenuvõtjad peaksid arvestama võimalusega, et
sissetulekute kasv aeglustub ja intressimäärad tõusevad
• Eesti Pank jälgib muutusi eluasemelaenude väljastamise
tingimustes ja võib vajaduse korral kehtivaid nõudeid muuta
Risk 3. Kinnisvarahindade ning laenude kasvu
kiirenemine suurendab pankade haavatavust
kinnisvaraturu riskide suhtes
22. Enamik Eesti finantsstabiilsust ohustavatest
riskidest on lähiajal väikesed
Eesti finantsstabiilsust mõjutavad peamised riskid
Eesti ettevõtete kasumlikkuse vähenemine jätkub kesise välisnõudluse ja tööjõukulude kiire kasvu
tõttu. See nõrgestab ettevõtete laenumaksevõimet ja halvendab pankade laenukvaliteeti.
Põhjamaade pangagruppide rahastamistingimuste halvenemine finantsturgudel suurendab Eestis
tegutsevate pankade likviidsusriski ja majanduse rahastamise riski. Põhjamaade
majandusaktiivsuse vähenemine mõjutab negatiivselt Eesti eksportivate ettevõtete tulusid ja nende
laenumaksevõimet.
Sissetulekute suurenemise ja madalate intressimäärade tõttu kiireneb Eesti kinnisvarahindade tõus
ning eluaseme- ja kinnisvaraettevõtete laenude kasv. See suurendab pankade haavatavust
kinnisvarasektorist lähtuvate riskide suhtes.
väike risk suur risk
Võrreldes eelmise, oktoobri 2015 hinnanguga risk suurenes (↑), jäi samaks (→), või vähenes (↓).
23. Sobiv vastutsüklilise kapitalipuhvri
määr 2016. aastal on 0%
Laenumahu nominaalsest SKPst kiirem kasv on hinnanguliselt ajutine ja
ettevaates kasvab laenumaht kooskõlas SKP kasvuga
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2005 2007 2009 2011 2013 2015 2017
nominaalne SKP pangalaenud ja liising
Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
Laenu- ja liisinguportfelli ning nominaalse SKP aastakasv
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank
24. • Eestis kehtib süsteemse riski puhvri nõue 2%, mille eesmärk
on vähendada majanduse avatusest ja pangandussüsteemi
kontsentreeritusest tingitud riske
• Eesti Pank kavatseb senise nõude alates 2016. aasta
kolmandast kvartalist asendada:
– süsteemse riski puhvri nõudega 1% kõikidele Eestis
tegutsevatele pankadele
– süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri täiendava
nõudega 2% Swedbank ASile ja AS SEB Pangale
Muudatused süsteemse riski puhvri nõudes
25. Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Eesti Panga makrofinantsjärelevalve instrumendid
Instrument Määr Kehtivuse algus
Süsteemse riski puhver 2% / 1%* 1. august 2014 / III kv 2016*
Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver 2%** III kv 2016**
Vastutsükliline kapitalipuhver 0% 1. jaanuar 2016
Eluasemelaenunõuded***
1. märts 2015
laenu tagatuse piirmäär 85%****
laenumaksete piirmäär 50%
maksimaalne laenutähtaeg 30 aastat
* Eesti Pank kavatseb vähendada puhvri määra 2%lt 1%ni alates 2016. aasta kolmandast kvartalist.
** Eesti Pank kavatseb kehtestada 2% puhvri määra süsteemselt olulistele krediidiasutustele alates 2016. aasta kolmandast kvartalist.
*** Piirmäärasid võib ületada kuni 15% ulatuses kvartali jooksul välja antud eluasemelaenude mahust.
**** KredExi käendusega antud laenude puhul 90%.
