Finantsstabiilsuse Ülevaate esitlus 24.04.2013

1. Finantsstabiilsuse ülevaade
24.04.2013

2. Teemad
• Euroopa ja Põhjamaade finantssektor
• Eesti finantssektori areng ja riskid
• Hinnangud Eesti finantsstabiilsusele
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 2

3. Pinged finantsturgudel on vähenenud
Euroopas sügisel astutud sammude positiivne mõju jäi kestma
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 3
0.0
0.1
0.2
0.3
0.4
0.5
0.6
0.7
0.8
0.9
1.0
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Süsteemse stressi indeks
Allikas: Euroopa Keskpank

4. Küprose panganduskriis suurendas pisut turgude
ebakindlust, kuid välditi kriisi leviku ohtu
Euroopa pankade CDS-preemiad tõusid 50 baaspunkti võrra
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 4
0
50
100
150
200
250
300
350
400
2011 2012 2013
baaspunktid
Euroopa finantsettevõtete CDS-preemiad
Itraxx Europe Senior Financial Põhjamaade pangad
Allikas: Bloomberg

5. Euroala kidur majandus raskendab võla teenindamist
ja võib halvendada Euroopa pankade olukorda
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 5
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat
-6%
-5%
-4%
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
4%
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
muu netoeksport sisenõudlus SKP aasta SKP prognoosi vahemik
Euroala SKP aastakasv ja panused aastakasvu

6. Rootsi pankade rahastamine on endiselt peamiselt
finantsturupõhine ja lühiajaline
Rootsi rakendas pankadele sellest aastast likviidsusnõuded
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 6
Allikad: Rootsi statistikaamet, Euroopa Keskpank, Eesti Panga arvutused
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2008 2009 2010 2011 2012 2008 2009 2010 2011 2012
Rootsi euroala
Rootsi ja euroala pankade kohustuste ja omakapitali struktuur
omakapital muud vahendid (sh turupõhine rahastamine)
hoiused laenuportfelli osakaal koguvaradest

7. Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 7
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0
5
10
15
20
25
30
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
mldeurot
Ettevõtete võlg ja omakapital
omakapital (vasak telg) võlg (vasak telg)
Eesti ettevõtete võlakordaja (parem telg) euroala keskmine võlakordaja (parem telg)
Eesti ettevõtete ja majapidamiste parem
finantsseis toetab laenuaktiivsust
Ettevõtete võlakordaja on kasumite toel jõudsalt alanenud

8. Ebakindel väliskeskkond vähendab liigse laenukasvu ohtu
Laenukasv jääb tänavu majanduse nominaalkasvust väiksemaks
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 8
0
5
10
15
20
25
30
0%
20%
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
mldeurot
Eesti ettevõtete ja majapidamiste võlg ja võlakoormus SKP suhtes
võlg / SKP (vasak telg) võlg (parem telg)

9. Enam kui kümnendikul majapidamistel on
eluasemelaenu jääk suurem tagatisest
Probleemiks eelkõige eluaset vahetada soovivatele laenuvõtjatele
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 9
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
laenumahu
alusel
laenude
arvu alusel
Eluasemelaenuportfelli jaotus laenu ja selle tagatise väärtuse (LTV) suhte alusel
2012. aasta lõpus
kuni 50% 51–70% 71–80% 81–90% 91–100% 101–150% üle 150%

10. Laenu võtnud majapidamiste puhvreid on suurendanud
sissetulekute kasv ja baasintressimäärade langus
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 10
44%
48%
52%
56%
60%
64%
2008 2009 2010 2012
Rahalisi sääste omavate majapidamiste osakaal
kõik majapidamised laenukohustusi omavad majapidamised
Allikas: TNS Emor, F-monitor 2012
*Rahaline sääst – raha ülejääk pärast esmavajalikke kulutusi toidule ja
eluasemele ning laenumakseid

11. Nõrgale väliskeskkonnale vaatamata on ettevõtete ja
majapidamiste laenumaksevõime paranenud
Viivislaenude osakaal jääb tänavu 3,3% tasemele
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 11
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis
tegelik põhistsenaarium ohustsenaarium

12. Pankade kasumlikkust mõjutas baasintressimäärade
langus ja varasemate laenuallahindluste kasumiks
arvestamine
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 12
-3%
-2%
-1%
0%
1%
2%
3%
-800
-600
-400
-200
0
200
400
600
800
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
mlneurot
Pankade puhaskasum ja laenuallahindlused
puhaskasum laenuallahindlused (neto) puhaskasum ilma erakorralise tuluta puhaskasum / varad

13. Laenu-hoiuse suhe stabiliseerus tänavu 112% tasemel
Laenu-hoiuse suhte paranemine oli üks märkimisväärsemaid Euroopas
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 13
-80 -60 -40 -20 0 20 40
Soome
Rootsi
Holland
Saksamaa
Prantsusmaa
Iirimaa
Belgia
Hispaania
Itaalia
Ungari
Läti
Eesti
Leedu
protsendipunkti
Laenude-hoiuste suhtarvu muutus aastatel 2008-2012
Allikas: Euroopa Keskpank, EP arvutused

14. Mitteresidentide hoiuste maht on võrreldes sügisega
mõnevõrra vähenenud
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 14
0
1,000
2,000
3,000
4,000
5,000
6,000
7,000
8,000
9,000
10,000
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
mlneurot
Residentide ja mitteresidentide hoiused
residentide hoiused mitteresidentide hoiused

15. Madalad intressimäärad mõjutavad laenuvõtjate ja
pankade laenukäitumist
Pankade laenumarginaalid on tõusnud
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 15
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013
Eluasemelaenu intressimäära komponendid
6 kuu EURIBOR intessimarginaal

16. Laenuvõtjal tasub hinnata oma puhvrite
piisavust, et intressimäära tõustes ei tekiks raskusi
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 16
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
01/2011
04/2011
07/2011
10/2011
01/2012
04/2012
07/2012
10/2012
Uute eluasemelaenude puhul kasutatud baasintressimäärade struktuur
6 kuu EURIBOR 3 kuu EURIBOR 1kuu EURIBOR panga baasintressimäär fikseeritud intressimäär
Allikad: Swedbank, SEB, Nordea filiaal, EP arvutused

17. Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013
Kokkuvõte ja järeldused

18. Eesti finantsstabiilsust toetavad tasakaalukas
majandusareng ja tugevas seisus pangad
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 18
• Vaatamata laenuaktiivsuse suurenemisele on liigse laenukasvu risk
lähiajal väike
– Laenunõudlus püsib mõõdukas ning seisab tänu ettevõtete ja
majapidamiste paranenud finantsolukorrale ka tugevamal alusel
• Pankade kapitaliseeritus ja likviidsus on jätkuvalt tugev
– Laenuportfelli rahastamisriski on vähendanud kodumaiste hoiuste
kasv
• Madalad intressimäärad on parandanud laenumaksevõimet, kuid nende
püsivalt madal tase võib tekitada uusi pikaajalisi riske

19. Eesti pangandussektor on majanduse suurust
arvestades olulisest väiksem Euroopa keskmisest
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 19
Allikad: Euroopa Keskpank, Eurostat, Eesti Panga arvutused
1809%
809%
0%
100%
200%
300%
400%
500%
600%
700%
Luxembourg
Malta
Iirimaa
Küpros
Suurbritannia
Holland
Rootsi
Austria
Taani
Hispaania
Prantsusmaa
Soome
Saksamaa
Belgia
Portugal
Kreeka
Itaalia
Sloveenia
Läti
Eesti
Ungari
Tšehhi
Bulgaaria
Poola
Slovakkia
Leedu
Rumeenia
Pankade varade suhe SKPsse (juuni 2012)

20. Peamised riskid Eesti finantsstabiilsusele lähtuvad
väliskeskkonnast
• Vaatamata finantsturgude olukorra paranemisele võivad uusi pingeid
põhjustada suured makromajanduslikud ja poliitilised riskid
– Euroala nõrk majandus halvendab Euroopa pankade
krediidikvaliteeti
• Põhjamaade pangad on kaasanud laenuvahendeid Euroopa teiste suurte
pankadega võrreldes soodsamatel tingimustel
– Rootsi pankade rahastamine põhineb suures osas finantsturgude
usaldusel ja on seetõttu kergesti haavatav
Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013 20

21. Olulised aspektid euroala finantsturgude toimimise
parandamiseks ja majanduskasvu taastumiseks
• Jätkuvalt on kriitilise tähtsusega, et Euroopa Liidu liikmesriigid panustaksid reformide
jõustamisse ning tugevdaksid oma riigirahandust
• Pankade hinnangud varade kvaliteedile peavad olema konservatiivsed ja läbipaistvad
– Eesti kogemus näitab, et kohene probleemidele reageerimine ja pigem
suuremate laenuallahindluste tegemine aitab kaasa kiiremale taastumisele
• 2014. aastal jõustub uus kapitaliregulatsioon ja euroalal käivitub ühtne
pangajärelevalve
– Muudatuste tulemuslikumaks ellu viimiseks on vajalik, et tulevikus lisanduks ka
ühtne kriisihaldus ja hoiusekindlustus
– Eesti jaoks on oluline hästitoimiva regionaalse Põhja-Balti koostöö jätkumine
21Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013

22. Eestis on praegu riskid madalad, aga pikaajaliste riskidega
peaksid arvestama nii laenuvõtjad kui ka laenuandjad
• Põhjamaade emapankade tugevus on Eesti finantsstabiilsuse vajalik eeltingimus
– Likviidsuse tugevdamiseks Rootsis võetud meetmed on vajalikud nii
väliskeskkonna ebakindluse kui ka riigi majanduse ja finantssektori sisemise
haavatavuse tõttu
• Praegune madalate intressimäärade keskkond võib suurendab Eesti
finantsstabiilsuse riske tulevikus
– Laenuvõtja peab uute laenukohustuste kaalumisel hindama oma
finantspuhvri suurust ja arvestama, et intressimäärade tõustes võib olla
vajalik tarbimist kohandada
– Finantsstabiilsuse huvides on tähtis, et pangad ei võtaks kasumi kasvatamise
nimel liigseid riske
22Finantsstabiilsuse ülevaade / kevad 2013